täpsete juhiste alusel, missugused moesalongi kuuluvad kõrgmoe hulka. Kes oli Christian Dior? Christian Dior oli rikka keemiavabrikandi poeg. Ta oli õppinud riigiteadus ja muusikat. C.Dioril oli oma galerii, kus ta müüs Braquei ja Picasso maale. C.Diori boheemlaslik elu 1931.aasta majanduskriisis kaotas C.Diori isa pea kogu oma vara. C.Dior vaesestus ja haigestus tuberkuloosi. Ta jätkas haigusest hoolimata oma boheemlaslikku elu. Juhus viis C.Diori moeärisse Ühel päeval näitas C.Dior ühele oma sõbrale paari põgusalt kritseldatud moejoonist. Sõber mõistis, et mehel on annet ja müüs too kavandid hea raha eest maha. Seeläbi oli C.Dioril nüüd kindel sissetulekuallikas. Moelooja oskused Oma looja oskused omandas ta moelooja Lucien Lelongi juures. (Chambre Syndicale president) L.Lelong oli kaitsnud end edukalt Saksa
tema õpilane Ants Lauter. 1923 rajas Pinna Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud Pinna oma nimele au, kuid Pinna ise ei võtnud toimuvat põrmugi traagiliselt. Loomult seiklushimuline ja impulsiivne, mõnules ta meelsasti publiku poolehoiuavaldustes ja sukeldus boheemlaslikku elunautlemisse, kus ei puudunud seltskondlik hiilgus, rahakad sõbrad ja hommikuni kestvad olengud. Samal ajal säilitas Pinna tohutu töövõime: ta lavastas igal hooajal kümneid tükke, lõi neis kõigis kaasa, lahendas teatri majandusküsimusi ja tegeles veel paljude muude asjadega. 1927 läks Rahvateater pankrotti ja Karl Jungholz kutsus Pinna "Estoniasse". Siin muutus Pinna mängulaad tõsisemaks, ta loobus osaliselt senistest ülepakkumistest. Enamat süvenemist võimaldas ka
jaanalinnusulega kiivrit, kuid 20ndatest hakkas tudengite seas levima hoopis teistsugune mood. Mida katkisemad olid riided, seda kõrgemalt hinnati nende sees pesitsevat inimest. Seejuures kirjeldab ta värvikalt teoloogi, kelle märgib ära tähega L. Siinjuures ei saa aru, kas tegemist on välismaalase või baltisakslasega ning võib oletada, et kirjeldus käib üldistavalt kõigi tollaste tudengite kohta. Hinnas oli inimese sisemus, mistõttu auklik ja plekiline riietus näitas kohati boheemlaslikku elustiili, samuti esines ilmselt vähem eelarvamusi inimesest endast. Riietuse kirjelduse kohaselt võib tollast stiili pidada ka vabatahtlikult kohustuslikuks koolivormiks, mis ilmselt 1820ndate tudengitele ühtsuse tõi. Tänapäeval võib seesugust moodi võrrelda niinimetatud ,,hipsteritega", kelle stiil on vägagi sarnane ning keda koolist samuti leiab. Üliõpilastest on välja toodud erinevate iseloomuomaduste esindajaid, kusjuures 20ndaid nimetab ta
Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine, kurjuse kohalolek, pessimism. Luulekogu ,,Väikesed poeemid proosas"- kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust. Paul Verlaine prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja
näitejuht ja näitleja. 1923. aastal pani ta avalikust kriitikast ja salajatest intriigi- dest ameti maha. ,,Estoniasse" ta tagasi ei pöördunud, sest distsipliininõuded olid liiga karmiks läinud. Samal aastal rajas ta Eesti ainsa erateatri Rahvateatri. Selle kollektiiv koosnes asjaarmastajatest. Etendati lustmänge, et rahvast lõbu- stada. Hoolimata arvamustest, et selle tööga tegi Pinna oma nimele häbi, lõbus- tas see teda. Ta nautis boheemlaslikku tööelu. Samas säilis tema suur töövõi- me,ligi kümme lavastust hooajal, kusjuures lõi igas lavastuses ise kaasa ning la- hendas majandusprobleeme. 1927.aastal läks Rahvateater pankrotti ja Paul kut- suti tagasi ,,Estoniasse". Seal muutus tema mängulaad tõsisemaks. Ka sai ta roh- kem süveneda, sest tema töökoormus vähenes märgatavalt. Lavastamisega tege- les ta nüüd haruharva ja pühendus näitlemisele. Veel kirjutas ta memuaare ja juhtis Eesti Näitlejate Liitu. 1937
rockaritele. Uus laine 70ndate lõpus. Modide (modernistide) subkultuur tekkis Inglismaal 1960. aastate alguses n-ö valgekraelise töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid. Michael Brake on eristanud nelja modide alatüüpi: kunstikooli modid, kes riietusid väga viimistletult, kasutasid sageli meiki, kandsid käekotte; mainstream-modid, kes kandsid cool’e ülikondi, kitsaid pükse ja teravaninalisi kingi ning hängisid koos lühikese soengu ja kivistunud ilmega tüdrukutega; scooter boy’d, kes
Picasso püüdis arendada stiili, mis 4 vastandus teiste selle ajastu stiilidega. Tööd olid võõrad ja neid ei võetud hästi vastu, see viis Picasso rahalistesse raskustesse. Mõnda aega elas taas Barcelonas, kuid otsustas siiski lõplikult Pariisi kolida. Valmis enamus sinise perioodi töödest. Aastal 1904 kohtas kunstnik Fernande Oliveri, kellest sai tema armuke ja kellega jagas ta oma boheemlaslikku eluviisi. Oliveri võib näha nii mõnelgi roosa perioodi maalidest. Peale suurema kuulsuse ja varanduse kogumist otsustas Picasso aga Fernande Oliverist lahku minna. Tema uueks kaaslaseks sai Marcelle Humbert, keda ta kutsus Evaks. Picasso armastust Eva vastu võib näha kubistlikes töödes. Picassol oli elu jooksul palju armukesi. Ta oli kaks korda abielus ja tal oli neli last kolme naisega. Pariisi elu polnud kerge. Tuli elada koos mitmete teiste vaesete kunstnikega. Vaeses
Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse
1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi". Populaarseks näitlejatepaariks kujunes Ants Lauter ja Erna Villmer (esimene eesti rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene Eesti kultuuritegelane, kellele NSVL valitsus 1961. aastal tema surma puhul pärja saatis. Populaarne ooperilaulja ja lavastaja oli Aarne Viisimaa. Tuntud naisnäitlejad veel: Mari Möldre, Marje Parikas. Film Kuni 1937. aastani oli Eestis tummfilm. Eesti dokumentaalfilm (Eesti-film) 1919-1932
Nad olid väga head sõbrad ning andsid koos Mallarméga tugeva impulsi Euroopa sümbolistliku luule arenemisele. Ka neid, nagu mitmeid teisi sümboliste, tabasid mitmed repressioonid. Samas ei muutunud nende luule niivõrd fatalistlikuks kui nt Baudelaire'il ja Poe'l. Kohati kumas sellest nooruslikke tulevikuootusi ja maailma uuenemise usku. Rimbaud ja Verlaine sõbrunesid 1871 ning põgenesid seejärel Prantsusmaalt Belgiasse, kus nad elasid boheemlaslikku elu. Nad tarvitasid uimasteid ning olid homoseksuaalses suhtes. Sellest ajast pärinevad Verlaine'i ,,Sõnadeta romansid" ja Rimbaud' ,,Illuminatsioonid" (poeetiline proosa). 1873. aastal läksid mehed tülli ning Verlaine tulistas Rimbaud'd kätte. Kuna Verlaine oli tugevasti seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi
Nad olid väga head sõbrad ning andsid koos Mallarméga tugeva impulsi Euroopa sümbolistliku luule arenemisele. Ka neid, nagu mitmeid teisi sümboliste, tabasid mitmed repressioonid. Samas ei muutunud nende luule niivõrd fatalistlikuks kui nt Baudelaire'il ja Poe'l. Kohati kumas sellest nooruslikke tulevikuootusi ja maailma uuenemise usku. Rimbaud ja Verlaine sõbrunesid 1871 ning põgenesid seejärel Prantsusmaalt Belgiasse, kus nad elasid boheemlaslikku elu. Nad tarvitasid uimasteid ning olid homoseksuaalses suhtes. Sellest ajast pärinevad Verlaine'i ,,Sõnadeta romansid" ja Rimbaud' ,,Illuminatsioonid" (poeetiline proosa). 1873. aastal läksid mehed tülli ning Verlaine tulistas Rimbaud'd kätte. Kuna Verlaine oli tugevasti seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine
arstiteaduskonnas. Pole teada eesti kultuuriloos fakti, et need kaks meest oleksid omavahel kokku puutunud, kuigi Tartu oli tol ajal palju väiksem linn kui praegu. Lisaks ei olnud seal õppimas väga palju eestlasi. Ühelt poolt õppisid erinevates teaduskondades, Peterson tuli Riiast, boheemlasliku literaadihoiakuga, Liivimaa kõrgeima haldusametniku toetus (Petersoni geniaalsust oli märgatud ja seetõttu leidis mõjukat toetust), hakkas Tartusse jõudes elama boheemlaslikku tudengielu, korporatsioonielu. Tema suurimaks tööks Tartus tuleb pidada Soome mütoloogia tõlkimist ,,Mythologia Fennica" Ganander. Soome mütoloogia oli kirjutatud rootsi keeles. Kristjan Jaak Peterson tõlkis Soome mütoloogia rootsi keelest saksa keelde, et estofiilid saaksid seda lugeda. Jalgsiretk Tartust Riiga. Sügisel tuleb Tartusse tagasi. 20. Aasta märtsis kirjutab Sonntagi kasupoeg isale, kus kirjutab et Peterson on nälginud. 1819-1820 - Peterson vaevalt 3 semestrit ülikoolis.
annaabi.ee 
