Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogiline evolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsioon, olelusvõitlus, kohastumist, fossiil, rudiment, kehaosad, sabakont, leiud, süstemaatika, elusorganismide, leviala, sugukond, hõimkond, bakterid, protistid, sapiens, rassid, kehaehituse, piirkondlikud, negriidid, europiidid1.Peamised süstemaatikas kasutatavad üksused alustades kõige madalamast: liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi
EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu
selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike. Osa nendest on välja surnud (peamiseks põhjuseks on see, et elamistingimused muutuvad kiiremini, kui liik suudab nendega kohastuda), osa elab edasi. Nende kõrval kujunevad välja ka uued liigid. Need tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagajärjel
Bioloogia 24.04.13 Süstemaatikas kasutatavad üksused on: -Riik -Perekond -Sugukond -Selts -Klass -Hõimkond -Riik Ladina keeles nimetatakse liiki kahe nimega. Esimene sõna näiteb perekonda ja teine sõna on liigi nimetus. Ladina keelsed nimetused väldivad segadusi , mis võivad tekkida organismide rahvapäraste nimetuste kasutamisel. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni muutuste kiirus on väga aeglane ja lõppematu protsess mis kestab tänapäevalgi.Olelusvõitlus on organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele eluta ja eluslooduse teguritele. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile eluks vajalikke tingimusi, nt toitu ja eluruumi. Enamik isendeid hukkub, andmata järglasi. Organismide muutlikkuse ja olelusvõitluse tagajärjeks on looduslik valik. Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudav
Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus. Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub. 3. Kuidas kindlustatakse looduses organismide arvukuse stabiilsus? Too ka näide. Nõrgemad surevad, tugevamad jäävad ellu ja annavad tugevamaid järglasi. 4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel: sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5
Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Ettevalmistus kontrolltööks 1. Mis on liik ? - Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ning kes omavahel ristudes annavad suguvõimelisi järglasi. 2. Millega tegeleb süstemaatika ? - Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega. 3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus?
Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke
aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur · vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd.
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest Rudiment- kõrgematel loomadel võ
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine.
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine.
organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlusmeetodid: Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks süstemaatika taksoniteks. Homoloogilised on ehitusplaani poolest sarnased organid. Maandunud elundite esinemine on ilmekaks tõendiks ühisest põlvnemisest. Need on maandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas.
muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõrge temp, osooni kihi kaitse UV eest, gaasid,
Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid mutageenidega, et organism oleks parem. GMO- geneetiliselt muudetud organismid Trandgeensete organismide pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste orgaismide geene. Puudused: · Juhuslik tekkimine · Mõjutada tuleb paljusi organisme · Saavutatud kasulik omadus kaob · Ei saa järglasi anda · Haigestuvad Esimene GMO loom- hiir Esimene GMO taim- tubakataim Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Eluslooduse süsteem Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, samasse liiki kuuluvad organismid saavad järglasi. Populatsioon- Kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kasutavad eluks ühist geograafilist piirkonda. Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Olelusvõitlus ja looduslik valik Evolutsioon- Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu, kestab tänapäevani. Olelusvõitlus- Isenditevaheline konkurents ellujäämise pärast
LK 41-44 1.Põhjendage säästva arengu vajalikkust. 2.Mis on Agenda 21 eesmärgid? 4.Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Arhusi konventsioon? 5.Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika? 6.Milles seisneb elanikkonna roll Eesti keskkonnastrateegia 2010 rakendamisel? 7.Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? ___________________________________________________________________________ _______ EVOLUTSIOON ELU TEKE JA ESIALGNE ARENG ELUSLOODUSE AJALOOLINE ARENG Evolutsioonivormid Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest -> aatomid, lihtsad molekulid. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest -> keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline evolutsioon elu areng elusolestest -> inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonnaareng Füüsikaline evolutsioon
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.
On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt. Elutingimuste suhtes kohanevad isendid saavad üldjuhul teistest rohkem järglasi s.t. toimub looduslik valik. Evolutsiooni põhivormid: Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2
1)ruumiline isolatsioon- eraldatus, populatsioon- rühm sama liigi isendeid. Ristumisbarjäär- eri liigid ei anna järglasi. 2)ruumilised tõkked- mäestik,järv 3)Leviala laienemine 4)Ränded-kohaneb uute tingimustega Evolutsiooni tõendid: 1)kivistised-fossiilid, paleontoloogia-teadus,mis neid uurib 2)eri liikide ehituse võrdlus 3)rudimendid-organid,mida ei vaja,esivanematelt: pilkkile, kõrvaliigutajalihas, silmahambad, tarkusehambad, karvad, ussripik, sabakont 4)lootelise arendu võrdlus 5) DNA ja valkude uurimine Taimede evolutsioon: 4,5 mrd a.t. tekkis Maa. 1)Ürgookeani teke(soe,madal) + Ürgmanner 2)4 mrd a.t. I bakter-tuumata,üherakuline 3)2,5 mrd a.t. üherakulised vetikad,fotosüntees 4)1,5 mrd a.t. hulkraksed vetikad 5)450 mln a.t. I maismaa taim- ürgraigas 6)350 mln a.t. sõnajalgtaimede metsad, karbon-kivisöe ajastu 7)300 mln a.t. paljasseemnetaimed-okaspuud 8)140 mln a.t.-katteseemnetaimed-õistaimed
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus
· Igale teatud tunnustega organismide rühmale antakse teaduslik ladinakeelne nimetus. · Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik. · Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. · Tänapäeval jaotatakse elusloodus viieks riigiks: bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. 8. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiselt õppimise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutisooniks. · Organismine ellujäämist ja järglaste arvu piiravad teised organismid ja mitmesugused eluta looduse tegurid. · Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid tegelikult saab ellu jääda. · Kuna kõigile järglastele ei jätku sobivaid elutingimusi, peavad isendid endi pärast võitlema. Organismide vahel
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
järglasi. Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. darvinism- Darwini teooria lamarkism- keskkonnategurite toimel tekkinud muutused organismides on otstarbekad ja pärilikud sünteetiline evolutsiooniteooria- see põhineb darvinismil, kui sinna on lisatud mendellik geneetika Nimeta ja selgita evolutsiooni tõendeid. Paleontoloogia- teadus välja surnud möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil e kivistis- välja surnud organismide jäänused ja jäljendid Erineva sügavusega kihtidest saadud kivistised näitavad organismide muutumist. · Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismi tüüpide vahel · Näitab liigi ajaloolist põlvnemist e fülogeneesi Kivististe vanuse määramine · suhteline vanus · absoluutne vanus- kivistise tegelik vanus, määratakse radioaktiivsete elementide abil
EVOLUTSIOON Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid. Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
aineringe kaudu seotud. Nt. järv. Ökosüsteeme uurib ökoloogia BIOSFÄÄRI TASAND- Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. 1. Elu tunnused. Elusolend hingab, paljuneb, stabiilne sisekeskond, ärrituse reageerimine, kõik elusorgansimid lõpuks surevad, toitainete saamine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. On olemas ülemisel lehel 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine)
.....................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik...................................................................
Populatsiooni perioodilisi muutusi ajas nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal: Aasta Jänes Hunt Metskits 1995 550 325 400 2000 350 375 420 2005 250 450 415 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Elukoosluse peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökotoop on ökosüsteemi eluta osa. Selleks võib olla veekeskond, õhkkeskkond ja muldkeskkond. Ökosüsteemi kuuluvad organismid on omavahel toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on rohelised taimed. Rohelisi taimi nim toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks
annaabi.ee 
