Mängu vastandtegevus ei ole töö. MÄNGU VASTANDTEGEVUS ON DEPRESSIOON .Mäng on tihedalt seotud ühiskonna arengu tasemega. Vanasti pakuti lastele mängimiseks oda ja vibu, tänapäeval aga monopoli ja malet. Laste mäng on oluline kohanemisele. BATESON 1904 - 1980 3) Mäng on käitumise kategooria. 4) Batesoni arvates ei seisne mängu tähtsus , mängu sisus. Näiteks, kui laps mängib piiskopi, ei õpi ta mängima piiskopi rolli vaid õpib tundma sellist asja nagu roll. BERLYNE Mäng on informatsiooni vastuvõtmine ja ümbertöötamine, mis põhineb inimese uudishimul. Berlyne seab esikohale mängu motivatsioonilised aspektid ja toob välja mänguprotsessi dünaamilisuse. Ta lähtub ideest, et tegevusetus ei ole organismi loomulik seisund, vaid organism püüdleb pidevalt aktiivsete suhete poole ümbritseva maailmaga. Berlyne pakkus välja mõisted "spetsiifiline uurimine" ja "avatud mitme(kesine)külgne uurimine". mäng
*metakommunikatiivne-iseloomustavad suhted kõnelejate vahel. Metekommunikatsiooni tuleb vaadelad kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi" see on mäng" abil *püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. *mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti Roll poolt. Motivatsioonilis-psühholoogilised teooriad Berlyne-*mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul. *organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga. *uurimise ja mängu vahel valitseb seos-enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused Analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesugused mängu treeningprogrammid laste mängu ja arengu soodustamiseks. Skriptiteooria
Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis nendevanused lapsed mängivad ja söövad. Laste juurde ilmub haldjas Berlyne, kelle tütar on haige. Ta palub, et lapsed otsiksid sinilindu, mis toob õnne. Tütar saab terveks ainult siis kui tal on õnnelikuks tegev sinilind. Haldjas annab poisile Tõe mütsi ning ta muudab inimese sarnaseks Aja, Koera, Kassi, Suhkru, Vee, Tule, Leiva, Piima, Suhkru ja Tule. Nad lähevad kogu kambaga Haldja lossi. Nad valivad endale riided. Kass räägib teistele, et kuna Haldjas ütles neile, et nad hukkuvad, siis peavad nad laste jõudmist
SINILIND 1.Põhjenda, et raamatut ,,Sinilind" võib pidadata sümblolistlikuks. Sümbolismis pöörati tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Raamatut lugedes saame aru, et nad lähevad õhtul magama ning näevad unes seiklusi. Sümbolism püüab tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Raamatus omistatakse teatud kujunditele ja objektidele sümboolsed tähendused. Nagu raamatust loeme on absoluutse tõe näitajaks kübar. Berlyne kinkis selle Tyltyilem, see oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga?
mäng“. Bateson avaldab ka arvamust, et mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Laps õpib ja omandab uusi seisukohti ja vaateid selle kohta, et roll on seotud teatud käitumise ja kontekstiga. Seega on mäng ise käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. David Berlyne (1924 – 1976): Temale kuulub motivatsioonilis- psühholoogiline käsitlus. motivatsioonilis-psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis-himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. Berlyne leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et
samal tasemel metakommunikatsiooniks, st olid võimelised vahetama signaale, mis kannavad tähendust „see on mäng“. Bateson avaldab ka arvamust, et mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Laps õpib ja omandab uusi seisukohti ja vaateid selle kohta, et roll on seotud teatud käitumise ja kontekstiga. Seega on mäng ise käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. David Berlyne (1924 – 1976): Temale kuulub motivatsioonilis-psühholoogiline käsitlus. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis-himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. Berlyne leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused
turist, kes reisib üle mitme riigi piiri. Turunduse poolest on turu segmentimine väga oluline ja seda tuleb teha väga hoolikalt, et saaks vastu võtta õigeid turundusotsuseid ja teha iga segmendi kohta just nende vajadustele vastav turundusplaan. Indiviidid varieeruvad oma riskile lähenemise strateegiate poolest ja riskist arusaamise poolest. Need arusaamad tulenevad osaliselt igaühe erilistest oskustest. Berlyne pakub, et igal indiviidil on eelistatav ehk optimaalne stimulatsiooni tase, mis teatud motivatsiooni abil kasvab või kahaneb. Kõrge optimaalse stimulatsiooni tase on omane sensatsiooni ja ootamatuste trotsijale, samal ajal kui sensatsiooni vältijaid iseloomustab madal optimaalse stimulatsiooni tase. Kuigi ka madal optimaalse tasemega inimeste reisides võivad esineda riskid, kuid need riskid on pigem psühholoogilised ja sotsiaalsed kui füüsilised.
tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad Erutuse vaheldumise mänguteooria ( Arousal Mäng on seotud uurimisega. Asjade uurimine Modulation) ( Berlyne, 1960; Ellis, 1973, muudab erutuvuse taset, kui kohutakse Hutt, 1985) uudsete situatsioonidega. Kui organism on tüdinenud , siis erutus suureneb läbi 8 Mäng ja lapse areng uurimistegevuse. Mängu vaadeldi kui
metakommunikatsiooniks, st olid võimelised vahetama signaale, mis kannavad tähendust ,,see on mäng". B avaldab ka arvamust, et mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Laps õpib ja omandab uusi seisukohti ja vaateid selle kohta, et roll on seotud teatud käitumise ja kontekstiga. Seega on mäng ise käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. · Daniel Berlyne(1924-1976) - motivatsioonilis-psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis- himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. B leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha-
metakommunikatsiooniks, st olid võimelised vahetama signaale, mis kannavad tähendust „see on mäng“. B avaldab ka arvamust, et mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Laps õpib ja omandab uusi seisukohti ja vaateid selle kohta, et roll on seotud teatud käitumise ja kontekstiga. Seega on mäng ise käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. Daniel Berlyne(1924-1976) - motivatsioonilis-psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis- himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. B leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha-
Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi `see on mäng` abil. · Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. · Mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt ROLL! Motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused Berlyne · Mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul · Organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga · Uurimise ja mängu vahel valitseb seos- enamus mängudest ongi uurimine Sotsialiseerumisega seotud käsitlused- analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesuguseid mängu treeningprogrammid laste mängu ja
Liikumapanevaks jõuks on olemasoleva & soovitava seisundi vahelisest vastuolust tekkiv pinge. Pinge alandamiseks on vaja vähendada vastuolu (olemuselt negatiivne), arendades selleks intellekti & oskusi. · Arengu tagamiseks on vaja tunnetuslikke struktuure, näiteks kategoriseerimisvõimet (Piaget) · Loomade jaoks tekitab vastuolu & pinget keskkonna uudsus, mis sunnib neid uurivat käitumist kasutama · Berlyne (1960) arvates tunnetavad loomad & inimesed stimulatsiooni optimaalset taset & vajadusel muudavad seda. · Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks ·Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile). Selle alusel
Tegevuse keerukus sõltub selle struktuurist ja individuaalsest võimekusest Erutustaseme mõjuriteks on puhanud olek(erutuse tase on normaale,isegi liiga kõrge),väsinud olek(erutuse tase on madal),sotsiaalne olukord ehk teiste inimeste ümbrus(viib erutuse taseme kõrgeks),sõnaline stimulatsioon (ergutamine, sõimamine, rahustamine),joogid(kohv,tee,alkohol),stimulandid ja depressandid (kofeiin, amfetamiin viivad taseme kõrgele;erutustaset viivad alla alkohol) Wilhelm Wundt,Daniel Berlyne: Inimesed eelistavad objekte(taiesed,materjale,tekste) ja olukordi,mis kutsuvad esilem optimaalse erutuse mitte liiga kõrge,mitte liiga madal Erutusastet reguleerivad objekti keerukus harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus,sümmeetrilisus jms. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu:stimulandid kofeiin,uni/puhkus,sotisaalne ekspositisoon,noomimine,motivatsiooni tugevus;rahustavad mõjud - väsimus,alkohol,monotoonsed ärritajad,müra puudumine Ajuprotsessid