Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine
kättesaamise. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning on püüdnud integreerida nii biheiviorismi kui ka kognitiivse psühholoogia positiivseid momente. Tüüpiliseks näiteks viimati mainitule on A. Bandura neobi-heivioristlik õppimisteooria. Paljude teiste õppimisega seotud probleemide seas uuriti üleõppimise, õppimise ajalise jaotuse ja tagasiside mõju õppimisele. B. F. Skinner, toetudes põhiliselt efektiseadusele, arendas välja terve metoodika keeruliste käitumisviiside kujundamiseks ja fikseeris
Et see on ajuprotsess. Mingisugune kehakeemia- ained liiguvad, hormoonid panevad inimese liikuma, vastavalt käituma. 15.)Kuidas teha kindlaks, kas kassis võivad ka tusatseda või rõõmsad olla? Vaadeldes nende käitumist erinevates olukordades. Mingil määral võib see olla traumatiseeriv olla kui selgub, et nad võivad tusatseda ja rõõmsad olla, sest erinevatesse olukordadesse asetades tuleb ka negatiivsust laialdaselt esile. 16.)Võrdle interospektiivset ja biheivioristlikku psühholoogiat. Biheivioristlik- John Watson. Keha käitumise uurimine. Hinge ei ole, hing on ebaselge mõiste. Uuritakse ka reflekse, organismi tegevust ja seda kuidas väljastpoolt liikumine toimub. Interospektiivne- W.Wundt. Inimese teadus. Sisevaatlused. On olemas hingetaoline asi. 17.) Mis on pannud inimesi arvama, et inimesel on hing- miski, mis täielikult erineb kehast? Kiviaeg. Inimene ei osanud seletada maailmas toimuvaid asju
psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. Biheiviorism filosoofias:
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika
Konstruktivism · Nende lähenemine keskendus sellele, kuidas me informatsiooni salvestame, meelde tuletame ja töötleme ning kuidas me neid maailma mõistmisel seostame uute kogemustega. · Tuntuim Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes väitis, et kasvava lapse mõtlemisprotsessis arenevad vanusega kujunevad taju, tõlgendamine ja tähendus · Ei saa kasutad biheivioristlikku õpimeetotit, kui lapse mõtlemine pole arenenud teatud raskustasemeni Piaget'i 4 staadiumi I 0-2a refleksid ja järk-järgult eesmärgipärasemad tegevused II 2-7a sümboolne tegevus (nt nukud esindavad inimesi), egotsentrism (nt teleri ees istumine tajumata, et varjatakse teiste vaadet) ja on suuteline pöörama tähelepanu ainult ühele probleemi aspektile III 7-11a mõtlemine muutub rohkem korrastatumaks, sümboolsemaks ning konkreetsete kogemustega seotuks
seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. 1.3 Psüühika Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus
palju mõtlemata. Alles siis kui on vaja toime tulla uues olukorras või kohas muutub meie keha OBJEKTIKS.Motoorne tegevus võib sel juhul petta Suurema osa ajast on inimese keha subjektis - automaatselt tapame sääse, ilma pikemalt mõtlemata või inimene liigutab ennast mingil moel kodust -tööle v koolist-koju Palju sellest on eelregetiivsel tasemel, keha subjekt on kasulik selleks, et ühendada kahte vaenulikku suunda psys --> kognitiivset ja käitumuslikku e biheivioristlikku käitumisviisi. Üritatakse liigitada seda, mida keha subjekt teeb, nt: Am päritolu David Seamon - keha balletiks (body ballets) - integreeritud liikumiste süsteem, mille abil inimese keha mingeid toiminguid sooritab (aiakastmine, nõude pesemine, müüri ladumine) Aja rutiinid (time space routines) - keerukamad käitumisvormid, tavaliselt sisaldavad endas keeruikaid kehaballette, nt: hommikune ülestõusmise rutiin (näopesu, hambapesu)
hiljem raskem mingit ülesannet lahendada jne. Aga glükoos on tarvilik, kuid mitte piisav tingimus. Mõjutavad ka oskused ja harjumused ja eneseregulatsiooni areng, mis ei tähenda muutusi energiametabolismis. Impulsiivsus avaldub, kui ressursid on ära kulutatud. H.J. Eysenck PEN mudel neurootilisus, ekstravertsus, psühhotism Eysencki 3 "superfaktoriga" mudel P(psühhotism) E(ekstravertsus) N(neurootilisus) Mis valdkonna esindaja oli Allport?: Allport üritas psühhoanalüütilist ja biheivioristlikku suunda ümberlükata! Tegeles peamiselt isiksusepsühholoogiaga ja lähenemine oli eklektiline. Schwartz 10 motivatsioonitüüpi (mis järgenvatest väidetest sinna hulka ei kuulu)? Need järgnevad kuuluvad: Võim, Saavutus, Hedonism, Stimulatsioon, Enesemääratlemine, Kõikehaaravus, Heasoovlikkus, Traditsioonid, Konformsus, Turvalisus Milline neist ei ole Schwartz'i 10 motivatsioonitüübi all: vastus oli seksuaalsus. Robertsi kumulatiivuse järjepidavuse mudeli kohta küsimus
Nahkhiir. Nagel esitab nahkhiire näite selleks, et tuua välja objektiivse ja subjektiivse kontseptsiooni erinevus. Nahkhiired kogevad, järelikult on kuidagi olla nahkhiir. Kuid nende tajumehhanismid erinevad meie omadest nii suurel määral, et see toob probleemi reljeefselt esile. Nahkhiire näide ning ’what it is like’ kõnepruuk esines juba 1950. aastal Brian Farrelli artiklis „Experience“, kuid tema kaitses vastupidist, biheivioristlikku seisukohta. Ekstrapolatsioon ei anna vastust. Me ei saame kujutleda, mismoodi on olla nahkhiir, toetudes vaid enda kogemustele, mis on teistsugused. Ma suudan kujutleda vaid seda, mismoodi on minul käituda nahkhiire kombel. Nagel küsib aga „mismoodi on nahkhiirel olla nahkhiir“. Selgitus. Nageli küsimus ei seondu kogemuse privaatsusega. Fenomenilised faktid pole privaatsed – kui isikud on piisavalt sarnased, siis nad võivad üksteise kvaliteete kirjeldada
mõtlemise ning vaba tahe on müüdid. Nii inimesed kui loomad reageerivad sarnaselt keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes keeruline käitumine jagatud väiksemateks algühikuteks – operatsioonideks, millest tuleneb oprantne õppimine. Käitumise õppimine toimub peamiselt operatsioonide omandamise tasemel. Nüüdisaegne psühholoogia aktsepteerib biheivioristlikku lähenemist kuritegelikule käitumisele kui üht võimalust. Ollakse nõus, et stiimul võib esile kutsuda refleksiivse reaktsiooni ja et käitumise tajajärejed müjutavad tulevasi reaktsioone. Ilmselt ei saa aga kogu inimkäitumise keerukust lahti mõtestada lähtudes vaid välistest tingimustest. Inimene on kõige muu kõrval ikkagi aktiivne probleemide lahendaja, kes võtab küll vastu keskkonnast signaale, kui enne käitumist neid ka interpreteerib. (Saar, 2007, lk 194-197)
annaabi.ee 
