maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua, kui on peetud demokraatlikud üldvalimised ja tuleb kokku Asutav Kogu, kes otsustab, milliseks kujuneb Venemaa tulevik. Seetõttu ei soovinudki Ajutine Valitsus langetada põhimõttelisi otsuseid. Kuid just see asjaolu sai talle saatuslikuks. Nii näiteks ei lõpetanud
kui ei osanud oodata 1917. aasta sündmusi. 25. veebruaril marssis tänavail 300 000 töölist, üliõpilast ja ametnikku. Tsaar reageeris sellele vägivaldselt, andes armeele käsu demonstrantide pihta tuli avada. Sõdurid aga 2 keeldusid ning läksid meeleavaldajate poole üle. 27. veebruari õhtuks oli mässajate poolel ligi 66 000 sõdurit, jõud, mis bolsevikel oktoobris oli kordades väiksem (McCauley 2008). Veebruarisündmuste tulemusena võimu haaranud liberaalsete jõudude moodustunud Ajutine Valitsus oli Roggeri (1983) hinnangul nõrgem, kui selle eelkäija. Seni toiminud riiklikud institutsioonid lakkasid töötamast ning valitsus pidi igal sammul arvestama Petrogradi Nõukoguga, mis koondas endas kõikide vasakjõudude esindajaid. Nende kahe institutsiooni kooseksisteerimine tähendas Venemaal kentsakat topeltvalitsemist.
Ta valitseb inimkonna üle nagu ka poliitikud, luues uue reaalsuse ning toetudes müütidele. William Bramley ,,Eedeni jumalates" väidab, et valitsus manipuleerib inimkonnaga. Bramley on kindel, et poliitikud tekitavad tihti kunstlikult konflikte, mis juhatavad tähelepanu eemale piirkonnast, kus on riigi tegelikud huvid. On tõestatud, et Saksamaa julgeolekuorganid andsid Leninile suure rahasumma, mille tagajärjel avanes bolsevikel võimalus saada juhtivaks parteiks. Punaste võim laastas Venemaad ja ta pidi astuma Esimesest maailmasõjast välja. Meedia sellist tõtt ei avalda. Aja möödudes leiame neid fakte ajalooraamatutest. Jean Baudrillard kirjutab oma teoses "Simulaakrumid ja simulatsioonid", et maailmas on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. Meediakanalites räägitakse paljust, kuid kõige tähtsam jääb ütlemata, sellepärast usaldan rohkem filosoofide kirjutatud teoseid. Neist
Enamlaste esiletõus väga disiplineeritud kord. lubasid kõike, mida rahvast tahab. Neid toetas Saksamaa Lenin nõudis võimu võimu üleandmist Nõukogule ja viivitamatult sõjast välja astumist. Enamlased üritavad provotseerida rahvast (tulistavad rahvast) Kornilov üritab sõjalist riigipööret. 25.10 - Oktoobripööre Ajutine valitsus kukutati võimult, võim läks enamlaste kätte. Võeti üle kasarmud, ühendusteed (sillad), Bolsevikel ei olnud suurt võimu Ajutise Valitsuse ajal Ajutise Valituses valimised, mille võidavad esserid (kes on enamlaste poolt) Ajutine Valitsus saadetakse laiali Moodustati esimene nõukogude valitsus eesotsas Lenininga. Venemaa 1918 Bresti rahu (Saksamaa ja Venemaa vahel, Baltikum läks Eestile. Kodusõda : punased (enamlaste pooldajad) vs valged (enamlaste vastu) punased võidavad, sest valged võitlevad ääre aladel. Valgetel erimeelsused valitsuse osas
Temas sai füürer. Edasi: keskvõim määras juhid võimuorganitesse; ettevõtete juhtide võim kasvas (neile mitteallumine võrdus riigireetmisega); sõna- ja kodanikuvabadused kaotati; inimeste meelsust hakati kontrollima ehk kehtestati totaalne kontroll indiviidi üle...(kuidas?) Saksa totalitarismi sisu Mida tegi NSDAP edasi sisepoliitikas?; majanduses?; välispoliitikas? Kommunistlik diktatuur Venemaal (1917-1939) Pärast Oktoobripööret algas bolsevikel võimu kindlustamine, mis kestis u. 5 aastat. Riigi nimetused: 1) Nõukogude Venemaa (1918-1922); 2) Nõukogude Liit (1923-1991) 1923. a esimene põhiseadus ja seadustekogu. NEP? Pärast Lenini surma, 1924. aastal, algas võimuvõitlus Lev Trotski ja Jossif Stalini vahel. Kuidas see kulges? Jossif Stalin (1927-1953) ja tema ,,suur murrang" 1928-1932: 1) industrialiseerimine; 2) kollektiviseerimine; 3) terror a) otsene hävitamine; b) GULAG.
juhiks. 1288 rajab Uthman, ghazi ehk püha sõdalane rajab Bütsantsi Anatoolias Osmanite dünastia . Viimane kalifaat Osmani impeeriumi kujul lõpetas oma eksistentsi alles peale I maailmasõda 1924 aastal. Türgist sai ilmalik riik. Araablaste diplomaatia lähtus samadest põhimõtetest kui bolsevistliku Venemaa diplomaatia selle trotskistlikus variandis. Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik kuni maailmarevolutsiooni võiduni. XI sajandist pärit memuaarid annavad hea ülevaate araablaste diplomaatiast. Saadikutena lähetati alati kaks isikut. Üks oli tähtis isik õukonnast ja teine oli õpetatud mulla. Kaasas oli kaks kirja. Esimene oli adresseeritud valitsejale, keda külastati. Kiri algas alati tsitaadiga koraanist, siis loetleti üle mõlema valitseja tiitlid. Sellele järgnes saadikuid kiitev lõik. Lõpus toodi ära saadikute volitused.
Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde
1 Aprillis tulevad bolsevikud eesotsas Leniniga sakslaste abiga tagasi Venemaale(imperialistide raha). Trotski ei olnud ka veel revolutsiooni puhkemise ajal Venemaal. Kohe kui Lenin jõuab Venemaale algab kõva propaganda. ,,Rahu, leiba, maad!" Ning lubavad, et kui nemad tulevad võimule saab rahvas koheselt kõike seda. ,,Võim nõukogudele!" Kõige pealt tuleb bolsevikel nõukogud üle võtta. Loosungid on väga populaarsed kuna AV ei tee midagi. Juulis vene väed lähevad pealetungile, ning bolsevikud üritavad Petrogradis võimu haarata. Tuuakse oma võimud tänavale, ning nõuavad AV tagasiastumist. See mäss surutakse maha ning bolsevikud arreteeritakse. Lenin ja Sinodjev põgenevad Soome. Trotski on see mees, kes koondab bolsevikke Petrogradis, Selle peale, augustis, kindral Kornilov otsustas, et tuleb
samal ajal kui juhtidel oli hea elu, vahistati, kuulutati reeturiteks ja tapeti hulgaliselt inimesi. Juhtide pimesi usaldamist võib aga seletada sellega, et ühiskond oli väsinud võitlemast oma heaolu ja rahu eest - kui ülemvõim leidis, et ideoloogiavastased tuleb 3 kõrvaldada, siis inimesed pidasid seda normaalseks. Pealegi oldi pikka aega kestnud keisrivõimu ja selle tegudega harjunud. Bolsevikel oli oskuslik strateegia, tänu millele nad vastaste nõrgad kohad ning linna- ja maarahva rahulolematuse maksimaalselt enda kasuks pöörasid. Hiljem, Stalini võimu ajal kujundasid stalinismi neli tegurit: ideoloogia, ajalooline traditsioon, isikukultus ja muidugi mõista terror. (Lee, 2002, lk 139) Eelkirjutatule sarnane protsess oli ka Loomade farmis. Algselt oli suuremaid eestvedajaid kaks: sead Napoleon ja Lumepall. (Lumepalli võiks eksisteerinud inimest võrrelda Trotskiga)
15. VENE REVOLUTSIOON (õpiku II osast lk 90-93) Venemaal oli majanduslik laos, sisepoliitiline kriis. Sõda Saksamaaga on toonud palju kahju. Rahvas oli nälgas. Hakati streikima ja mässama. Tapeti Nikolai II koos perega ja Romonivite dünastia oli hävitatud. Võimule tuli ajutine valitsus. Nemad üritasid Venemaa olukorda parandada, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Kornilovi mässukatse, kaos riigis, armee lagunemine, sisepoliitilised probleemid lasid bolsevikel tegutseda. Nad said võimule oktoobris. Asutav Kogu löödi laiali. Venemaast sai vabariik. Nikolai II oli Venemaa tsaar. Tema tõttu tekkis revolutsioon. Ta ei püüdnudki majandust ja rahvahuve parandada. Vladimir Iljits Lenin oli Venemaa blosevike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija
Leninit kasutada sel viisil, et ta teeks Venemaal sõjavastast propagandat, siis see nõrgestaks Ajutise Valitsuse võimet sõda pidada. Kuna Lenin oli sotsialist, siis ta oli muidugi ka tol hetkel sõjavastane. Ta seletas, et Esimene maailmasõda oli sõda kapitalistlike valitsuste vahel oma mõjuvõimude suurendamiseks ja et töölisrahvas ei tohiks seda toetada. Lenini saabumisega hakkas järjepidevalt kasvama ka bolsevike populaarsus rahva seas, kuigi tegelikkuses oli bolsevikel Petrogradi Nõukogus küllaltki väike mõjuvõimu.25 Nagu oodatud, alustas Lenin peagi sõjavastast kampaaniat. Ta nõudis, et sõda tuleks koheselt lõpetada, igasugused salalepingud tühistada, tehaste kontroll tööliste kätte anda ja maa talupoegadele anda. Lenin veenis oma bolsevikest toetajaid, et kohene võimuhaaramine 23 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 115 24 http://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Duke_Michael_of_Russia 25
Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks. Konovalov jätkas kaubandus-tööstusministrina, kadett Nikolai Nekrassov (1879-1940) sai transpordiministriks. Üks esseeride tuntuimaid juhte Viktor Tsernov (1873-1952) sai põllumajandusministriks. Teine suur kriis tabas Ajutist Valitsust juulis 1917, kui bolsevikel õnnestus mässama ajada osa Petrogradi töölisi ja sõdureid. Mässu põhjustas suuresti ebaõnnestunud pealetung sõjas, milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus- ministriks sai Nekrassov, kes selle nimel kadettide parteist välja astus. välis-ministrina jätkas Terestsenko ja põllumajandusministrina Tsernov
tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise. Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi
Tähtsamad erakonnad olid: · Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson) esindas Lõuna-Eesti jõukamate talupoegade, haritlaste ja linnakodanike huve ning seisukohti · Eesti Maarahva Liit (K. Päts) toetus eelkõige suurtalunikele · Eesti Tööerakond (Jüri Vilms) oli linnade keskkihi ja ametnikkonna esindajaks · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus oli vähemlaste (mensevike) positsioonidel · Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) partei (nt Gustav Suits) · VSDTP-l (bolsevikel) oli Eestis 1917.a augustis ca 7000 liiget Juulis 1917.a tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks. Täidesaatva organina (= midagi valitsuse moodi) asus tööle Maavalitsus, mida juhtis algul Jaan Raamot, hiljem K. Päts. Seega oli autonoomia raames võimalikud tulemused saavutatud ja üle jäi otsustada, kuidas edasi minna. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi taotleda täielikku iseseisvust. Sündmused 1917.a sügisel