· Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. · Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. · Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku. · Seened on loomse toitumistüübiga. · Seened paljunevad eostega. · Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajana. · Soodsates tingimustes, kus on piisavalt soojust ja niiskust, lõhestuvad hallitusseened orgaanilisi aineid. · Hallitavatel toiduainetel (jm.) moodustub hallitusseete hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi.
ainetest, toituvad kogu keha pinnaga, kinnituvad substraadi pinnale haustorite(seeneraku väljakasvud) abil, nt majavamm; biotroofid- saavad orgaanilisi aineid elusorganismidelt, kinnituvad haustorite abil, jagunevad omakorda kaheks: parasiidid- toituvad organismi kahjustades, kõrrerooste; sümbiondid- elavad teise organismiga rahulikku kooselu(vastastiku kasulik kooselu), samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii).
koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt
toimub kehaväliselt (eritavad väliskeskonda ensüüme, millega nad lagundavad väliskeskkonda ja imavad siis toidu tagasi) -biotroofid seened toituvad seeneraku väljasopistuste abil ehk haustorite abil, elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid. Paljunemine: -mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed - sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik
Lisaks mantlile ja Hartigi võrgustikule juurerakusisene kolonisatsioon. Kottseened. Paljaseemnetaimed. Arbutoidne mükoriisa - Seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik. Kandseened. Selts kanarbikulaadsed. Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele. Endomükoriisa: Orhidoidne mükoriisa - Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Nii seened kui orhideed
konvensioon). ______________________________________________________________________ _____ 6. Bakteriraku ehitus ja paljunemine; Igameheõigus ja looduses käitumine Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakter koosneb: Jätked - Rakukestast ulatuvad välja jätked, millega kinnituda pindadele Limakapsel - Paljusid baktereid see katab, kõigil seda pole. Aitab säilitada niiskust võid siduda rakud kolooniaks. Ribosoomid- paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke Vibur - Viburite pöörlemine aitab bakteril vedelas keskkonnas edasi liikuda Rakumembraan - Rakukesta all, reguleerib ainete liikumist raku sisse ja välja Tsütoplasma - Raku sees olev vedel aine Pärilikkusaine - On rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldav bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2
mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise
orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga
Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel. Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Seente ehitus: hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb lagunemise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seene rakukest koosneb kitiinist, samast ainest on ka putukate välistoes. Seenerakkudes on tuum, enamikel seentel on rakus tuumasid üks või kaks. Osal ürgsematel seentel pole rakuvaheseinu ning seeneniit on üks suur rakk, milles on palju tuumasid. Seeneniidid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda.Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid(sisemised - lihased - ja välimised mis
loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused)- eluvormi meetod d) 5- loomad, seened, taimed, protistid=ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju- loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... -evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taim-auto troofne eukarüootne organism, kelle ehituses on plastiidid. Loom-kehasisese seedimisega eukarüootne organism, mis ei fotosünteesi. Bakter- kehavälise seedimisega organism-prokarüoot. eluvorm (puit- või rohttaimed) See küsimus tegelikult vastamata!!! 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. EUKARÜOOTSUSE KUJUNEMISE ASTMED:
- botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja
millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus · Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
