· Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel · Bakterid on mitmete haiguste põhjustajaks (kõik oleme kindlasti kuulnud vanemate hoiatusi batsillide eest). Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada · Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis Seente tähtsus Looduses · Lagundavad orgaanilisi aineid · Osalevad mulla tekkes · Aitavad taimedel omastada mineraalaineid · Kaitsevad haigustekitajate eest (Taime ja seene kooselu) · Põhjustavad organismidel haigusi (Parasiidid) Inimese elus · Söögiks
· Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel · Bakterid on mitmete haiguste põhjustajaks (kõik oleme kindlasti kuulnud vanemate hoiatusi batsillide eest). Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada · Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis 6 Siret Püi Bakterid KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid http://web.zone.ee/loodusop3/bakterid.html www.ebu.ee/esitlus/Bakterid.ppt www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489
Mõjutavad • Resistentsus seostub 23S initsiatsioonikompleksi 50S rRNA mutatsiooniga, harv alaühikul (23S rRNA V ala) linkoosamiinid seostuvad 50S alaühikule, • 23S rRNA metüleerumisel klindamütsiin Aktiivne stafülokokkide, G- anaeroobsete batsillide suhtes. Aktiivsus (bakterio- blokeerivad valgu elongatsiooni. aeroobsete G- bakterite suhtes puudub. staatilised) Kasutatakse anaeroobsete infektsioonide puhul,
5 Toime: kuna bakteri seina moodustab peptiidoglükaanne struktuur, koosnedes paralleelsetest suhkru ahelatest, mis on ristseotud peptiidsidemetega, inhibeerib penitsilliin transpeptidaasi, mis eemaldab ühe ahela lõpust Ala, et saaks toimuda ristideme loomine. Transpeptidaas atakeerib siis hoopis β-laktaami tsüklit, avades selle, ning penitsilliin seostub ensüümiga, seda inaktiveerides. Omadused: Aktiivne gram(+)batsillide vastu Aktiivne paljude gram(-)bakterite vastu Mittetoksiline Ainult süstitav preparaat Tekitab mõnel allergilisi reaktsioone Aktiivsus pole laiaulatuslik Tundlik kõigile β-laktamaasidele Happetundlikkus maos Mahulised blokaatorid aitavad happekindlust parandada. Metitsilliin on esimene vähe happetundlik. Flukloksatsilliin, kloksatsilliin, oksatsilliin erinevad vaid
· · · · · · · · · Batsillid: · Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümara otsaga. · · Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. · · · · · · · · · · Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud. (NT: Corynebacterium, Mycobacterium, Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on
kasutades kurekaelaga kolbe. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne
(tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Mullas on rohkesti seente ja aktinomütseetide hüüfe. Need tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme tselluloosi, kitiini, hemitselluloosi, tärklise jne lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad seal kaua töövõimelisena
kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuulutamisel ei hävi. I. Avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) II. Andis esimese käärimise definitsiooni (elu ilma hapnikuta) III. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist IV. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). V. Märkis esimesena ka aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui
(vt metatesiofoobia) Trpanofoobia- hirm sstide ees. Tsaetofoobia- vt kaetofoobia Tsibofoobia, sitofoobia, sitiofoobia- hirm toidu ees. Tsklofoobia- hirm jalgrataste ees. Tuberkulofoobia- hirm tuberkuloosi ees. Trannofoobia- hirm trannide, hirmuvalitsejate ees. Uranofoobia- hirm taeva ees. Urofoobia- hirm uriini vi urineerimise ees. Vaktsinofoobia- hirm vaktsineerimise ees. Venustrafoobia- hirm ilusate naiste ees. (ka kalignefoobia, etc) Verbofoobia- hirm snade ees. Verminofoobia- hirm batsillide ees. (ka batsillofoobia, etc) Vestifoobia- hirm rivaste, riietusesemete ees. Virginitifoobia- hirm vgistamise, eriti pealesunnitud stuse kaotamise ees. (vt agrafoobia) Vitritsofoobia- hirm vrasisa ees. Vallonofoobia- hirm valloonide (belglaste) ees. Venefifoobia- hirm nidade ja niakunsti ees. (vt rabdofoobia[3])
Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda
Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) Sporuleeruvad bakterid moodustavad kuumusele resistentseid endospoore, mis sisaldavad DPA-d (dipicolinic acid) ja on faas-kontrastsel mikroskoopial valgustmurdvad. Enamik uuringuid sporulatsioonist, spooridest ja spooride germinatsioonist on viidud läbi kas aeroobsete batsillide või anaeroobsete klostriididega (Doyle, 2007) 3 1.2 Struktuur Bakter toodab enda sees ühe endospoori. Mõnikord on spoor ümbritsetud õhukese kattega, mida nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis elimineerib suured toksilised molekulid, näiteks lüsosüümid. Kest on resistentne paljudele
tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. 6. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. kerabakterid e. kokid Agregaadid: 1) stafülokokid e kobarkokid (Staphylococcus aureus) 2) kuupkokid e sartsiinid (Micrococcus, Sarcina, Pediococcus) 3) tetrakokid e nelikkokid
Perekond Bacillus on füsioloogiliselt ja geneetiliselt suhteliselt kirju. Perekonnas on siiski ka homogeenseid klastreid : Näiteks liigid B. anthracis, B. cereus ja B. thuringensis on kõik lähedased ja omavahel 80-100% DNA hübridiseerimise järgi homoloogsed. Seetõttu on neid soovitatud kõik kanda liigi B. anthracis alla alamliikidena. Nende kolme liigiga on sarnane ka B. mycoides. Avirulentne B. anthracis on väga sarnane B. cereusega. Batsillide seas on ka teisi homoloogseid klastreid. B. amyloliquefaciens ja B. subtilis on 51-81 homoloogsed. Nendega on sarnane ka B. natto. Biotehnoloogiliselt on oluline B. subtilis kui amülaasi tootja. Meditsiiniliselt on olulised B. anthracis ja B. cereus. B. anthracis ja siberi katk e. antraks. 1876. a. Koch vaatles B. anthracist siberi katku surnud loomade veres ja nakatas ka terveid loomi (hiiri) batsillide puhaskultuuridega ja näitas ära, et ilmnesid siberi katku tüüpilised tunnused
Takistab O difusiooni rakk (streptokokid) Aitab liikuda libiseval liikumisel lima suunatud eritamine rakust välja Aitab kleepuda pinnale Seob mineraale o Kapsli keemiline koostis on tüvespetsiifiline, kuid neid saab jagada: Homoploüsahhariidsed kapslid sahharoos; paljud taimedega koos elavad bakterid; sõltub C- allikast Heteropolüsahhariidsed kapslid enamik baktereid; ei sõltu C-allikast Valgulised kapslid batsillide kapslid o Kapsli sünteesi võimalused: Süntees sõltub C-allikast söötmes (sahharoos) Ei sõltu C-allikast söötmes o Eristatakse paksuse järgi Mikrokapslid valgusmikroskoobis pole nähtavad, paksus alla 0,2µm Makrokapslid valgusmikroskoobis näeb neid neg värvimisega; paksus üle 0,2µm o Kapsel on piisavalt hõre, et ei takista ainete liikumist rakust sisse ja välja ning ei ole ka mehhaniliseks kaitseks! · Organellid:
anaeroobid. Neid leidub rohkesti mullas, taimedes, vees, sõnnikus, aga ka piimas ja juustus. Moodustavad eoseid ja tavapastöriseerimisel ( 72 C 15-20sek, selle aja jooksul peavad enamuse baktereid hävinema) nad ei hävine. Toovad esile ebameeldivat lõhna ja maitset. Võihappelisel käärimisel tekib süsivesikutest, alkoholidest, piimhappest ja selle sooladest võihape. Seal juures eralduvad CO2, H2, vulkaanilised happed. Võihappe batsillide optimaalne kasvutemperatuur 30-40C. Tüüpilisem Clostridium butycum. CH3CH2CH2COOH võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides.
anaeroobid. Neid leidub rohkesti mullas, taimedes, vees, sõnnikus, aga ka piimas ja juustus. Moodustavad eoseid ja tavapastöriseerimisel ( 72 C 15-20sek, selle aja jooksul peavad enamuse baktereid hävinema) nad ei hävine. Toovad esile ebameeldivat lõhna ja maitset. Võihappelisel käärimisel tekib süsivesikutest, alkoholidest, piimhappest ja selle sooladest võihape. Seal juures eralduvad CO2, H2, vulkaanilised happed. Võihappe batsillide optimaalne kasvutemperatuur 30-40C. Tüüpilisem Clostridium butycum. CH3CH2CH2COOH võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides.
Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Kaevandusveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Uriini leelistumine uropatogeenide Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise uriinist ja neeru- ja põiekivide tekke. Inimese mao limaskestal elav Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Batsillide hulgas on palju alkalifiile, näiteks B. firmus ja B. licheniformis. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, pH 7.5-10.0 sobib neile (CO2 lahustub aluselises vees hästi). Ujumisbasseinide vette lisatakse väävel- või soolhapet, et pH ei oleks liiga aluseline ja vetikad ning tsüanobakterid vohama ei hakkaks
1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maeti Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Mikrobioloogia tänapäeva mõistes sünnib siiski Saksamaal. Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Eelmäng Kochi loole on siberi katk e antraks, mille batsillid surnud loomade veres avastati juba 1849. aastal, 1868 näidati, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli veel ebaselge põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud
Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. a luuakse Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Eelmäng sakslase Kochi kes bakterioloogia arengusse ilmselt kõige olulisema jälje jätnud loole on siberi katk e antraks. Batsillid surnud loomade veres avastatakse juba 1849. a, 1868 näidatakse, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli ebaselge veel põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Sakslane Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Koch sai bakterkultuuride kasvatamise algatajaks teaduses. Alguses kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Asudes neid kolooniad kasvatama, jõudis arusaamisele, et nt siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja
annaabi.ee 
