Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tund...
KÕNE ARENGU TEOORIAD Laste kõne arengut iseloomustavad järgimised tunnused: psüühiliste protsesside ja kõne vahekord arengus, lapse tegevus ja kõne, kõnetegevuse motiivide ja kõne funktsioonide areng (Karlep 1998: 242). Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse
Nende omadused ja seaduspärasused. 9. Mis on skeemid? 10. Mis on mälu? Kuidas liigendatakse? Seos mõtlemise ja õppimisega. 11. Kuidas jaguneb mõtlemise areng? Milline on laste mõtlemine? 12. Kuidas keel ja kõne areneb? Kuidas on seotud taju ja keele areng õppimisega? 13. Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos? 14. Miks on oluline loovvõime? 15. Mis on kognitiivne neuroloogia? Kuidas see teadmine mõjutab õpetaja tööd? 16. Milline on biheivioristlike - ja kognitiivsete õppimisteooriate erinevus? 17. Mida nimetatakse metakognitsiooniks? 18. Kuidas saab metakognitiivset võimet arendada? Milline on selle mõju õppimisele? 19. Kuidas mõjutasid kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate arengut Saksa getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused
........................................................................... 3 1 Õppimisteooriad .................................................................................................................. 4 1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad ............................................................................... 4 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4 1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1
Näiteks vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hinde näol. Väga paljud õpilased sooritavad kodutöid vaid seetõttu, et pälvida õpetaja või vanemate tunnustus või lihtsalt vältida ebameeldivusi. Tasustuse või kinnitusena toimib õpilaste puhul vaid see, mis on neile meeldiv ja ihaldav. (Krull E, 2000) 3.3. B. F. SKINNERI UURINGUD. VORMIMINE, PROG- RAMMÕPE JA ÕPETAVAD MASINAD Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta uuris kuidas keskkonnaga manipuleerides saavutada õppimisel maksimaalne efekt. Skinneri üheks olulisemaks õppimise seaduspärasuseks olid taastumisgraafikud. See ütleb, et õpitu jääb kõige paremini meelde siis, kui õigete vastuste eest tasustatakse ebaregulaarse graafiku alusel. 10
õppimine, töö, armastus ja looming, - Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel, - Veendumus selles, et inimene suudab eristada tõde valest, käituda kõrgema headuse nõuetele vastavalt; usk igavikulistesse väärtustesse, nagu tõde, õnn, armastus ning ilu. Inimkäitumise motivatsioon Maslow jaoks muutus vajaduste hierarhia loogiliseks jätkuks tema eelnevatele töödele biheivioristlike, freudistlike ja adleriaanlike mudelitega. Vajaduste hierarhia näeb ülalt alla vaadates välja järgmine. Eneseaktualiseerimine Eneseaustus Sotsiaalne kuuluvus ja armastus Ohutustarve Füsioloogilised vajadused Maslow järgi asub inimene kõrgemaid tarbeid üldjuhul rahuldama alles pärast seda, kui alamad on rahuldatud, kuid rahuldatud tarbed lakkavad toimimast motivaatoritena. See, kelle füsioloogilised
17. Millisele pedagoogilise uuendusele panid aluse õpitulemuste hindamisel Thorndike uurimused õpitu üldistumisest? Thorndike’i uurimused panid aluse ainetestide massilisele kasutuselevõtule. 18. Millisele pedagoogilisele uuendusele panid aluse Skinneri uurimised, sealhulgas keeruliste käitumisviiside kujundamisest operantse tingimise vahendusel? B. F. Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta näitas, et õpitu jääb kõige paremini meelde siis, kui õigete vastuste eest tasustatakse ebaregulaarse graafiku alusel. Skinner defineeris kinnituse mõiste ja demonstreeris, et operantse tingituse vahendusel on võimalik suurendada mitte ainult sooritatava tegevuse korrektsust, vaid ka võimet eristada seda vallandavaid märguandeid.
vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses: (1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva käitumise avaldumiseks, sealhulgas peale vahetut õppimist, vastandina S–R seose kujunemisele, kus mõtlemisprotsesse peetakse teisejärguliseks. (2) Õpitulemus ei pruugi avalduda vahetult peale õppimist, nagu see on omane õppimisilmingutele, mis on seletatavad biheivioristlike õppimisseaduspärasustega. Kuid sarnaselt operantsele tingimisele kujunevad ka mudelõppe puhul S – R seosed, mis rakenduvad automaatselt. Eduootuse tähenduses: Õppimist suunavad (edu)ootused, mis on oma olemuselt tunnetuslikud ehk kognitiivsed protsessid. SKT puhul muudab tasustus käitumist vaid siis, kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. Eduootuseta ei jäeta ka meelde (ei õpita). Ootust võib pidada taustuseks või ka neg
rahuldamise, kinnitust ja hakkab korduma Sellise mehhanismiga kujuneb inimestel hulk kindlaid reageerimisviise. Sekundaarse tarbe mõiste kasutuselevõtt ja veel enam laiendamine sellistele käitumist ajendavatele motiividele, nagu uudishimu, kompetentsus, enese maksmapanek jne, ähmastas õppimise käitumuslike ja tunnetuslike ajendite selge piiri. Lisades siia veel inimliku enesekinnituse sisekõnena (nagu "Mul on õigus! "Küll ma olin tubli!" jne), muutub vahetegemine biheivioristlike ja kognitiivsete õppimise ning käitumise käsitluste vahel üsna raskeks. Erinevus, on rõhuasetustes: biheiviorism näeb motiveeriva jõuna valdavalt välist tasustust ja sõltuvust kinnitusest, kognitiivne psühholoogia aga sisemist tasustust ja sellega seostuvaid tunnetusprotsesse. Nii mõnigi kord algab käitumisharjumuse kujunemine vastavate toimingute sooritamisest välise tasustuse
omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, küsimuste esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne. Seejuures rakendatakse mõtlemisoperatsioone: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Seega kõne kui mõtlemise mehhanism rakendatakse ühtlasi kõnes kasutatavate keelevahendite uurimiseks. 10. Lapse kõne areng Lapse kõnearengu teooriad jagunevad peamiselt kolmeks: biheivioristlikud, nativistlikud (bioloogilised) ja kognitiivsed. Biheivioristlike teooriate tuntud esindajateks on Ch. Osgood ja B. Skinner. Teooria põhiseisukohad on järgmised: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrabki nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi (seosed: sõna-objekt, sõna-sõna); peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad.
Brändi juhtimise instrumendid: · Reklaam selle kõigis vormides · Tootepaigutus, · Sponsorlus · "word of mouth","kõikjal olev sõna", selle juhtimine (PR) Reklaamteate põhimõtteline struktuur TEKST: REKLAAMI KIRJUTAMISSTRATEEGIA e Copy platform 1. MIS tootega on tegemist? Tekstiplatvorm peab lähtuma toote omadustest, erisustest, võimalustest jne. 2. KES peaksid seda toodet tarbima? Tekstiplatvorm peab defineerima tarbija demograafiliste, psühhograafiliste ja biheivioristlike/käitumuslike kvaliteetide piires. Kui võimalik tuleks kirjeldada tüüpilise tarbija isiksust. 3. MIKS peaks tarbija seda toodet ostma? Apellatsiooni määratlemine - kas tarbijal on spetsiifilisi soove või vajadusi millele tuleks apelleerida. 4. MIDA peaks reklaami vahendusel loodetavale tarbijale ütlema? Selge ja üheselt mõistetava ning eesmärgipõhise sõnumi koostamine. 5. KUIDAS peaks selle sõnumi vormistama?
annaabi.ee 
