· Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai
Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju. Horace Bianchon tegi nalja isa Goriot, preili Michonneau kohta, hakkasid sööma. Kui isa Goriot kaabu talle silmile löödi, viis Christophe ta supitaldriku ära, arvas, et on söönud. Preili Taillefer käis isa juures, oli väga õnnetu. Isa Goriot vaatas teda kaastundlikult, Eugéne ütles Horacele, et isa Goriot ei olegi nii loll kui võis arvata. Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid siiski määris saapad, püksid ära, pidi
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2
Couturega ta isa juurde Politsei võtab Voitrini kinni, ta tunnistab kõik üles ja ähvardab reetureid, Eugenele jättis raha ja mehe Dolphine on sillas, sest Beauseant soovib temaga kohtuda IV Isa surm Dolphine kurdab Goriotile muresi, Eugene kuulab pealt (186) Anastasie tuleb ka kurtma, Eugene pakub raha aga põhjustab õdede vahel hoopis tüli Goriotile on see liiast ja ta valmistub surema, Bianchon tunnistab seda (200) Anastasie läheb järgmine hommik veel külla, see teeb olukorra hullemaks, Goriot käis veel viimaseid asju müümas Anastasie heaks Dolphinet isa olukord ei huvitanud, tema jaoks oli tähtis vaid ball Beauseant on Eugene nähes õnnelik, laseb tal el´Ajudaga kirju vahetada, ise kolib Normandia? Ainukesd sureva Gorioti kürval on Bianchon ja Eugene, Goriot soovib enne surma tütreid näha
pettunud, et Rastignac tema juurde ei tulnud. · Victorine'i isa teener tuli teatama, et ta vend sai mõõgaga pähe ja sureb kohe. · Samal ajal oli Michonneaul õnnestunud mürgitada Vautrin ja teha kindlaks, et tegemist on kurjategijaga. · Veidi hiljem Vautrin toibus, politsei sadas tuppa sisse, Vautrin arreteeriti, Ta sõimas kõiki ja ähvardas Michonneau lasta mõrvata. · Poiret käskis Michonneaul lahkuda ja Bianchon ähvardas Vauqueri pansionile halva kuulsuse tuua, kui too Michonneaud välja ei viska, sest teised pansioni elanikud ei sallinud nuhki ja kuna Poiret kaitses Michonneaud, ei sallitud ka teda. · Vauquer sai kirja, et Coutuer ja Victorine lähevad tolle isa juurde elama, samal ajal tuli Goriot ja viis Rastignaci tolle uude korterisse, olles ise ääretult õnnelik, et ta nii palju aega oma tütrega saab olla. Delphine, Goriot ja Rastignac olid kõik väga õnnelikud
armastada. VautrinTahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raa osav manipuleerija ning tundusvägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikuha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kasta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli vägs maailmas palju tutvusi, sest taoli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappalaskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda eihuvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isaGoriot' vastu
armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik Isa Goriot' vastu. 2.Minu arvamus raamatust Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult
Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu.
hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju. Horace Bianchon tegi nalja isa Goriot, preili Michonneau kohta, hakkasid sööma. Kui isa Goriot kaabu talle silmile löödi, viis Christophe ta supitaldriku ära, arvas, et on söönud. Preili Taillefer käis isa juures, oli väga õnnetu. Isa Goriot vaatas teda kaastundlikult, Eugéne ütles Horacele, et isa Goriot ei olegi nii loll kui võis arvata. Järgmisel päeval läks Eugéne Anastasie juurde. Pidi jalgsi minema, pidi ettevaatlik olema, kuid
Paruniproua Delphine de Nucingen – Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk Krahvinna Anastasie de Restaud – Isa Goriot'i teine tütar. Goriot’il oli juustega täidetud medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Härra Poiret – Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Arstiteaduse üliõpilane Bianchon jälgis Gorioti ja ütles, et tal on pöördumatu seroosne apopleksia ja et Goriot sureb varsti “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant)
Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber. Anastasie de Restaud-(krahvinna) isa Goirot'i vanem tütar Delphine de Nucingen-(paruniproua) isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik.Müüs nii kallilt kui võimalik
Lk 108 suhtes halvasti käitunud. Lk 112 Claire läheb teatrisse koos Eugene'iga. Lk 112 Lk 114 Markii d'Ajuda tutvustab Eugene'ile pr de Nucingeni. Lk 114 Lk 118 Eugene on juba armunud pr de Nucingenisse. Lk 118 Lk 119 Isa Goriot viletsa toa kirjeldus. Lk 119 Lk 121 Isa Goriot'le meeldib see, et Eugene'ile meeldib ta tütar. Lk 121 Lk 122 Pr de Nucingen on ilma jäänud armastuse magususest. Lk 122 Lk 124 Bianchon (arstiteaduse üliõpilane, Eugene sõber) ei tapaks. (Eugene küsib talt Lk 124 retoorilise küsimuse või midagi taolist) Pr de Nucingen kutsub Eugene'i teatrisse. Lk 128 Pr de Nucingen on õnnetu. Lk 128 Lk 130 Pr de Nucingen annab Eugene'ile 100 franki ja käsib tal ruletilauas, kas kõik maha Lk 130 mängida või võita 6000 franki, siis naine räägib talle, mis talle muret teeb. Lk 131 Eugene võidab 7000 franki, Pr de Nucingen tänab Eugene'i ta päästmise eest. Lk 131
Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu. Honore de Balzac ( 1799 1850 ) ISA GORIOT Autorist "Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks."
Metafoorid: sotsiaalse vankri eesel, bürokraat, nagu üleskeeratud mehhanism Michonneau: hele hääl, krimpsus nägi, ilmselt oli kunagi olnud ilus. Ta oli põetanud põiepõletikuga vanakest, päris temalt natukene raha. Metafoorid: kalmistu veenus, vanapiiga Victoreine: hädine välimus, noor õhetus näol, punakasblondid juuksed, keskaegne graatsia, lihtsad ja odavad riided. Tal puudusid hilbud ja armastus. Metafoor: mulda istutatud koltunud põõsas. Bianchon: meditsiinitudeng, koolitses Goriot' eest, Rastignaci vastand.
preili Michonneau’le, teine isa Goirot’le. Nende korterite maksumus on umbes 45 pansioni? franki kuus. Proua Vauqueri pansionis elavad väga Neljas korrus-Seal asus pööning pesu erinevad ja huvitavad inimesed. Teiste kuivatamiseks ja kakskatuse kambrit. Neis hulgas on seal Poiret, preili Michonneau, preili Victorine Taillefer ja üliõpilane Bianchon. Journal de Paris toimetaja käis ja küsitles kõiki elanike, miks on nad just selle pansioni valinud. Preili Taillefer vastas:„ Mu isa viskas mind kodust välja ega pidanud mind oma tütreks, Vauquer ja Couture hakkasid minu eest hoolitsema, ja nii ma jäingi pansionisse elama.“ Üliõpilane Bianchon õppib Pariisis meditsiini ning küsimusele vatsas ta nii: „Ma elan siin, sest mul ei ole eriti raha ja siin on odav ning ka teine üliõpilane pesitseb siin.“
6) Autori juht mõte: Probleemideks on raha ja eetika. Autor toob välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Käsitleb ka isaarmastuse olemust. Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahab autor näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Ta näitab, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. 7) A - Anastasie B - Bianchon C - Coutuer D - Delphine E - Eugene Rastignaci H - haigus I - Isa Goriot J - jubedus K- Köögitüdruk Sylvie L - lubadused M - matus N - nuudlikaupmees P - pansion R - raha S - salongid T - tütred U - usaldus V - Vautrin Õ - õigustunne Ä - ärklitoad Ü- üliõpilased
Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad Eugene de Rastignac- lõunamaalase välimusega noormees, kellel oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Üliõpilasele oli riietus väga tähtis. Ta ajas rikkust esialgu taga, kuid hiljem mõistis,et rikkus siiski pole elus kõige tähtsam asi. Eugenil oli hea süda. Ta suutis Delphine endasse armuma panna. Bianchon- meditsiinitudeng, kes hoolitses isa Gorioti eest viimaste eluhetkedel. Maxime de Frailles- Anastasie armuke Tegevuspaik(aeg,koht): Teose tegevus toimus 19 sajandil Prantsusmaal, Pariisis Neuve-Sainte-Genevievei tänaval, proua Vauqueri pansionis. Kokkuvõte: Kogu sündmustik toimus proua Vauquer´i pansionaadis ja külastajatest. Raamatus kirjeldati väga peene detailselt pansionaadi miljööd ning kus keegi,millises korteris või toas elab. Kokku oli kujunenud väga kirju seltskond
läinud, sest neil olid meestega tülid. Goriot`s kerkis esile raev. Goriot taipas, et oli tütreid liiga palju hellitanud. Ta kahetses, et oli tütardele kogu oma vara ära jaganud. Kui ta oleks rikas, armastaksid tütred teda veel. Nad oleksid teda surivoodile tulnud. Tütred ei armastanud tegelikult teda. Nad olid ta hoopis hüljanud. Taibanud kurba tõde, Goriot kaotas teadvuse. Anastasie jõudis alles nüüd. Isa Goriot suri. Eugène ja tema sõber meditsiinitudeng Horace Bianchon korraldasid matused, kus viibisid ainult Eugène ja Christophe. Tütred saatsid ainult oma vappidega ehitud tõllad. Rastignac läks Delphine juurde einestama, et hakata täitma proua de Beauséanti õpetust - jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades.
lootuses pärandust saada - Delphine lubas lõpuks isa juurde tulla, kuid siiski sinna ei jõudnud, sest tal puhkes kriis raha pärast oma mehega, Anastasie jõudis küll lõpuks pärale, kuid liiga hilja, isa polnud enam teadvusel - Isa goriot suri - Teised pansionärid ei teinud eriliselt välja gorioti surmast, naersid ja sõid ükskõikselt edasi - Tütred ega nende mehed ei kavatsenud ka matusekulutusi katta, seda tegid üliõpilased (Eugene ja Bianchon) - Eugene tahtis lasta hauakivile graveerida: Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul - Haua mulda panemisele ilmusid tütarde teenijad, kuid neid endid mitte, olid vaid Christophe ja Rastignac
Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon Bianchon oli Eugène'I sõber, kes õppis arstiteadust. Tema ambitsioonid olid tagasihoidlikud, teda ei huvitanud seltskonda pääsemine, vaid arstimine. Ta oli abivalmis ja asjalik ning kaastundlik isa Goriot' vastu. H. de Balzac "Isa Goriot" Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab
,,Seltskond" on täis seda erinevate vabandustega. Oma viimastel hetkedel neab isa, egoiste, võltse, omakasupüüdlikke tõpraid, kes ometi tunduvad hoolimata isaarmastusest, tütreid, kuid üritab hetk enne surma end Olümpose mäel olevat. Me püüdleme kuulsuse ja tähesära poole ning pettes siiski õnnelik olla ning kujutab ette, et arstitudeng Bianchon ja usume, et vaid kuulsus ja raha on elus olulised, vaid nii võib saada Rastignac ongi ta lapsed. edukaks. 21. Matusteks ei anna kumbki rikas tütar raha ning kulud peavad suure Teine ühtiv koht ongi just nimelt raha, materiaalsete väärtuste vaevaga kokku kraapima kaks tudengit. ülehindamine. Tänapäeva tarbimisühiskonnas on olulisimaks muutunud 22
Goriot' maailm puruneb - tema kõige uuematest lootustest kõige vanemate pettekujutlusteni. Goriot' ise sureb sedamööda, kuidas tema kujutluspilt endast kui kähe võluva tütre 267 õnnelikust isast vangub ja laguneb. Delphine'i ja Anastasie tüli, mis selle kujutluspildiga põrmugi ei sobinud ning mida ta meeleheitlikult lepitada - õigemini veel tagantjärele olematuks muuta - püüdis, põhjustab rabanduse. Kuid Goriot ei sure kõhe, vaid - nagu ütleb Horace Bianchon -elab ja kannatab veel tükk aega. Realistliku vaatlejana saab Balzac nõnda heita pilgu haiguste ja meditsiini maailma, kuid see on Goriot' agoonia juures üsna kõrvaline. Sellel agoonial on vähem meditsiinilisi põhjusi kui poeetilisi ülesandeid: anda GoriotTe ja ka Rastignacile piisavalt aega tema tütardes põhjalikult pettuda. Isa Goriot ei ole ,,üldinimlik" karakter, kogu tema loomus ning elu on keskendatud ühele võimalikule inimlikule seisundile - isa armastusele laste vastu -,
· Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud:
annaabi.ee 
