pidevalt haiguse dünaamikat ja raviefekti hinnata ning vastavalt sellele raviskeemi korrigeerida. KIRURGILINE RAVI Parkinsoni tõve kirurgiliseks raviks kasutatakse ablatiivseid meetodeid, peaaju süvastimulatsiooni ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure. Operatsiooni eesmärgiks on neuronaalse aktiivsuse vähendamine globus pallidus internus’e (GPi), taalamuse või nucleus subthalamicus’e (STN) rakkudes. Peaaju süvastimulatsioon tähendab aju basaalganglionide püsivat mõjustamist kindla sageduse, kestvuse ning amplituudiga elektriliste impulssidega, mida genereerib organismi implanteeritud stimulaator ajju siirdatud elektroodide vahendusel. Deep Brain Stimulation Sügava aju stimulatsiooni elektroodid ühendatakse juhtmetega südamestimulaatori seadme külge (nn impulssgeneraator või IPG), mis implanteeritakse rinna naha alla, küünarvarre alla. Kui see aktiveeritakse, saadab
Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll · Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis):
..Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja- või küllastustekitavad hormoonid. Osa nendest mediaatorid. Kõige tugevam ajus tekkiv näljatunnet tekitav hormoon on neuropiptiid Y. Neuropiptiid Y stimuleerib nälja või isu keskust hüpotaalamuses, mis reguleerib söömist. Suurendab toidu tarbimist, söömist, rasvavarude suurenemist. Peaaju närvid ja nende f-d: Vaata skeemi! Otsaju: Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionide f-n on liigutuste koordinatsioon. Nende ärritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotüüpseid liigutusi. Nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel. Basaalganglionide kahjustusel ongi häiritud liigutuste koordinatsioon, sujuvus ja üks selle pk tüüpilisemaid närvihaigusi kannab Parkinsonismi (liigutused aeglased, esineb pea ja käte värisemist, eriti raske on liigutuste algus, kätel esineb hammasrattafenomen) nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed:
Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. • Tasakaal • Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • Autonoomse NS kontroll • Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra).
Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info käib sealt läbi. Kontrollib palju alaosasid, kuid tuleb kõige paremini ilmsiks uute oskuste õppimisel. GABA – pidurdav neurotransmitter Väikeaju - liikumise peenmotoorika, graatsilised, sujuvad ja nüansirikkad liigutused. Kahjustuse puhul probleem ka üldise rütmitajuga Mängu ja füüsilise aktiivsuse seosed kognitiivse arenguga.
8) Sensoorne ajukoor saab sõnumi „tass on käes“ Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. 1) Tsentraalvaost tahapoole jääv sensoorne korteks varustab eespool olevaid ajuosasid infoga 2) Prefrontaalkorteks planeerib liigutusi 3) Premotoorne korteks organiseerib liigutuste jadasid 4) Motoorne korteks tekitab konkreetsed liigutused Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel. Kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Basaalganglionid on alati motoorse signaali tugevuse kontrollijad.
Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu, korrigeeritakse aeglasi liigutusi, programmeeritakse kiireid liigutusi. Kahjustuse korral häiritud liigutuste koordinatsioon, esineb ataksia, tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Väikseim ajutüve osa, asub ajusillast rostraalemalt. Väikeaju, basaalganglionide ja ajupoolkerade ühendamine. Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid.
Siin asuvad närvirakud saadavad aksonid madalamatele aju-ja seljatüves asuvatele keskustele, moodustub püramiidsüsteem, millega ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna RFiga, silmaliigutajanärvi tuumaga, punatuumaga, mustainega, ajusilla ja piklikaju RFga ning näonärvi ja keelealusenärvi tuumaga. Basaalganglionid võtavad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus osa keha asendi
• Vananemisel tekkivad mäluhäired võivad olla seotud nende neuronirühmade taandarenguga. • Basaaltuumadest lähtuvad projektsioonid globus palliduse ja taalamuse ventraalosa kaudu premotoorsesse ajukoorde. Alzheimeri tõve sümptomid: • Huntingtoni tõbi on basaalganglionide kahjustuse alusel. 66 • Teadvustamata mäluprotsessides osaleb ka väikeaju, millest kulgevad närviteed läbi Esitati viis erinevat sõnajada, igas 12 sõna. Neli sõnajada koosnesid taksonoomiliselt sama taalamuse motoorsesse koorde
Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neuroloogiline haigus, mida põeb umbes 1% üle 60 aasta vanustest inimestest. Parkinsoni patoloogia: mustuuma neuronite degeneratsioon dopamiini defitsiit (rauda sisaldavad rakud, mis sisaldavad ka dopamiini vähenevad. Dopamiini puudus peab olema suur, et haigus avalduks Kulg ja prognoos: Parkinsonistlik sündroom e parkinsonism on ekstrapüramidaalsüsteemi (basaalganglionide) kahjustusest tingitud kliiniline sündroom. Parkinsoni tõve kliinilistele avaldustele eelneb pikaajaline prekliiniline periood, kuni dopamiini tase langeb 20%-ni normaalsest, mil avalduvad kliinilised nähud. Peamised avaldused Motoorsed: hüpo- ja bradükineesia - liigutused kohmakad ja aeglased, liigutuste kiirus ja ulatus vähenevad, korduvatel liigutustel tekib takerdumine. Hüpokineesia esineb kõigil parkinsoni haigetel ning on kõige olulisem liikumishäire tekitaja
sensoorsetest väljadest allpool. Muudel ajukooreväljadel töödeldakse meeleorganitest laekunud teavet, näiteks nägemisteave saabub kuklapiirkonda. Üksikute väljade vahel on ühendused (assotsiatiivsed piirkonnad), mis võimaldavad teha tunnetuse alusel järeldusi ja arendada tegevusplaane. Primaarset motoorset välja ühendavad kaks närviteed seljaajuga. Need on püramidaaltrakt, mis saadab signaale tahtlikeks liigutusteks lihastele, ja ekstrapüramidaaltrakt, mis motoorse taalamuse ja basaalganglionide kaasabil korraldab üldist instinktiivset motoorikat. Vaheaju (diencephalon) Suuraju istub nagu seenekübar arengulooliselt palju vanema vaheaju peal. Vaheaju koordineerib kõiki alateadlikke elutoiminguid. Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib tuua termoretseptorid, mis vastutavad kehatemperatuuri eest; osmoretseptorid, mis tekitavad janu;
annaabi.ee 
