Läbiviidud uurimustöö kokkuvõte. Autor: Pealkiri: Norm ja hälve tavakoolis Kokkuvõte:Tegin väikese uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada mida tähendab norm ja hälbe tavakoolis õpilaste arvamusel. Uuring (küsimustik) oli jagatud 4 grupiks/blokiks. Küsimustikus oli 16 valikvastust (jah/ei) ja 7 vabavastusega küsimust. Küsitud oli lapse vanus ja sugu ning olid esitatud sellised küsimused, nagu: Millised probleemid valmistavad teile muret koolis, milliste probleemsete lastega olete koolis kokku puutunud,mis mõjutab teie valikut ja käitumist,kas teie või teie sõbrad käivad suitsetamas tunni vaheajal jne. Vastasid tuttavad 11. klassist Valga Vene Gümnaasiumist. Vastanutest oli kokku 27 inimest, nendest 11 tüdrukut ja 16 poissi. Niisiis, tulemustest: 1.) Küsimus ,,millised probleemid valmistavad teile muret koolis"? Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud...
mitu korda vägivaldsema sisuga kui täiskasvanute omad.Peaaegu 70% USA lastesaadetest sisaldavad füüsilise vägivalla akte. Täpsemalt näidatakse lastele 14 vägivalla akti tunnis, samal ajal aga näeb täiskasvanute programmides vaid 4 vägivaldset käitumisakti tunnis. Vägivaldsete filmide vaatamisega muutuvad agressiivset käitumist kontrollivad aju piirkonnad vähem aktiivsemaks, selgus Columbia ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Katsetest selgus, et pärast mitmete tuntud filmidest pärit vägivallastseenide vaatamist muutus ebasobivaid ja põhjuseta rünnakuid tagasihoidev ajupiirkond vähem aktiivsemaks. Nende muutuste tõttu võib juhtuda, et inimesed ei suuda oma agressiivset käitumist kontrollida. Seda kinnitasid ka isiksustestide tulemused – uuringus osalenutel, kes käitusid keskmisest agressiivsemalt, oli antud ajupiirkonna tegevus vähem aktiivne.
on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. Uuringu põhjal tarvitab 13% noorukitest alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Sama uuring näitab, et võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a.). 2007. aastal läbiviidud uuringust selgus, et enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Õlut on proovinud selles eas 39% poistest ja 30% tüdrukutest. Siidrit on poisid samas eas joonud 33%, segujooke 20% ja veini 29% (Hibell, Guttormsson, Ahlström, Balakireva, Bjarnason, Kokkevi, Kraus, 2007). Samast uuringust selgub, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Arvatakse, et alkohol aitab
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1...
Why did I choose university education over vocational training? An essay Why more and more people nowadays tend to go to universities rather than to vocational schools? Will going to the university open all the doors in our lives? Is it necessary to have a higher education in order to survive in today’s economy? Those are just some of the questions that may arise when we start talking about the topic. Going to the university was once only for the children from wealthier families. Now as we have a lot of free higher education available, many people tend to use this wonderful opportunity. Although it might seem a great way to start building your way towards future career, it might not be the best way. Why? Because we have reached the stage where we have more people with higher education than we have jobs that require that kind of educational degree. To fix the issue, numerous studies have been car...
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
“Kui kedagi ristida tahetakse, siis saatke ta kirikusse, see ainus paik, kus see on lubatud.” TÄNAVAKÜSITLUS (28.09.14) Taas on kätte jõudnud aeg, kui hakatakse noortele gümnasistidele korraldama rebaste ristimist. Inimesed on selle üritusega seoses eriarvamusel. Mõndadele on see tore ja huvitav üritus, kuid leidub ka neid, kes arvavad, et see on jälestusväärne ning alandav. Küsisime Tallinna tänavatel inimestelt, mida nad arvavad sellisest traditsioonist. Pargipingil istunud kaks 11-aastast poissi Olaf ja Madis tõstsid küsimuse peale isegi silmad nutitelefonidelt ning arvasid, et tegemist on igati toreda üritusega. Olaf, kes paistis asja kohta väga huvitatud olevat, lisas, et on kurb, kuna ta on liiga noor ega saa rebaste ristimisest ise veel osa võtta. Noorele emale, kes tegi parajasti lapsega lõunast jalutuskäiku, tuli kohe meelde tema enda rebaste ristimine. Tema...
sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks helilookals barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Varem polnud ta kuulus, kuid juba kolmandit sajandit järjest tänapäevani meil on võimalik kuulda kontserteid pühendatuid Bachile ning erinevaid festivale, kus mängitakse tema teoseid. Tänapäeval on ka eestis kontserttegevus tihedalt seotud J. S. Bachiga. Teda ei unustata, vaid mängitakse ja kuulatakse. Aastast aastasse on eestis läbiviidud festivale ja kontserte seotuid Bachi loominguga ja seda tehakse ka tänapäeval. Tooks näiteks Bachi muusikale pühendatud festival Narvas, mis sai alguse 2004. aastal. Esimesel aastal oli festivalil vähe osalejaid, kuid aastatega muutus ta väga populaarseks. Festival on toimunud igal aastal, ning samas tempos toimub ka tänapäevani. Mitme riigi noored pianistid saavad Narvas kokku ja mängivad kuulsa saksa helilooja ja organisti teoseid. Kuna J. S
, , ( ). , . , , , . . . , , . . , , . . . , . 35 RESÜMEE Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada koolikonfliktide omadused, lahendamise meetodid ja vastuseis nendele lähtudes Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajate vaatenurgast. Läbiviidud uurimistöö põhjal saab vastata küsimusele: milles seisneb koolikonfliktide erilisus lähtudes õpilaste ja õpetajate arvamustest? Koolikonfliktid erinevad üksteisest oma tekkimise liikide, põhjuste ja lahendamise meetodite järgi. Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et igapäevases koolielus esineb kõige rohkem konflikte õpilaste vahel või õpetajate ja õpilaste vahel. Õpetajate vaatenurgast on konfliktide põhjused enamasti seotud distsipliini, tegemata koduste
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia Referaat Anna Klimovits Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt
Statistika kodutöö Olga Dalton 12. B Saue Gümnaasium õpetaja Sirje-Tiiu Kreek 2010 1. Sissejuhatus Uuringu andmed põhinevad ühes internetiportaalis 23.02-25.02.2010 läbiviidud küsitlusel. Küsitlusele vastanud isikud on 18-29-vanused(keskmine vanus on 20,9 a). Projekti käigus uuritakse järgmiseid tunnuseid: a) Palju on küsitletul päevas vaba aega(keskmiselt)? punkt 2 b) Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetis(keskmiselt)? punkt 3 2. Vaba aeg 1) Statistiline rida(uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida).
või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis
annaabi.ee 
