külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus
Olenevalt teekattest ja muudest teguritest reguleerib elektrooniline seade pidurdusprotsessi kaks kuni kuus korda sekundis(!). ABS-i peaülesanne ABS-i ülesanne ei ole pidurdustee lühendamine, vaid eelkõige rataste blokeerumise ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: *säilitada auto manööverdusvõime *säilitada stabiilsus *võtta juhilt lisakoormus ABS-i blokeerumise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav, olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema. Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30%
ratta 10...20%- lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline haardejõud on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema Blokeerunud ratastega libisev auto ei ole aga juhitav olenemata juhtrataste asendist, säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti otse libisema või külg libisema ja pidurdusteekond on pikem Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem
Ühtlase 3600 36 l l 100 liikumise korral v = , millest aeg t = = = 36 s . t v 100 36 Vastus: a) Paadi kiirus kalda suhtes on 14 km/h. b) Paat jõuab teise kaldani 36 sekundi jooksul. 8. Mööda teed sõidab 2 tonnise koormaga veoauto. Takistust nähes juht pidurdab äkitselt, rattad blokeeruvad ja auto libiseb peatumiseni 42 m. Kui kaugele oleks veoauto libisenud ilma koormata, kui tühja veoauto mass on 5t? Eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks. Koormaga veoauto mass m1 = 7t = 7000kg . Tühja veoauto mass m2 = 5t = 5000kg . Pidurdusmaa pikkus koormaga veoauto korral s1 = 42m . Pidurdusmaa pikkus tühja veoauto korral s2 = ? Lahendus Kui eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks, siis Newtoni II seadusest
suurim ja külgsuunaline on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane. Haardejõu sõltuvus ratta libisemisest. Rataste blokeerumise mõju auto juhitavusele Esirattad Tagarattad Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav (olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema ja ka pidurdusteekond on üldjuhul pikem). Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem.
ebatasasel teel). Liigitatakse: 1. Asukoha järgi · Ratastevaheline (sümmeetriline) · Telgedevaheline · Külgedevaheline 1. Ehituslikult · Hammasratasdiferentisaal · Nukkdiferentsiaal · Tigudiferentsiaal · Vabakäigumehhanismiga diferentsiaal 1. Lisaseadmete olemasolu järgi · Mitteblokeeritavad · Blokeeritavad · Blokeeruvad Blokeeritavatel jagunevad ajamid vastavalt blokeermehhanismile · Mehhaaniliseks · Hüdrauliliseks · Pneumaatiliseks Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad · Suurhõõrdediferentsiaaliks · Vabaköigusiduritega diferentsiaaliks Joonised. Kardaanid ja vaheülekanded. Vaheühendused. Kasutatakse peamiselt traktoritel pöördemomendi ülekandmiseks võllidele, mille teljed ei ühti või nihkuvad teineteise suhtes. Jagunevad: 1
1. Ringsilinder, 2. Kettad, 3. Hüdrosüsteemi ühendus. 50 Blokeeruval d i f e r e n t s i a a l i l on väljundvõllide momentide ebavõrdsus tagatud iseenesest. Kui blokeeritavad diferentsiaalid lülitatakse täiesti välja ja nende mõlemad väljundvõllid pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeeruvad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Joonis 52:Blokeeruv diferentsiaal. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7
blokeerub. Blokeerumise sisse- ja väljalülitamiseks on rooli hüdrovõimendi süsteemis juhtrataste pöördenurga andur. Andur tüürib täiturmehhanismi, sidurit, lülitades seda sõltuvalt traktori juhtrataste pöördenurgast automaatselt sisse ja välja. Blokeeruval diferentsiaalil on väljundvõllide momentide ebavõrdsus tagatud iseenesest. Kui blokeeritavad diferentsiaalid lülitatakse täiesti välja ja nende mõlemad väljundvõllid pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeeruvad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad suurhõõrde- ja vabakäigusiduritega diferentsiaalideks. Ehituslike tunnuste alusel jagunevad nad nukk-, tigu-, ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis.
ainult ühes suunas. Automaatkäigukastides kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vabakäigusidureid: rull- ja nukksidur. Nende ehitust ja tööpõhimõtet kirjeldab joonis 17. Kui näiteks vabakäigu rullsiduri vedavaks osaks on tema välisvõru (1) ja ta pöörleb noolega näidatud suunas, siis pöörlevad hõõrdejõudude toimel rullid (3) oma kiilukujulisest pesast välja ja välisvõru pöörlemine eraldatakse rummust (2). Kui aga välisvõru peaks pöörlema vastupidises suunas, siis blokeeruvad rullid oma kiilukujulistesse pesadesse, ühendades sel viisil välisvõru ja rummu, ning kogu vabakäigusidur pöörleb ühes suunas. Analoogselt töötab vabakäigu nukksidur: kui välisvõru pöörleb noolega näidatud suunas, siis on vabakäigusidur vaba, sest hõõrdejõudude toimel kalduvad nukkide (4) ülemised otsad välisvõruga samas suunas, võimaldades välisvõrul pöörelda rummust eraldi. Kui välisvõru pöörleb
selline olukord võimalik. Peaaegu alati tegumitel vaja infot vahetada ja tegevust sünkroniseerida. (Enamasti probleem piiratud hulga ressursside kasutamise sünkroniseerimises.) [Teadete saatmine võib olla nii blokeeruv kui mitteblokeeruv. Blokeerumine annab sünkroonse suhtluse. Mitteblokeerumine annab asünkroonse suhtluse. Saatmine ja vastuvõtt võivad teineteisest sõltumatult olla blokeeruvad või mitteblokeeruvad] 22. Millise süsteemi ressursid vajavad tavaliselt sünkroniseerimise kasutamist? (?) · Protsessori aeg/hulk kõik protsessorid/kontrollerid süsteemis · Mälu kõik mälud süsteemis · Sisend/väljundseadmed (IO) siia alla käivad ka kõik andurid/täiturid jms 23. Mis on programmi kriitilised piirkonnad? · Ressursside jagamise korral tihti olukord, kus valel ajal pöördumine võib põhjustada
tuleb veel edaspidi juttu. Neljas toiming on piduritest mille käigus jätkatakse sujuvalt piduripedaalile avaldatava surve suurendamist kuni ühe ratta pidurdusjõud saavutab sellise suuruse kus ta blokeerub. Eeskiri ütleb, et piduripedaalile avaldatava jõu suurus ei tohiks ületada 49 KG.Pärast ühe ratta blokeerumist lülituvad mõlemad piduristendi rullikud välja ja arvuti fikseerib samal ajahetkel mõlema piduri tugevused.Ka ABS pidurid blokeeruvad piduritestis kuna ABS teadupärast ei tööta kiirusel 5 km/h. Ka tehnoülevaatuse eeskiri ütleb, et:" 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema".Viimane toiming on seisupiduri test (rahvakeeli käsipidur kuigi käsipidur on mootorratta esiratta pidur) kus kontrollija pidurdab sujuvalt seisupiduriga.Seisupiduri testi tehes ei tohiks piduri hoovale avaldatava jõu suurus ületada 40 KG, seda
annaabi.ee 
