KLASSITSISM EESTIS Koit Roots Tp-13 AJAJÄRGUD 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja
Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad,
äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud ° Louis XIV paraadportree Skulptuur Pierre Puget ° Omapärane ja haarav looming ° Ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise traagikasse kalduva emotsionaalsuse ° ,,Krotoni Milon" antiikaja maadleja Antoine Coysevox ° Töötas õukonna juures ° Baroklikud, klassitsistlikud ja puhtrealistlikud jooned parimates töödes (eriti portreebüstid) ° Kuningas Louis XIV Francois Girardon ° Peamiselt klassitsistlik ° Sümmeetria ° Tasakaalukus ° Objektide idealiseerimine (tunnused meenutavad antiikkunsti) ° Louis XIV eluajal tehti mitmeid monumente ° ,,Nümfid Apollonit ümardamas"
just esiplaanil oleks. Giovanni Lorenzo Bernini [Bramante] (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. Itaalia arhitektuur iseloomusta Peetri kiriku ehituslugu alates 16.saj Põhilised baroklikud ehitusdetailid? Püha Peetri kirik Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5 löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet. Raffael (1483 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult
sajandi 60.70. aastad siinse mõisaarhitektuuri arengus üldse murranguajaks ajaks, mil seniste üsna tagasihoidlike härrashäärberite asemel hakkas laialdlaselt kerkima tõelisi losse. Kaasaegsete hinnangul olevat tollaseid mõisaomanikke haaranud justnagu mingi moehaigus kõikjal algas pingeline ehitustegevus. Tulemusena võimegi perioodi lugeda mõisaehituses üheks viljakamaks ja ka kunstiliselt küllaltki tulemusrikkaks. Tollase mõisaarhitektuuri arengut määrasid veel baroklikud traditsioonid, põhimõtteliselt samad hoonetüübid, mis olid alguse saanud juba 17 sajandil. Muidugi võime me siinjuures eristada mitmeid liine, märgatav on ka teatud rühmitumine maakondade ja isegi kitsamate alade piires. Kui piirkondlikud traditsioonid olid otsustavamad tagasihoidlikes mõisates, siis esinduslikumad ansamblid võisid sageli kanda üsna kaugeleulatuvaid mõjutusi. Pole põhjust arvata, et Baltikumi mõisaarhitektuur olnuks oluliselt maas vastavatest arengutest
koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Romantismiajastu muusika ligikaudne periodiseering: Vararomantism 1815-30 Lehekülg 2 Kõrgromantism 1830-50 Hilisromantism 1850-90 Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas
Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks rubenistide vaated, kes soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. A.
Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17.saj teisel poolel algas uus tõus. 1666 aastal avaneb suur tööpõld, kui 80% Londonist maha põles. Uue Londoni kavandajatest oli Christopher Wren, kes ehitas 54 kirikut, tähtsaim neist oli St. Pauli katedraal. Ta tundis Itaalia arhitektuuri väga hästi läbi Palladio loomingu ja läbi graafiliste lehtede. Kuppel oli sale ja kõrge. Fassad kahekorruseline, arhitektuuri elemendid olid klassitsistlikud kuid tornid olid baroklikud. 18.saj arhitektuuri mõjutas samuti Palladio. Palladinismi pooldasid enamik arhitekte, ka William Kent, kes on tuntud kui inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Inglise park oli väga juhuslik, üksikud puud või puuderühmad. Hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad. Basseine pole, on olemas ojad, purskkaeve pole, selle asemel on looduslikud kärestikud ja kosed. Maalinkunst Kõrgtasemel kunst elustus 18.saj
Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane
koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism. Eelkäijad Rousseau, rühmitus ,,Torm ja tung", Herder, Schopenhauer. Konflikt tegelikkusega (ei leitud õiget kohta, oli moes olla õnnetu). Kunstnik oli kõrgel positsioonil 9 Põgenemine loodusesse, eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma.
sageli ülekullatud kipsist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinapinnad värviti heledates toonides (eelistatud oli valge, kuld, nn pastelltoonid), sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Muutus ka mööbel, nt baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, mis võimaldasid mõnusat istumist. Euroopasse levib hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad