Audi multa, luquere pauca kuula palju, räägi vähe. Auscultare dische, si nescis loquere õpi kuulama, kui sa rääkida ei oska. Aut bene, aut nihil kas hästi või mitte midagi. Aut non tentaris, aut perfice kas vii lõpule või ära katsetagi. Aut viam inveniam aut faciam kas leian tee või teen selle ise. Aut vincere aut mori kas võita või surra. 1 B Beatitudo non est virtutis peaemium, sed ipsa virtus õndsus ei ole vooruse autasu, vaid voorus ise. Beatus ille, qui procul negotiis õnnis on see, kes on toimetustest eemal. Beneficium accipere liberatem est vendere heateo vastuvõtmine on vabaduse loovutamine. Bis vincit is, qui se ipsum vincit kaks korda võidab see, kes võidab iseennast. Boni amant inter se head inimesed armastavad üksteist. C Caeca invidia est kadedus on pime. Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks.
Sokrates kritiseeris, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Lisaks leiab ta, et hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Aristotelese arvates on õnn hästi elamine. Antiikfilo ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Seega, vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. Õnn Õnnelik juhus Eudaimonia tyche Beatitudo, felicitas fortuna Happiness luck Glückseligkeit glücklicer Zufall Aristotelese eudaimonia hõlmab kogu elu, mitte ei tähenda õnnelikke hetki või eluperioode. Aristotelese jaoks on õnn hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele. Õnne on seotud vaimutööga, kuna just praktilisel mõistusel rajanev elu teeb inimeseks, teeb see ka kõige õnnelikumaks. Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam.
Augustinus Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: selle saamiseks tuleb elada vaga elu, et teispoolsuses õnne (õndsust beatitudo) leida. Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu. Seetõttu on igasugune riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral."
voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: 2 selle saamiseks tuleb elada vaga elu, et teispoolsuses õnne (õndsust beatitudo) leida. Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu. Seetõttu on igasugune riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6
5. Augustinus õnnest ja poliitikast. · Õnnest ja voorusest: Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende voorus ei saa olla vankumatu Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses Isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses" Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus · Poliitilisest elust: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust,
ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast, sõprade ringis. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas). Nad saavad vaid oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline "õndus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ka põhjus. Hädavajalik, et tagada kord ja rahu - seetõttu riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral. 1 kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha
Arist- loomut on olemuslik osa, kuid täiusl õnne jaox on vaja väliseid Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses hüvesid > head teod nõuavad vastavat varustust; keha hüved ja välised surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) hüved on vajal. Saavad oodata tulevast õnne e. õndsust (beatitudo) teises elus, olles Stoikud- arusaam sellest, mis on tõeline hüve (alusex voor.) “õnnelikud lootuses” Tõeline hüve, mis on loomu poolest hea (tervis, nauding jne)> saavad Tõeline “õndsus” seisneb igaveses elus ja rahus hüveks, kui me neid kasutame. Poliitilisest elust... Voorused: tegutsemisviisid, mis on seesmiselt head
endast täiuslikkust ja seega on tolle püüdluse mõelda. eesmärgiks. · Selle lausega on Jumal ka uskmatu arusaamises. · Kõik püüdlevad oma olemusega hea poole. · Järelikult peab Jumal olemas olema, sest · Inimese kõrgeimaks eesmärgiks on õnn mitteeksisteerivat pole võimalik mõelda. (beatitudo). Ta saavutab õnne hinge · Inimhing mõistuspärase tegevuse kaudu. · Inimhing on Jumala näoline ja tal on kolm võimet: · Hing · Mälu (memoria) · Sisaldab endas mitmesuguseid võimeid: · Tunnetus (intelligentia) · Vegetatiivne (elujõud) · Armastus (amor)
pettumusi vältida). 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on Kristuses taassündinud. Isegi nemad pole kaitstud maailma hädade eest: surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnn - felicitas), aga saavad oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsus - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas on riik hädavajalik, tagamaks korda ja rahu. Seetõttu on riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida voorusi. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
Nende voorus ei saa olla vankumatu võitlus nõdra lihaga, ei suuda end vaos hoida, ei ole piisavalt tugev, et hinge tasakaalu säilitada. Siin tulebki appi religioon, et tõelist õnne saavutada. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest (felicitas). Saavad oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust beatitudo) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust Riik ei saa seada õnne kõrgeimaks eesmärgiks, see on tekkinud pattulangemise tulemusel ja põhjusel. Riik on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, et saaks elada kristlikku elu
Kuid sellest ei piisa. Hea kuningas ootab oma tasu Jumalalt ja tal ei tule pettuda. Kui Jumal annab kurjadele kuningatele ,,Võidu nende vaenlaste üle, kuningriikide alistumise nende relvadele, ja nii palju röövsaaki kui nad jõuavad ära viia; kuidas tasub Tema siis headele valitsejatele, kes vagade kavatsustega teenivad Jumala rahvast ja on vastu nende vaenlastele. Sellistele ei luba ta maist, vaid taevast tasu; tasu, mida võib leida vaid Jumalas." Vooruste eesmärgiks/tasuks on õndsus (beatitudo). ,,Igaüks, kui ta toimib õieti, püüab saavutada seda, mida ta kõige enam soovib; see on, et ta oleks õnnelik (felicem); Aristotelesel on õnn (eudaemonia) rohkem seotud selle maailma hüvedega. Õnn polnud otseselt seotud vaid materiaalsete asjadega, kuid oli seotud indiviidi ja tema tegevusega polises. Thomasel on teist sorti eudaemonia: ,,Maa peal ei ole midagi .... mis saaks teha inimest õndsaks; ei, järelikult, ei ole maised tasud piisavad ka kuningale
annaabi.ee 
