6. Kes oli suurim maalija Flandria e. flaami maalikunstis? Mida tead tema elust? Paul Rubens. Jõuka kodaniku pojana sai hea hariduse ja palju reisis. 7. Nimeta teemad, millest ta enim huvitus? Teemad on võetud piiblist, antiikmütoloogiast , palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teaosed, aga ka portreid ja maastikupilte. 8. Mis muudab Rubensi maalid eriti barokseks? Mida ütled nende kompositsiooni, värvikasutuse, inimtüüpide kohta? Ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused. Kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid ssunduvad piki pildi ristivaid diagonaale. Värvikasutus on kontrastne. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. 9. Keda maalides loobus Rubens oma suurejoonelisusest ja pompoosusest ning piirdus sooja südamlikkusega? Kumb laad sulle enam meeldib? Põhjenda. Ta mõlemast naisest. 10
Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Mitmed suured teosed Kristuse kannatusloost olid mõeldud altaripiltidena. Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi Rubens Prantsuse kuninga Henry IV lese Maria de Medici tellimusel. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused – eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamide ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositisoonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale
Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemad on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka maastikupilte ja portreid. Mitmed suured teosed Kristuse kannatustest on mõeldud altaripiltidena. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine. Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused- eluläheduse ja idealiseerimise. Efektiivsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujundamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale
° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja) ° Hea klassikaline haridus ° Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest ° Teosed sobisid aadlike kodudesse, kel jätkus haridust tema teemade ja tegelaste äratundmiseks ° Üllad ja tõsised teod ° Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ° Mõjutab mõnevõrra teatraalselt ° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta ° Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu
Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss.
Kes lõi kõige silmapaistvamaid barokkstiili puunikerdisi? Kus võime tema teoseid näha? Christian Ackerman. Tallinna toomkiriku altar ja kantsel. 8. Kes laskis Tallinna ehitada Kardioru lossi? Kelle järgi see on nimetatud? Peeter I. Katariina II järgi 9. Kes kavandas ja mille eeskujul Kadrioru lossi? Niccolo Michetti. Itaalia küllusliku hilisbarokki eeskujul 10. Kus asub Palmse mõis? Miks ta tänapäeval veel oluline on? Lääne-Virumaal, on näha barokliku sisekujunduse osi, hästi säilinud. 11. Kus asub Eesti kaunim rokokoostiilis sisekujundus? Mis sellest sai? Põltsamaal, hävis II maailmasõjas. Klassitsismi ja romantismi üldiseloomustus 1. Mida võib pidada klassitsismi kõige olulisemaks tunnuseks? Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. 2. Miks on nimetatud 18. sajandit vakgustusajaks? Kirjanikud ja filosoofid (Voltaire,
jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab imetlusväärel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused-eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid
,,Taaveti psalmid", Lõi avamängu ouverture (aeglanekiireaeglane). ooper "Daphne" ,,Cadmus ja ,,Hermione", Valetin Meder (16491719) ,,Alkestis", ,,Roland", "Armide" ooper ,,Kindlameelne Argenina" Henri Du Mont (16101684) Johan Sebastian Bach barokliku kirikumuusika looja Georg Friedrich Händel Charpentier (16341704) G. P. Telemann (16811767) Rameau (16831764) ooper ,,Pimpinone", oratoor peamiselt klavesiinimuusika iumid ,,Päevaajad" ,,Kohtu ,,Harmooniatraktaat", ,,Castor ja päev"
tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi pitsimustreid. Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha. Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata. Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi
Peter Paul Rubens- sai jõuka kodaniku pojana hea hariduse, oli teretulnud kõrgseltskonnas, täitis ka diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama oma õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. · Teemad Piiblist, antiikmütoloogiast, palju allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, portreed, maastikud · Ühendab barokliku maalikunsti mõlemad võimalused- eluläheduse idealiseerimisega. Ühendab itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. · Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel paljufiguurilistel maalidel ülekeev fantaasia ja dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad kehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna
vaimulik kontsert. 1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne"
Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis
Reformi teostas saksa helilooja Christoph Willibald Glluck, kes ei leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid sõna ja lavategevus. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. XVIII sajandi teisel poolel sälitas Itaalia veel juhtiva muusikamaa positsiooni, kuid sajandivahetusel loovutas selle Prantsusmaale ja Saksamaale. Franz Joseph Haydn ( 1732-1809) Austria helilooja, kuulub Viini klassikalisse koolkonda. Muusikat iseloomustab rahva-ja looduslähedus, elurõõm ja heatahtlik huumor, lihtsus ja lapsemeelne siirus. Haydni loomingus kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis.
annaabi.ee 
