Vitamiin E normtase veres : Lapsed(2…10 aastat) 5…8 mg/l, noorukid 5…9 mg/l, täiskasvanud 6…16 mg/l. Täiskasvanutel võib vitamiin E tase varieeruda kuid alla 5…5,5 mg/l viitab defitsiidile Vitamiin E preparaatide kasutamisest ja toksilisusest Vitamiinpreparaatidel on oma kindel ja väga vajalik koht nii haiguste kompleksse ravi komponendina kui ka tõepoolest efektiivse profülaktika kompleksi komponendina. Seda aga vaid juhul, kui nende kasutamine baseerub biokeemilis-kliinilistel tipptedmistel ja teaduslikult argumenteeritud adekvaatsel infol. D-alfa-tokoferooli oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, müokardi infarkti, veresoonte tromboosi, aneemia, hemorroidide, diabeedi, insuldi, veenide varikoosi, osteoporoosi, parkinsonismi, katarakti, sapikivide, tsüstilise fibroosi, hüpertüreoidismi, prostatiidi,
Abiootilised tegurid on näiteks: valgus, temperatuur, niiskus ja tuul, õhk, vesi, muld. Biootilised tegurid on teistest organismidest tulenevad mõjud, mis organismi mõjutavad. Biootilised tegurd saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Biootilised tegurid on kisklus, sümbioos, parasitism, herbivooria. 3. Miller-Urey katse (mis see oli ja mida sellest järeldada võib)? Miller-Urey katse oli esimene katse, mis uuris biokeemilis elu tekkimise teooriat ka ekperimentaalselt. See katse toetab biokeemilist elutekke teooriat. 4. Biosfääri mõiste. Biosfäär- maa sfääriline kest, mis hõlmab osa atmosfäärist, hüdrosfäärist, ülemise osa litosfäärist ja pedosfäärist (mullastikust). Kõikide maal leiduvate ökosüsteemide summa. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 5. Bioomid. ??? 6
Esiteks, vitamiinpreparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral (töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne.). Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Kommentaarid. Esiteks, seda põhireeglit 8 tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju
· Allosteeriline inhibitsioon seostub efektor E-mmi inhibeeriva allosteerilise tsentriga. Toimuv ensüümi konformatsiooni muutus muundab aktiivtsentri ruumilist ehitust nii, et afiinsus S-le väheneb, st langeb ka ensüümi katalüütiline aktiivsus. On pöörduv. Regulatsiooni biokeemilis-kliinilised aspektid (konkurentne pöörduv inhibitsioon) · metanoolimürgistuse ravi etanooli manustamine (ALD muundab etanooli ja metanooli) o metanool ei ole mürgide, kuid tema aldehüüd metanaal oksüdeerub organismis. Võib põhjustada pimedust. · paljud ravimid toimivadki kui konkurentsed inhibiitorid (antimetaboliidid) o sulfanüülamiidid (p-aminobensoehaope stuktuuranaloogid) blokeerivad dihüdrptereohappe süntaasi
ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α- ketohappest tema aminohappe-analoog. Aminorünma akseptor on enamasti α-ketoglutaraat, millest tekib glutamaat. Seega transamiinimise kataboolne roll on teiste aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati, kuna glutamaat on hõlpsasti kasutatav mitmetes metaboolsetes protsessides. Blutamaat on inimkeha keskne aminohape, aminohapete metabolismi seisukohalt. 7. Aminotransferaasid: biokeemilis-meditsiiniline taust. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid. Inimkehas domineerivad kaks, mis viivad läbi peaaegu kõikide aminohapete transamiinimise (v.a Lys ja Thr). Need on aspartaadi aminotransferaas (AST) ja alaniini aminotransferaas (ALT).Mõlemad katalüüsivad vastavalt aspartaadilt ja alaniinilt aminorühma ülekannet α-ketoglutaraadile ning moodustub glutamaat. Aspartaadi puhul moodustub veel oksaloatsetaat ja alaniini puhul püruvaat
Esiteks, vitamiinpreparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral (töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne.). Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Esiteks, seda põhireeglit tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis eksisteerivad
- Atsetüül-CoA ei läbi vabalt mitokondrite sisemembraani ja seetõttu transporditakse atsüüljääk karnitiini (vitamiin B T ) abil mitokondritesse - See on karnitiini tähtis bioroll ja sellist transporti vajavad just pikaahelalised rasvhapped (need domineerivadki adipotsüütide TG-des) o Pikaahelaliste RH (rohkem kui 12 C) o CPT 2 (karnitiin-palmitüültransferaas) B-OX biokeemilis-meditsiinilised aspektid - Atsetüül-CoA TKT-sse ATP!!! o TKT koos hingamisahelaga toodab ATP - ENERGIA palmiithappe (16C) täielukil oksüdatsioonil (B-OX, TKT ja hingamiisahel) annab 129 ATP!!!!! - Ainuke ATP allikas glükoneogeneesile diabeedi korral ja nälgimisel - Ainuke atsetüül-CoA allikas ketokehade tootmiseks diabeedi korral ja nälgimisel (RH oksüdatsiooni kahjustus-häire viib hüpoglükeemiale)
suhtumine O-te soolataluvus varuainete loomus · biokeemilised · ökoloogilised (3) kooselu teiste organismidega tüüpiline elupaik patogeensus kõrgematele organimidele · genotüübilised genoomi suurus · makromolekulide järjestused geenide järjestused valkude järjestused Mikrobioloogia ajaloo etapid: · 17-19 saj keskpaik kirjeldav periood · 19.saj keskpaik tänapäev - füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood Kochi postulaadid: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema 2. Mikroob tuleb isloeerida puhaskultuuri 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jälle kättesaadav Arhede ühised jooned prokarüootidega: 1. Rõngaskromosoom 2. Genoomi suurus 3. Operonide esinemine
Annab keemilisi aineid (H2, H2S, Fe-sulfiid, metaan jne.). Elu tekkis nendes tingimustes? Eukarüootse raku teke Endosümbioos. Rakumembraan sopistub sisse. Tekib tuum. Saab mitokondri. Kloroplastid- ürgne tsüanobakter. Rakk+vibur (spiroheet)= proteobakter Mitokonder- eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. 4 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU 2 etappi- kirjeldav periood ja füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood 17. saj algus- 19. saj keskpaik- kirjeldav periood 19. saj keskpaik- tänapäev- füsioloogilis-biokeemilis-molekulaarbioloogiline periood Antoine van Leeuwenhoek- bakterite esmavaatleja Kaupmees ja loodushuviline. Esimesed mikroskoobid olid mõeldud kanga kiudude tiheduse mõõtmiseks (suurendus: u. 300x). Alustas mikroskoopide ehitamise ja vaatlustega 40- aastasena. 1683. a. kirjutatud kirjas esitas ta esimese joonistuse bakteritest. Hambakaabe?
määramine. Mikroorganismide väljakasvatamiseks kunstlikel söötmetel või rakukultuurides valitakse kas aeroobsed, anaeroobsed või mikroaerofiilsed tingimused, optimaalne temperatuurirežiim, sobiv natiivsete valkude (veri, seerum, munakollane) ja kasvufaktorite sisaldus. Registreeritakse mikroobide pesade kuju, hemolüüsi esinemine veriagaril, mikroobikultuuride värv, läige ja lõhn. Edasi määratakse mikroobide biokeemilis-füsioloogilised omadused. Vastavalt sellele, milliseid ensüüme antud liiki/biotüüpi kuuluvad mikroobid omavad, on nad võimelised kindlateks biokeemilisteks reaktsioonideks. Viies tundmatuid baktereid kokku mitmesuguseid substraate (enamasti süsivesikuid ja aminohappeid) sisaldavate diagnostiliste süsteemidega ja registreerides tekkivaid reaktsioone, on võimalik määrata, milliseid ensüüme mikroob omab
muutumisega. Tulenevalt geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkusest 3.: 1. Modifikatsiooniline avaldub keskkonna tegurite toimel fenotüübis. Mikroobides tekkinud muutused, mis jäävad avaldumata, nimetatakse modifikatsiooniks. Sellised muutused leiavad aset mikroorganismide fenotüübis, genotüüp jääb aga muutumata. Siia alla kuuluvad pesade ravimitundlikkus, nõudlus kasvubakteritele jne. Toimuvatest biokeemilis-füüsilis muutustest võiks märkida ensüümide sünteesi... . Fenotüübis toimuvad muutused on seotud geenide regulatsiooniga. Nt Eschericia coli. On suuteline sünteesima laktaasi vaid siis, kui keskkonnas esineb laktoos. Ja nt staphylococus aureus produtseerib penitsiliini lõhustuvat ensüümi penitslliaasi ainult penitsiliini olemasolu korral. Penitsiliin võib põhjustada ka L-vormide tekke. 2
muutumisega. Tulenevalt geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkusest 3.: 1. Modifikatsiooniline avaldub keskkonna tegurite toimel fenotüübis. Mikroobides tekkinud muutused, mis jäävad avaldumata, nimetatakse modifikatsiooniks. Sellised muutused leiavad aset mikroorganismide fenotüübis, genotüüp jääb aga muutumata. Siia alla kuuluvad pesade ravimitundlikkus, nõudlus kasvubakteritele jne. Toimuvatest biokeemilis-füüsilis muutustest võiks märkida ensüümide sünteesi... . Fenotüübis toimuvad muutused on seotud geenide regulatsiooniga. Nt Eschericia coli. On suuteline sünteesima laktaasi vaid siis, kui keskkonnas esineb laktoos. Ja nt staphylococus aureus produtseerib penitsiliini lõhustuvat ensüümi penitslliaasi ainult penitsiliini olemasolu korral. Penitsiliin võib põhjustada ka L-vormide tekke. 2
Sisulist vahet nende kahe termini vahele ei ole. Molekulaarbioloogia (või molekulaargeneetika) tegeleb päriliku informatsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega, aga samuti päriliku informatsiooni realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega st. kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab elusorganismide ehituse ja nende funktsioneerimise. Seejuures ongi molekulaarbioloogia üks keskseid probleeme füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavuse uurimine. Molekulaarbioloogia sündi on kirjeldanud J. Watson oma raamtus "Double helix" (e. k. Kaksikspiraal, "Loomingu" Raamatukogu, 1972). DNA on ilus näide selle kohta kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse pärilike protsesside - geneetilise informatsiooni säilitamise ja paljundamise kindlakstegemiseks. Just DNA komemõõtmelise struktuuri kindlakstegemine pani aluse molekulaarbioloogiale. 1
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A
annaabi.ee 
