Organismide vahelised suhted. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Kommensalism eri liiki organismide kooseuvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teistele kahjulik. Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Taim-ja loomtoiduline 37. Raku ehitus. Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest. 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad. 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. 39. Sügoot - viljastatud munarakk 40. Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. 46. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude
Tsentrosoom – asub rakutuuma läheduses, koosneb 2st tsentrosoolist ; olulised rakujagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. Rakutuum – membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine ; juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuumake – ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi (RNA) rRNA ja ribosoomide moodustumine. Taimerakk Rakukest – koosneb tselluloosist ; kaitseb rakku välismõjude eest, annab rakule kuju ja tugevuse, ainevahetus, kaitse ; eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirsi seemned) ; rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Vakuool – membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees ; vee reservaar, kindlustab raku siserõhu, nooremate rakkude vakuoolides on toitained/vanemates jääkained ; võivad sisaldada
-) Kõik mitokondris paiknevad molekulid on pärit emalt. -) Kõik plastiidid tekivad proplastiitidest. *) Leukoplastid ehk värvusetud plastiidid sisaldavad varuaineid. *) Kromoplastid nad on värvilised ning värvi annavad neile karotinoidid ehk pigmendid ja kromoplasti ülessandeks on tähelepanu ja ligimeelitamine. *) Kloroplastid nad on rohelised ning värvi annab neile klorofüll. -) Plastiididel on omadus üksteiseks üle minna. Taime ja loomaraku võrdlus * Taimerakul on rakukest ümber, loomarakul see puudub. -) Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. -) Ülessanne = kaitsefunktsioon ja tugistruktuur. * Vakuoolis on veevarud. * Turbor rakusiserõhk. * Kloroplastist, leukoplastid esinevad ainult taime rakus. * Loomarakule on omane tsentrosoom (esineb ka mõnes seenes) osaleb raku jagunemisel. Seenterakk * Hüüf seeneniit. * Mütseel niidistiku kogu. * Mükoriisa seene juur. * Heterotroofid tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest valk, mis on moodustunud selgro
ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied,
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobiga - naaberrakud
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orga
Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema. Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Asutajaefekt - vt. rajajaefekt
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3
5 transport. Ribosoom ülesandeks valgusüntees Golgi kompleks valkude ümbertöötlemine Lüsosoom vabaneb Golgi kompleksist, lagundab rakus tekkinud vanu asju (jääkaineid). Taimerakk Rakukest Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest, mis koosneb tselluloosist, on jäik ja annab rakule kuju. (Tsentraal)vakuool Õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taimerakkudes võivad vakuoolid hõivata 80-90% raku ruumalast. Sisaldab jääkaineid, varuaineid, värvaineid Plastiidid kloroplast (roheline) ülesandeks fotosüntees (glükoos, O2) Kromoplast (punane) värvi annavad
Louis Pasteour miski ei teki eimillestki bakterid pastöriseerimine Mikroskoop valgusmikroskoop elektronmikroskoop mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine diferentseeriv tsentrifuugimine tsütohistokeemia – preparaatide värvimine Rakkude mitmekesisus Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad: rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel võimes muuta oma kuju struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud
Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Vakuool (ainult taimedel) Rakumembraan Rakukest (seentel, taimedel) Vibur (bakteritel, väiksematel eukarüootidel) Taimerakkude kuju Parenhüümsed: Ehk isodiameetriline Igas mõõtmes enamvähem võrdse läbimõõduga Enamike kudede rakud Prosenhüümsed: Väljavenitatud rakk Pikkus on mitu korda suurem, kui laius Ühe raku pikkus võib ulatuda kuni 25 cm Juhtkudede rakud Rakukest Koosneb kahest põhiosast – primaarne rakukest ja sekundaarne rakukest Primaarne rakukest: ◦ Kesta osa, mis tekib raku pooldumisel ◦ Tekib: rakuplaat -> vahelamell -> primaarne rakukest ◦ Koosneb põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele
TAIME JA LOOMARAKKUDE EHITUS JA TALITLUS Koostas Leelo Lusik Are PK 2014 Iga organism koosneb rakkudest Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakud on nähtavad mikroskoobiga Loomarakk ja taimerakk Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? Ümbritseb ja kaitseb rakke RAKUMEMBRAAN Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja rakust välja Mis on taime- ja loomarakkudel ühist? RAKUPLASMA Seob raku ühtseks tervikuks ja tagab selle osade koostöö Organellides toimuvad mitmesugused ainevahetusreaktsioonid: süntees ja lõhustamine Rakuplasmasse kogunevad mitmesugused raku elutegevusel tekkinud jä
ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid
Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku 17 liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine- tugifunktsioon.
Robin Stef Luhtaru XI klass EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS PROKARÜOOTSEGA Tunnused Taimerakk Seenerakk Loomarakk Bakterirakk Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof Autotroof Rakukest Koosneb Koosneb Rakukesta pole, Koosneb peamiselt kitiinist ja on ainult peptidoglükaanist tselluloosist, teistest membraan. ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid
· Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan · Rakku eraldab nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast rakumembraan. · Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed?
aktiinifilamentide positiivse otsa suunas (ATP hüdrolüüsiga kaasneb müosiinimolekulide peas konformatsiooniline muutus, mis tekitab nihkumise aktiinifilamendi + otsa suunas). Müosiini libisemine mööda aktiinifilamente paneb ringlema kogu tsütoplasma. Aktiini-müosiini vastasmõju on ka mitmete teiste rakus toimuvate liikumiste (näit. lihaskontraktsioon, loomse raku tsütoplasma sissenöördumine tsütokineesi käigus jt.) käivitajaks. 1.4. Rakukest Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t
Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid.
Myristica fragrans - muskaat-pähklipuu Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm
Rakubioloogia. Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676. Nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1)Limakapsel - a) säilitab niisukust b) võimaldab üksikul rakul liituda(moodustada koloonia. c)Osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. e) limakapsli teke sõltub toitekeskkonnast. 2)Rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel. Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (valgud + süsivesikud) Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid). funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) Annab bakterile kindla kuju. c) Reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja. 3)Rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.
mahutusfunktsioon. Vakuoole võib esineda kõikide organismirühmade rakkudes, kuid suur keskvakuool on vanemates taimerakkudes. Vakuoolide ülesandeks on: 1. Säilitada vett ning selles lahustunud toitaineid; 2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla.
Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Vesiniku aatoni ainus elektron on tõmmatud el.negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees; membraanide ehitus ja talitlus.
koos valkudega. Valgud kaitsevad DNA-d kahjulike mõjude eest ning aitavad kromosome kokku pakkida. Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Taimerakk erineb loomarakust Taimed kuuluvad päristuumsete hulka, sest neil on raku sees olemas membraaniga ümbritsetud tuum. Vaid taimerakkudes leiduvad suured vakuoolid, tugev tselluloosist rakukest ning energiatootmisele ja varuainete kogumisele spetsialiseerunud plastiidid. Taimerakku ümbritseb rakukest. Taimeraku membraani peal asub tugev rakukest. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne ning seetõttu saab rakk kasvada. Mida vanemaks rakk saab, seda paksemaks kest läheb. Puittaimede tugevuse ja püstise asendi tagavad peamiselt rakukestad. Kõige tugevamad rakukestad on kivisrakkudel, näiteks ploomi kivi. Rakukesta ülesandeks on kaitseda rakku välismõjude eest, anda taimerakule kuju ja tugevus, tagada taime püstine asend. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist.
rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke kudedeks. Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, ainevahetus. Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. vakuoolides on toitained
Nt: mitokondrid varustavad rakku energiaga. 2. Joonista loomarakk, taimerakk, märgi juurde osade nimetused. Vastus: Õpik lk 32. 3. Millest koosnevad kromosoomid ja mis ülesannet täidavad? Vastus: Koosnevad raku elutegevuseks vajalikust pärilikust informatsioonist. Ta ülesanne on säilitada ning edasi anda geneetilist informatsiooni. 4. Nimeta ainult taimerakule iseloomulikud komponendid, nende ülesanded (rakukest, plastiidid, vakuoolid). Vastus: Rakukest kaitseb ja toestab rakku, annab kindla kuju, koosneb tselluloosist. Plastiidid Igal eri ülesanne, fotosüntees, õite värvus, mis soodustab taimede paljunemist, säilitavad varuaineid. Vakuoolid Reguleerivad siserõhku, annavad kindla kuju, koguvad, jääkaineid, sisaldavad erinevaidiseloomulikke aineid. Nt mürgid, happed, mõruained, vett. 5. Kuidas jagunevad plastiidid, nende värvus, sisaldus ja ülesanded. Vastus: Kloroplast Roheline, fotosüntees.
· Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rakud pikkus ületab kordades laiust Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist:
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest,
4) Ribosoom toodab valke 5) Tsütoplasma seob raku üheks tervikuks, sisaldab vett, selles lahustuvad ained 6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, rakukest 2) Sarnasused : mölemad on päristuumsed, enamus rakuosad, mis on loomarakul, on ka taimerakul (rakumembraan, rakutuum, tsütoplasmavörgustik, ribosoomid, mitokonder, tsütoplasma, Golgi kompleks, lüsosoomid).
tekitab uue raku. Kuid Virchow, Remak ja Kölliker olid siis need, kes selle ümber lükkasid ja näitasid, et uus rakk tekib ainult eellasraku jagunemisel. 5 Taimerakk Taimerakk on eukarüootne rakk. Taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsaim ülesanne on mitmete varuainete säilitamine. Taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest.kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks
*eukarüoot-päristuumne, on olemas rakutuum *heterotroofid-seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. *hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikus ehk Mütseeliks va pärmseened L-loomarakk, T-taimerakk, S-seenerakk, B bakterirakk Kas on prokaüoot või eukarüoot? L-eukarüoot T-eukarüoot S-eukarüoot B-prokaüoot rakumembraani olemasolu? L-on T-on S-on B-on rakukesta olemasolu? L-ei ole T-on S-on B-on Millest rakukest koosneb? L-ei ole rakukesta T-tselluloos S-kitiin B-polüsahhariidid tuuma olemasolu? L-jah T-jah S-jah B-ei kas sisaldab kloroplaste? L-ei T-Jah S-ei B-ei Kas fotosünteesib? L-Ei T-Jah S-Ei B-Ei kas on autotroof või heterotroof? L-heterotroof T-autotroof S-heterotroof B-heterotroof