Serbia ja Montenegro Sveta Kostina 10.Klass 2007 1.Serbia ja Montenegro üldandmed Serbia ja Montenegro Pindala: Manner: 102 350 km2 Euraasia Rahvaarv: Pealinn: Maakondi: 10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu: Euroopa Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn: President: ,,Hy Sloveni" Parlamendi esimees: Svetozar Marovic Zoran Sami Ajavöönd:
Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest.
Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega.
vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased. -1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid. Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid: 1.Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Sarajevo) 2.Horvaatia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Zagreb) 3.Makedoonia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Skopje)
Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev Šveits – Bern Taani - Kopenhaagen
EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn
Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vaduz
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14
Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Bratislava Sloveenia Pealinn: Ljubljana Soome Pealinn: Helsingi Suurbritannia Pealinn: London sveits Pealinn: Bern Taani Pealinn: Kopenhaagen Tsehhi Pealinn: Praha Türgi Pealinn: Ankara Ukraina Pealinn: Kiiev Ungari Pealinn: Budapest Valgevene Pealinn:Minsk Vatikan Pealinn: puudub Venemaa Pealinn: Moskva
Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40.Tsehhi Praha 41.Ukraina Kiiev 42.Ungari Budapest 43.Valgevene Minsk 44.Vatikan 45.Venemaa - Moskva
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertsogoviina- Sarajevo 39. Serbia-Belgrad 40. Montenegro- Podgorica 41. Albaania- Tirana 42. Makedoonia- Skopje 43. Kosova- Pristina 44. Kreeka- Ateena 45. Türgi- Ankara 46. Küpros- Nikosia 47. Malta- Valetta 48. Kasahstan- Astana 49. Gruusia- Thbilisi 50. Aserbaidzaan Bakuu 51. Armeenia- Jerevan
Doonau Doonau voolab läbi Kesk- ja Ida- Euroopa. Ta on pikkuselt teine jõgi Euroopas 2850 km. Keskmine vooluhulk deltas on 6430 m³/s. Algab Saksamaa Shchwarzwildis ja suubub Musta merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina. Doonau on ka kanalite kaudu ühenduses Reini jõega. Maa- ala kust jõgi saab oma vee on 805 km². Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau on üks Euroopa peamisi kauba...
· Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco
Rootsi Stockholm Kuningriik (konstitut. monarhia) Rumeenia Bukarest Vabariik Saksamaa Berliin Liitvabariik (föderaalne. Vbr) San Marino San Marino Vabariik Serbia Belgrad Vabariik Slovakkia Bratislava Vabariik Sloveenia Ljubljana Vabariik Soome Helsinki Vabariik Suurbritannia London Kuningriik (konstitut. monarhia) Sveits Bern Konföderatsioon ( Taani Kopenhaagen Kuningriik (konstitut monarhia)
Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria
Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino Saint Kitts ja Nevis- Basseterre Serbia- Belgrad Saint Lucia- Castries Slovakkia- Bratislava Saint Vincent ja Grenadiinid- Sloveenia- Ljubljana Kingstown Soome- Helsingi Trinidad ja Tobago- Port of Spain Inglismaa- London USA Neitsisaared- Charlotte Amalie Sveits- Bern Venezuela- Caracas Taani- Kopenhaagen Kanada- Ottawa Tsehhi- Praha El Salvador- San Salvador Türgi- Ankara Guatemala- Guatemala Ukraina- Kiiev
koos perega. Läksime sinna autoga kõigepealt läbi Läti, Leedu vahepeal olid veel mingid riigid siis jõudsime Ungarisse ja sealt juba Serbiasse. Serbia on üks väike riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu. See on riik, mis pole veel väga suurejooneliselt silma paistnud, aga sellegipoolest läbi ajaloo olnud kahjuks suurte riikide pommitamismaa. Serbia piirneb: Bulgaaria, Rumeenia,Kosovo,Montenegro,Bosnia Hetrsogovina, Horvaatia ja Ungariga. Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. Maastik on kirju kord mäed, kord madalikud, kord meenutavad mingeid kõrbeid, siis jälle näed rohelisust
26. Ungari V Budapest Öland 27. Rumeenia V Bukarest Suurbritannia Iirimaa 28. Bulgaaria V Sofia Korsika 29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38
13. Holland Amsterdam 44. Mongoolia Ulaanbaatar 14. Luksemburg Luxembourg 45. Indoneesia Jakarta 15. Prantsusmaa Pariis 46. Malaisia Kuala Lumpur 16. Hispaania Madriid 47. Filipiinid Manila 17. Belgia Brüssel 48. Egiptus Kairo 18. Portugal Lissabon 49. Serbia Belgrad 19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20. Austria Viin 50. Maroko Rabat 21. Sveits Bern 51. Alzeeria Alziir 22. Tsehhi Praha 52. Liibüa Tripoli 23. Slovakkia Bratislava 53. Lõuna-Korea Seoul 24. Ungari Budapest 54. India New Delhi 25
Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang
Iirimaa Dublin Suurbritannia London Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Hispaania Madrid Belgia Brssel Holland Amsterdam Luksemburg Luxembourg veits Bern Liechtenstein Vaduz Austria Viin Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Horvaatia Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo Serbia Belgrad Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Kreeka Ateena Trgi Ankara Rumeenia Bukarest Ungari Budapest Slovakkia Bratislava Tehhi Praha Saksamaa Berliin Vatikan Vatikan Poola Varssavi Ukraina Kiiev Moldova Chişinău Valgevene Minsk Leedu Vilnius Lti Riia
elavad inimesed Aadam ja Eeva eri tasapindadel freskod maalid "Paradiisist väljaajamine" Fresko Santa Maria del Carmine kirikus Firenzes 246 x 404 cm "Pearaha"; Brancacci kabel Firenzes; 247 x 597 cm esimene, kes maalis pilvi pühakupildid sügavalt usklik hauakamber Roomas "Ristilöödud Kristus" "Viimne kohtupäev"; osa altarimaalist "Madonna lapsega" osa paneelist diameeter 135cm Pitti galerii, Firenze "Madonna lapsega" Serbia rahvus- muuseum; Belgrad esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika "Veenuse sünd" "Kevad" Madonnad - tõelised Firenze naised Jeesus- nooruk "Kevad" 203 x 314cm; Firenze, Uffizi galerii "Veenuse sünd" Firenze, Uffizi galerii Venezia kõrgrenessanssi maalikoolkonna rajaja Bellinide kunstnikeperekonna kuulsaim liige jäi sünnilinna kogu eluks Doodzide palee Venezia linna ametlik maalikunstnik
VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT. SADDAM HUSSEIN VARJUS (KAARDIPAKK) • PRAEGU VÄED VÄLJAS (OLID KA EESTLASED) • KORD KÄEST ÄRA, POMMID, SUNNIIDID JA ŠIIDID • PÕHJAOSAS ELAVAD KURDID (RIIGITA SUUR RAHVAS. JAGATUD 4 RIIGI VAHEL: IRAAK, IRAAN, TÜRGI, SÜÜRIA) • ISIS- ISLAMIRIIK HAARAB ALASID KONTROLLI ALLA • HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA,
Indonesia Jakarta 14. Poola, Varssavi 59. Iraak Bagdad 15. Slovakkia, Bratislava 60. Iraan Teheran 16. Ungari, Budapest 61. Jaapan Tokyo 17. Sloveenia, Ljubljana 62. Jeemen San'a 63. Jordaania Amman 18. Horvaatia, Zagreb 64. Kasahstan Astana 19. Bosnia-Hertsogov, Sarajevo 65. Kambodza Phnom Penh 20. Serbia, Belgrad 66. Katar Ad Dawhah 21. Rumeenia, Bukarest 67. Kuveit Al Kuwait 22. Bulgaaria, Sofia 68. Kõrgõztan Biskek 23. Makedoonia, Skopie 69. Küpros Nikosia 24. Albaania, Tirana 70. Laos Viangchan 71. Liibanon Beirut 25. Montenegro, Podgorica 72. Lõuna-Korea Soul 26. Andorra, Andorra la Vella 73. Malaisia Kuala Lumpur 27
kuulusid ka Tsehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz
Itaalia Rooma 33. Rootsi Stockholm 2. Andorra Andorra la 17. Kasahstan Astana 34. Rumeenia Bukarest Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 24. Makedoonia Skopje 41. Suurbritannia 8. Bulgaaria Sofia 25. Malta Valleta London 9. Eesti Tallinn 26. Moldova Chisinau 42
Naised · 2.08.8 Lyudmila Lysenko URS Bern 25.08.1954 · 2.08.8* Nina Otkalenko URS Bern 27.08.1954 · 2.06.3 Yelizaveta Yermolayeva URS Stockholm 24.08.1958 · 2.06.3* Gerda Kraan NED Belgrad 15.09.1962 · 2.02.8 Gerda Kraan NED Belgrad 16.09.1962 · 2.02.8* Vera Nikolic YUG Budapest 04.09.1966 · 2.01.4 Lillian Board GBR Ateena 18.09.1969 · 2.00.0 Vera Nikolic YUG Helsingi 12.08.1971 · 1.58.1 Lilyana Tomova BUL Rooma 04.09.1974 · 1.55.8* Nadezhda Mushta URS Praha 31.08.1978 · 1.55
Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega (Utrechti 1713.a.; Rastatti 1714.a.) omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse
saab näha selles muuseumis. Teoseid: Francis Bacon “In memory,” Nicolas de Stael “Vaikelu pirnidega.” Muuseumihoone projekteeris Renzo Piano. Kunsthaus Zürich – Aadress: Heimplatz 1, Zürich. Dokumenteerib konföderatsiooni kunstiajalugu täielikult. Teoseid: Gioavanni Segantini “Edevus ehk kurjuse allikas,” Johann Heinrich Füssli “Vaikimine,” Alberto Giacometti pronksskulptuur “Väljakut ületav inimene.” Serbia-Montenegro: Belgradi MoCAB – Aadress: Usce Save BB, Belgrad. Eksponeerib kunagise Jugoslaavia ja tänapäeva Serbia kunsti. Teoseid: Petar Lubarda “Guslimängija,” Milena Pavlovic Barili autoportree, Sava Surmanovici “Joobunud paat,” Bora Iljovski abstraktne maal “Mustal tagapõhjal.” Sloveenia: Rahvusgalerii Ljubljanas – Aadress: prešernova 24, Ljubljana. Demonstreerib Sloveenia kunstnike osatähtsust Euroopa maalikunstis. Teoseid: Luca Giordano “Prometheus,” Philip Andreievich’i loodud naisakt. Slovakkia:
Neid ei asendata millegagi. Neid saab alaliikidesse jagada: omanimed (= naabrusnimed, välisilmelt eestipärased. Turu Turku; Pihkva - Piskov), tõlkenimed (= ennisvormi tõlked. Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid. Nimed, mida võetakse üle ladina tähestikuga keeltest. Tähed tulevad üle kujul nagu nad keeles tavaliselt on. Ladina tähestikul ühtne hääldusalus puudub. Ladina tähestikuga keeled võtavad üksteiselt üle sõnu, ilma, et nad kirjapilti muudaksid. Tänapäeval kaks keelt, kus seda reeglit ei järgita: läti ja leedu keel. Läti keeles tavaks ka ladinatähelised nimed ümber kirjutada oma reeglite järgi
ehkki enne sõda oli nende osakaal elanikkonnast 31%. [---] Vallutatud aladel aeti moslemitest elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn. Uue riigi esimeseks presidendiks sai endine psühhiaater Radovan Karadzic. [---] Serblaste eesmärk oli luua võimalikult lai koridor läbi Ida- ja Põhja-Bosnia, mille ühes otsas oleks Belgrad ja teises Krajina. [---] Soovitud koridori on serblased 1993. aasta keskel peaaegu loonud. Püüdu ühendada Knini ja Banja Luka serblasi ülejäänud Jugoslaaviaga (Serbia ja Montenegro) on põhjendatud ohuga, et moslemid ja horvaadid võivad neid represseerida. Et seda takistada, tuleb luua Suur-Serbia riik. Ideoloogiliseks põhjenduseks on võetud Serbia Teaduste Akadeemia memorandum 1986. aastast, milles väideti, et Serbia oli kauaaegne Tito
- Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3. Kohanimede liigitused suuruse, päritolu ja denotaadi järgi. Kohanimede vorm ja keelsus. Mis on kohanimi? Inimese jaoks olulise geograafilise objekti nimi. Ebaolulist ei nimetata. Kui huvi kaob, kaob ka objekti nimi (tavaline põldude nimede puhul)
Sveits- Bern 16. Ungari- Budapest 5. Hispaania- Madrid 11. Itaalia- Rooma 17. Sloveenia- Ljubljana 6. Prantsusmaa- Pariis 12. Austria- Viin 18. Horvaatia- Zagreb 91 19. Bosnia ja Hertsegoviina- 27. Kreeka- Ateena 36. Rootsi- Stockholm Sarajevo 28. Ukraina- Kiiev 37. Norra- Oslo 20. Serbia- Belgrad 29. Moldova- Chiþinu 38. Taani- Kopenhaagen 21. Rumeenia- Bukarest 30. Valgevene- Minsk 39. Monaco- Monaco 22. Bulgaaria- Sofia 31. Leedu- Vilnius 40. Luksemburg- Luxembourg 23. Makedoonia - Skopje 32. Vatikan- Vatikan 41. Malta- Valletta 24. Albaania- Tirana 33. Läti- Riia 42. San Marino- San Marino 25. Montenegro- Podgorica 34. Eesti- Tallinn 43. Lichtenstein- Vaduz 26. Andorra- Andorra la Vella 35
ohvritega. 1944 suve jooksul omandas Tito selge ülekaalu, tema esialgsest sissipataljonist oli välja kasvanud partianiarmee, kuni 400 000 meest, kes asusid Tšernogooria, Bosnia, Serbia mägedes, tegid väljasööste. Nüüd, pärast Rumeenia vallutamist, saavutas Moskva kokkuleppe Tito kommunismimeelsete partisanidega. Punaarmee sisenes Jugoslaavia territooriumile, üheskoos Tito partisanidega vallutati Belgrad ja jätkati edasitungi põhja suunas piki Doonau orgu, samas oli Tito suutnud saavutada Punaarmee juhtkonnaga kokkulepe selle kohta, et pärast Jugoslaavia vabastamist viiakse Punaarmee väed Jugoslaaviast välja. Märtsis 1945 Punaarmee lahkus. Üks oluline tegur, miks Jugoslaavia kui sots riigi staatus kujunes pärast II ms erinevaks teistest sotsmaadest. Ungari Sm satelliitriik, väed 1941 peale osalenud mingil määral NL-vastases sõjas, aastatega muutus rahva hulgas aina ebapopulaarsemaks
annaabi.ee 
