Aafrika XX saj II poolel Musta Aafrika iseseisvumine 1954 27.aug saavutavad Tuneesia ja Maroko omavalituse 1955 18.24. aprill Aasia ja Aafrika riikide Bandungi konverents 1957 Ghana esimene iseseisvunud riik 1960 Aafrika aasta, iseseisvus 17 asumaad 1963 asutati Aafrika Ühtsuse Organisatsioon Piiriprobleemid Tribalism 1965 11.nov LõunaRodeesia iseseisvumine 1979 21.apr Rodeesia valimised LõunaAafrika Apartheit e inimeste eraldamine sõltuvalt nende nahavärvist 1960 keelati mustanahaliste parteid 1980. aastate keskpaigas nõustus valitsus lubama parlamenti värvilisi, mitte aga mustanahalisi.
riigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). See oli NSV Liidu algatatud vastastikune majandusabi USA abi asemel. Selle liikmesriigid olid NSV Liit, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia, Kuuba ja Vietnam. 1948. aasta suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1955 toimus Bandungi konverents, millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk
· Itaalia huvid olid seotud enamasti Põhja- ja Kirde-Aafrikaga. · Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses: · Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga; · koloniaalpoliitika muutumisega n-ö eetiliseks imperialismiks; · Euroopa suurriikide nõrgenemisega; · anglosaksi ideega kõigi rahvaste demokraatlikust koostööst (ÜRO) · nn. kolmanda tee otsingutega · 1955 Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad · 1957 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust · 1961 Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel Aafrika aasta 1960 1960. aasta oli Aafrika aasta. Koloniaalvõimud pakkisid kiirkorras oma asjad kokku
- ANZUS (Austraalia, New Zealand; US - loodi 1951, on Vaikse Ookeani julgeolekupakt) - Kagu- Aasias SEATO (1955, liikmed USA, Gbr, Pr, Austraalia, Uus meremaa, Filipiinid, Pakistan ja Tai) - CENTO (1955, Iraak, Türgi, Gbr, Iraan, Pakistan) blokid. Kaks viimast on tänapäevaks laiali läinud. 2. Mitteühinemisliikumine Kuna suurem osa vabanenud riike ei tahtnud end kellegagi siduda, siis algatasid liikumise neutraalsuse säilitamiseks India, Egiptus ja Jugoslaavia. 1955.a. Bandungi konverents Indoneesias - 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki kes teatasid, et nemad on maailmas kolmandaks jõuks - siit tuli käibesse väljend "kolmas maailm". Sealt peale hakkasid sageli esinema omaette grupina ka ÜRO-s. Põhiteemad: antikolonialism, vastuseis rassismile, neutraliteet külma sõja suhtes. Tahtsid rahvusvaheliste organisatsioonide päevakorda julgeolekuprobleemide kõrvale tõsta majandus- ja sotsiaalküsimused. Liikumine kestab, kuid uppunud omavahelistesse nägelustesse:
ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa alad. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused ühendas India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru koondas külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele liitudele vastukaaluks neutraalsete riikide ühenduse. Ta algatas ka Bandungi konverentsi, mille eesmärk oli alustada koostööd arengumaade vahel. Koos Ghana peaministri, Egiptuse presidendi, Indoneesia 2 presidendi ning Jugoslaavia presidendiga rajas J. Nehru 1961. aastal Belgradis blokivälisus- ehk mitteühinemisliikumise. India on siiani pidevalt osalenud blokivälisusliikumises ja tema autoriteet on eriti arengumaades olnud suur. Indira Gandhi – India uus peaminister Üks tähtsaimaid 20
6. muutus Jugoslaavia poliitika: tunnustati Jugoslaavia õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Idabloki ja NATO vahel 7. normaliseerusid suhted Saksa Liitvabariigiga; 1955 kehtestati diplomaatilised suhted 8. 1955 toimus Genfis NSVL'i, USA, UK ja PRM valitsusjuhtide kohtumine 9. muudeti ametlikku poliitilist retoorikat rahvusvaheline koostöö ja pingelõdvendus 1955 toimunud Bandungi konverentsil: · hakkas kujunema mitteühinemisliikumine · võeti kasutusele mõiste Kolmas Maailm
Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus. 16. Mis on mitteühinemisliikumine? Enamus tekkivatest Aasia riikidest ei olnud huvitatud end blokkidega sidumisest. India-Egiptuse- Jugoslaavia eestvedamisel alustati liikumist uute riikide neutraalsuse säilitamiseks. 1955. toimus Bandungi konverents, kus sündis mõiste Kolmas maailm. Osales 23 Aasia ja 6 Aafrika riiki. Asutati organisatsioonid SEATO ja CENTO. Mittühinemisliikumine on oma olemuselt lääneriikidevastane, kriitikaobjektid USA ja Iisrael. 17. Millised olid 40-50ndate suurimad koloniaalsõjad? Prantsusmaa: 1946-54 Indo-Hiina sõda 1954-62 Alzeeria sõda 18. Mis toimus rahvusvahelistes suhetes pärast Stalini surma? Stalini surmaga 1953
Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused (Goa, Daman, Diu, Nagar Haveli) ühendas (indialaste terminoloogia kohaselt: vabastas) India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru tegi ära suure töö, et koondada külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele blokkidele (NATO, Varssavi Pakt) vastukaaluks neutraalsete riikide ühenduse. Ta leidis endale mõttekaaslasi teistes hiljuti iseseisvunud arengumaades. Ta oli üks algatajaid Aasia ja Aafrika maade Bandungi konverentsi kokkukutsumisel, mis oli esimeseks katseks alustada koostööd arengumaade vahel "vastastikuste huvide ja rahvusliku suveräänsuse respekteerimise alusel". Konverents, millel osales 23 Aasia ja kuus Aafrika riiki, toimus 18.- 24. aprillini 1955. aastal. J. Nehru esines konverentsi poliitilises komitees pika kõnega, milles ta puudutas nii globaalseid, arengumaade kui ka India probleeme. Rõhutanud, et ta ei nõustu
parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Pekingi hiinainimene, Saaremaa dolomiit, Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Kalinga preemia, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig, pekingi part, tori hobune, ungari meriino, kaukaasia lambakoer, herefordi veis; · keelenimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel;
Nõukogude Liit lõhkas vesinikupommi -------------------------------------------------------------------------------- 1954 Moodustatakse Eesti pagulasvalitsus välismaal: eesotsas August Rei Pariisi kokkulepped (NATO ja SLV vahel) Indo-Hiina sõja lõppemine -------------------------------------------------------------------------------- 1955 Hallsteini doktriin VLO moodustamine - Varssavi Lepingu Organisatsioon, sotsialistlike ida-bloki riikide militaarne liit Bandungi konverents Saksamaa täielik suveräänsus Pariisi kokkulepete jõustamine SLV astus NATO-sse SDV astub VLO-sse tööd alustab Eesti Televisoon -------------------------------------------------------------------------------- 1956 oktoober-november Suessi kriis oktoober- november Ungari ülestõus veebruar NLKP XX kongress: N. Hru?t?ov mõistab hukka Satlini isikukultuse -------------------------------------------------------------------------------- 1957 august
NSVL tunnustas Lääne- Saksamaa õigust olla iseseisev riik ja loobus kavast liita see SDV-ga · sula kulminatsiooniks rahvusvahelistes suhetes oli USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsusjuhtide kohtumine 1955. aastal Genfis · NSV Liidus muutus ka ametlik retoorika. Imperialistide vastase viha õhutamise asemel räägiti rahvusvahelisest koostööst ja pingelõdvendusest. Kahe üliriigi, NSVL ja USA, kokkupõrke oht vähenes. · 1955 toimus Bandungi konverents, millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. Hakkas kujunema nn Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida
salongides, jõukama ja parema tuleviku-Eesti poole. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti lipp, Rootsi aeg, Prantsuse lennuk, Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Saaremaa dolomiit, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Maastrichti leping, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda, Austria õlu, Maroko apelsinid, Tallinna kilud, Camemberti juust, Hispaania avang, Hiina köök, Rootsi laud, Türgi saun, Siberi katk, Rootsi punane. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1. taime- ja loomanimetused: amuuri korgipuu, saaremaa robirohi, jaapani seeder,
annaabi.ee 
