Joonis 1 arvuti Logitech klaviatuur ja hiir Garantii 3 aastat. Intel® CoreTM i7-860 Protsessor (8M vahemälu, 2.80 GHz), mille vahemälu on 8M. Intel P55 on esimene lauaarvuti kiibistik Intel põhineb PCH kiibistik disainile. Platform Controller Hub. 3 18/10/10 Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Üks Terabait on 1,024 gigabait ehk 1,048,576 megabytes. DVD+-RW seade 22x on optiline seade, mille kirjutamiskiirus on 22x. 7,1 surround heli on üldnimetus kaheksa kanaliga surround heli süsteemid. Ta lisab veel kaks tagumised kõlarid tavamasinasse kuue kanaliga (5,1) audio konfiguratsiooni. 7,1 surround sound positsiooniline audio kasutab standard esi-, kesk-ja LFE (bass) kõlari konfiguratsiooni, kuid lisaks sisaldab kahte kõlarid paigaldatakse küljel ja kaks tagakülg.
Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks
..............6 Püsimälu ROM........................................................................................................................6 Muutmälu................................................................................................................................6 Mis asi on mälu Arvuti mälu on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Primaarsed andmesalvestid Primaarsed andmesalvestid peavad olema ühendatud otse arvuti keskprotsessorisse. Nende olemasolu on vajalik, et keskprotsessor korralikult funktsioneeriks. Primaarseid andmesalvesteid on kolme tüüpi: 1. Arvuti registrid (Processor registers) 2. Vahemälu (Cache memory) 3. Primaarsalvesti (Main memory) Enne kui lisad mälu
ühendamiseks. Protsessor Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Mälu Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul ning mälu mahtu mõõdetakse baitides. Kõvaketas on magnetketas, kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. 1 bait(B) - ühe märgi salvestamiseks vajalik infohulk. 1 kilobait (KB) = 1024 B 1 megabait (MB) = 1024 KB 1 gigabait (GB) = 1024 MB Vahe ja põhimälu Vahemälu on mälu sagelikasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast.
mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Arvuti mälu Mäluühikud · Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lülitatud"
Teegid ja objektifailid saab ühendada üheks tervikuks linkuri abil. Assembler koodi ei optimeeri, kuna teisendamine assemblerkeelest masinkoodi käib üksüheselt. Igapäevaselt kasutatakse sõna assemblerkood tihti ka assembleri kohta, kuigi nii nimetatakse ka assemblerkeele kompilaatorit 3 Masinkoodi puhul on programmikood kahendarvude jadana ehk binaarkujul. Assemblerkeele puhul on programmikood kirjeldatud parameetrite ja nende lühikeste käskudega, iga assemblerkeelne käsk on tõlgitav üheks või mitmeks sama funktsiooniga masinkoodi käsuks. Kui sama assemblerkeelne käsk on tõlgitav mitmeks masinkoodi käsuks, siis on seda tihti võimalik kirjutada erikujul, kus osutatakse, millist käsku parasjagu kasutatakse. Sellele erikujule tõlgivad koodi ka disassemblerid. Igal erineval protsessoril on oma masinkeel ja sellele vastav assemblerkeel
tootmisega (protsessorid, videokaardid). CYRIX VIA Tüübid ja põlvkonnad: 5x86- võrreldav 486-ga; 5K86- võrreldav Pentiumiga; K6- võrreldav Pentium II- ga; K7- võrreldav Pentium III- ga; Duron- uuemate Celeronidega võrreldav; Athlon- AMD uusim ja võimsaim. Mälud RAM ja ROM mis, miks, kuidas jne : Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht
ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS). Mikroprotsessor on miniatuurne elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtskeemina. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG Personaalarvuti mälutüüpide suhted. Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA
Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lõlitatud"
4 Mälu Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Muidugi kehtib ka siin üldtunnustatud reegel mida rohkem, seda uhkem, st mida rohkem on arvutil mälu kasutada, seda suuremaid võimalusi ta pakub. Varasemad personaalarvutis olid varustatus 512-640 KB mäluga. Mälu,
............................................. 11 Sissejuhatus Salvestatavate failide kvaliteedi suurenedes kulub üha rohkem ruumi ka nende säilitamisele. Seetõttu peab tehnoloogiat pidevalt arendama. Andmete säilitamiseks on mitmeid meetmeid ja vahendeid. Andmete säilitamisel arvutis kehtib mõte, et peale andmete hoidmise peab olema andmete liikumine protsessorisse nii kiire kui võimalik. 2 1 Mälu Arvuti mälu on koht kuhu andmed binaarkujul salvestatakse. Kogu arvutis olev informatsioon kirjutatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Mälumahtu mõõdetakse enamasti baitides, kuid mõnikord ka bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. (Vikipeedia) 1940-ndate alguses oli tehnoloogia veel vähe arenenud ning arvuti suutis mahutada vaid mõne baidi jagu andmeid. Jay Forrester, Jan A. Rajchman ja An Wang arendasid välja magnetsüdamik mälu
Wikipilt Failisüsteemid Fail- bitiseeriatena salvestatud informatsioon, mida arvuti saab reorganiseerida. Kõigis arvutisüsteemides, eriti personaalarvutites, kujutab fail endast süsteemi kasutajatele (sealhulgas süsteem ise ja tema rakendusprogrammid) kättesaadavat andmeüksust, mida saab käsitleda tervikuna (näit. ümbertõsta ühest failikataloogist teise jne.). Konkreetse faili struktuuri defineerib faili looja. Enamasti hoitakse failides: *Programme (nii lähtetekstina kui binaarkujul) ja *Andmeid Failihaldus Operatsioonisüsteem vastutab failihalduses järgmiste tegevuste eest: *Failide loomine ja kustutamine *Kataloogide loomine ja kustutamine *Tugi failide ja kataloogidega manipuleerimise primitiividele *Failide sekundaarsetele salvestusseadmetele jagamine *Failide varukoopia tegemise organiseerimine I/O süsteemide Sisend-väljund- käib iga operatsiooni, programmi või seadme kohta, mille ülesanne on andmeid arvutisse sisestada või neid sealt väljastada.
+c pt(1-pc)+d(1-pt)pc Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Katkestused arvutis (Intrrupt) katkestus Keskprotsessoris toimuva protsessi peatamine mingi välissündmuse
Windows platvorm File geodatabase ArcView, ArcEditor, ESRI formaadis olev 1 editeerija, mitu sirvijat ArcInfo süsteemikataloog andmemaht kuni 1 TB, koosneb erinevatest binaarkujul failidest, platvormist sõltumatu, andmebaasi objektiklassi, andmekogu ja tabeli lukustamine eraldiseisvana, mitte kogu andmebaasi
Erinevate pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning alles siis pääseb soovitud elemendile ligi. Assotiatsiiv mälu - mille erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi
2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta. Tegemist on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmed registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välja 5 elementi epalt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi ning alles siis pääseb soovitud elemendile ligi. 3. Trigerid. Triger – Mälu element, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga
Vaata 1.2 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. 16. PILET 1. Loendurid Vaata 2.1
Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Pilet 12 1. Loendurid. - Vaata Pilet2 2. Suvapöördusmälud. - Vaata Pilet1 3
vahendusel. Siin on sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse). Andmekandja (ehk vahetatav mälu) materjal, millele saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta (flopi, CD). Salvestama (Save) andmeid välismällu paigutama. 3.2 Mälumahu mõõtmine Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud".
See on üks pikk spiraal ja info salvestatakse rajale süvendite ja põhipinna abil. Põhimikku pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutuslaser ennast positsioneerib. Vagudevahelistele aladele tehakse ,,lohke", mis muudetakse kerge sulatamisega mittepeegeldavaks, mida saab pärast lugeda. CD-RW- (rewritable) saab mitu korda kirjutada ja pealt lugeda. Koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis sõltuvalt temp muudavad olekut või säilitavad selle. Andmed salvestatakse binaarkujul ehk nullida ja ühtede jadana. Lugedes on mittekristalleerunud ala 1 ja kristalleerunud ala 0. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC, ADC). Analooginfo puhul on mingi suurus teise suuruse analoogiks ehk elektrisüsteemides on info analoogiks pinge. Analooginfo puhul võib füüsiline infokandja võtta ükskkõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks infokandjaks pinge 0 voldist kuni +5 voldini. Pinge muudab
2. Konveier protsessoris ja mälus. VT I piletit 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu - LIFO e. “last in, first out”, on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Pinumälu seaduspärasus väljendub inglise keelses lühendis: FirstIn Last Out. Pinumällu
Võibolla omistatakse neile mingi tähendus tulevikus. 31. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris Pinumälu - LIFO e. "last in, first out", on mälu poole pöördumis viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esimesena välja võtta. Tegemis on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmeid registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. Pinumälu seaduspärasus väljendub inglise keelses lühendis: FirstIn Last Out. Pinumällu
Andmeid kustutatakse tagurpidi selle suhtes, kuidas need mällu on sisestatud. Kohta, kuhu andmed salvestatakse või kust neid kustutatakse, kutsutakse top of stack (TOS). Järgmist positsiooni andmetes kutsutakse next of stack (NOS). Kui andmed salvestatakse pinumällu, siis öeldakse, et need lükatakse (pused) mällu ning andmete kustutamist kutsutakse mälust välja tõmbamiseks (pulled). Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viita arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välje 5 element pealt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi, ning ales siis pääseb soovitud elemendile ligi. 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. - ROM Püsimälu (Read Only Memory) Püsimälu kasut
annaabi.ee 
