Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et
ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda-kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas
paastu, ja ta sõi võiga praetud koha, - mis pole paastutoit, kuid ei saa ka öelda, et ta seda ei ole. Ta ei pidanud naisteenijat kartuse pärast, et temast halvast ei mõeldaks, vaid kokka Afanassit, umbes kuuekümneaastast joodikut ja poolhullu vanameest, kes kunagi tentsikuna teeninud ning oskas kuidagi keeta. See Afanassi seisis harilikult ukse kõrval, käed ristis, ja pomises sügava ohkega ikka ühte ning sama: ,,Küll on n e i d nüüd palju siginenud!" Belikovi magamistuba oli väike, otsekui kast, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese üle pea kinni; oli kuum, lämmatav. Suletud uste vastu koputas tuul, ahjus undas; köögist kostsid õhked, kurjaennustavad ohked... Ja tal oli jube vaiba all. Ta kartis, et midagi võiks juhtuda, et Afanassi tal kõri maha lõikab, et vargad sisse tungivad, ja pärast nägi kogu öö rahutuid unesid; hommikul aga, kui me
01.2009 TÖÖLEHT nr 3 Tsehhovi novellide analüüs 1. "Inimene vutlaris" Koosta Belikovist sõnaline portree- Belikov oli inimene kelle jaoks olid kõige tähtsamateks asjadeks käsud ja keelud. Seda nii iseenda kohapealt kui ka teiste suhtes. Ta kartis pidevalt, et midagi võiks juhtuda. Tal oli oma elu väga täpselt paika pandud ja ei tulnud kõne allagi et midagi võiks teisiti teha. Tema jaoks oli olemas ainult see mis oli õige ja kombeline. Iseloomusta Belikovi elumentaliteeti, lisage näiteid- Ta elas täiesti üksildasena ja iseenda jaoks. Ta peitis oma tundeid ja isiksust kõigi ja kõige eest, kaasaarvatud tema ise. Ta elu pidi olema kogu aeg korras ja täpselt määratletav. Heaks näiteks on see, et kui paljastusid tema nn. tunded Varjakese vastu ja lisaks sellele naeruvääristati teda nii tema kui teiste naiste ees, oli see talle nii raskeks löögiks, et ta jäi põdema ja lõpuks suri.
Alati, kui oli arutlusel mõne uuenduse läbiviimine, oli ta mures, et "kui ainult midagi ei peaks juhtuma". "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma koorde, pole maailmas vähe." Kuna inimene siiski on sotsiaalne olend, muutub elu neile erakutele suhteliselt raskeks ning osaval manipuleerimisel on võimalik neid ära kasutada. Just nii nagu kolleegid proovisid endi lõbuks Belikovi Varenkaga paari panna. Kindlasti ei kujunenud kõik välja nii, nagu Belikov oleks soovinud. Nõrgad, mõjutatavad inimesed sageli ei saavuta enda unistusi, pigem aitavad kaasa teiste unelmate täideviimisele. "Kajakas" Niina unistas näitlejakarjäärist, aga sattus kirjaniku mõju alla ning mees surus talle omi mõtteid peale, muutis ta võltsiks ja jättis seejärel maha. Siiski ei lõppenud Niina armastus mehe vastu, ometigi, et see teda piinas
Samuti püüdis Belikov oma mõtteid vutlarisse peita. Ta pidas kindlalt kinni igasugustest keeldudest ja sundis ka teisi neist kinni pidama. Lubatud asjadesse suhtus ta ebausklikult ja kartis alati, et juhtub midagi alba. Kogu küla oli tema hirmu all ega julgenud midagi teha, Kartes halvakspanu. Linna saabus uus maateaduse õpetaja Kovalenko oma õega. Varenka ja Belikov leidsid kuidagi ühise keele ja kuna Varenka oli ainus naine, kes üldse võis Belikovi kannatada, soovitati neil abielluda. Mõlemad olid sellega pärid, kuid Belikov ettepanekut siiski ei teinud, sest arvas, et seda tuleb ikka põhjalikult kaaluda ja viivitas kuidas jaksas. Belikov arvas, et Kovalenkod on mõnes punktis üle astunud keeldudest ja sattus Mihhailiga sõnavahetusse ja too lükkas Belikovi trepist alla. Seda nägi ka Varenka ja tema huulilt pääses mõtlematu naer. Belikov solvus, läks koju, jäi haigeks ja suri.
· Lapsepõlve lapsepõlve hetked veetis ta mere ääres mängides ja kala püüdes ning läbi stepi vanaisale külla sõites. · Hoolimata karmusest armastas ja austas Tsehhov oma vanemaid, sest nad olid võimaldanud lastel õppida. · Õppima hakkas ta kreeka algkoolis, seejärel Taganrogi klassikalises gümnaasiumis. · Gümnaasiumist sai Tsehhov oma mõtte kirjutada novelli ,,Inimene vutlaris", sest seal õpetas palju Belikovi taoliseid õpetajaid. · Anton armastas teatris käia ja selleks, et sinna saada maskeerisid vennad end ümber, et täiskasvanud välja näha. · Lapsepõlv möödus märkamatult. · Isa ei suutnud oma tekkinud võlgu tasuda ning võlavanglast pääsemiseks põgenes ta Moskvasse, kus õppisid Antoni vennad Nikolai ja Aleksandr. Varsti kolis Moskvasse ka ema väiksemate lastega ning Anton jäi 16-aastaselt üksinda gümnaasiumit lõpetama.
Belikov hakkas kohe hädaldama, ei meeldinud kellelegi. Varvara saabus linna ja Belikov armus temasse. Kõik lootsid, et ta muutub normaalseks. Varvara oli rõõmus ja laulis palju. Belikov hakkas kartma kohustusi, kuid siiski tahtsi abielluda. Belikovist tehti karikatuur Varvarast tema käevangus, ta oli väga väga solvunud. Varvara ja Ivan sõitsid jalgrattaga möödas, vastuvõetamatu Belikovile. Mihhail(Varvara vend) ei sallinud Belikovi. Mihhail viskas Belikovi trepist alla. Varvara naeris selle üle kogematta ja Belikov suri paar päeva hiljem. Kõik rõõmsad, et Belikov suri alguses, kuid pärast kõik samamoodi tegelikult. Probleemid: kuidas inimesed enesesse sulguvad, ei julge elada. Mõistetakse, et piirangud igapäevased. Kõigil on omad piirid, üürikeseks ajaks on kõigil võimalus nautida elu. Võrdlus Inimene ja inimsuhted, inimese koht ühiskonnas, inimväärikus ja tunded, tõusev kodanlus ja aadlid.
,,Jonõts" lugu arstist, kes teeb läbi allakäigu, jõudes välja täissöönud väikekodaniku elulaadi juurde. ,,Inimene vutlaris" raamjutustus kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Tema üliettevaatliku elu viib tasakaalust välja plaanitav naisevõtt.Tulevast pruuti jalgrattaga sõitmas nähes arvab, et see ei ole naisele sünnis. Nooriku vend lükkab Belikovi trepist tolle noomimise pärast trepist alla, mispeale noorik ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Milleni viib üliettevaatlik elu? Tsehhov väidab, et üksinduseni.B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu."
Arstid leiavad, et ta peaks ette võtma ravireisi, Tsehhov läheb Prantsusmaale. Naastes müüb mõisa maha, suundub Krimmi, Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse. 18. Tsehhovi novellistika - pead teadma järgmiste novellide temaatikat ja põhiideed: "Mure", "Kurbus", "Vaska", "Jonõts" ,,Inimene vultaris"- algusest lõpuni satiirilise alatooniga, õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist. Burkin selgitab väga hästi ,,vultarluse" mõtet Belikovi kaudu, kes kardab elavat elu ja kõike uut. Tema elujuhis on :"Keelatud- ja asi nudi". Õige uue puhu sõnab ta: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks". Vultar kui satiiriline kujund sümboliseerib seda jõudu, mis kardab kõike elavat, ning selline elu ei vii võidule. ,,Ametniku surm"- põhitunnuseks on väikekodanlase inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees
korruptsioon, vaestele ei pööratud tähelepanu, oma tegevuste õigustamiseks loodi kahtlaseid teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. ,,Inimene vutlaris" õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu
Raamnovell. Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähedast õnne? Kujuneb välja belikovlikkus inimesed vutlaris (kardavad kõike). Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtuks. Belikovid ei vii elu võidule. Pilet nr 17 Marie Under
"Inimene vutlaris" Algusest lõpuni satiiriline (pilkeline). Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähedast õnne? Kujuneb välja beükovlikkus - inimesed vutlaris (kardavad kõike). Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtuks. "Palat nr 6". Tegevus toimub Venemaa kolkalinnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr 6. Valvur Nikita peksab vaimuhaigeid
,,Jonõts" lugu arstist, kes teeb läbi allakäigu, jõudes välja täissöönud väikekodaniku elulaadi juurde. ,,Inimene vutlaris" õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu
teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. ,,Jonõts" lugu arstist, kes teeb läbi allakäigu, jõudes välja täissöönud väikekodaniku elulaadi juurde. ,,Inimene vutlaris" õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu