Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad
muundumisprotsesse käsitletavates riikides. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952 Kaja Kumer-Haukanõmm USA (poliitiline) suhtumine endistesse Balti riikidesse 1945. aasta kevadel oli kahetine. Ühelt poolt tolleaegne USA riigisekretär Sumner Welles 1940. aasta juulis deklareerinud, et USA ei tunnusta Nõukogude Liidu okupatsiooni Balti riikides. Teisalt olid 1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsil nii USA kui Suurbritannia olnud nõus Stalini sooviga nimetada baltlasi edaspidi Nõukogude Liidu kodanikeks. Artikli ajalisteks piirideks on valitud aastad 1945-1952, sest 1945. aastal hakati Saksamaal looma põgenikelaagreid ning 1952. aastal lõppes 1948. aastal vastuvõetud DP-seaduse elluviimine ning selleks ajaks suudeti otseselt Teisest maailmasõjast põhjustatud pagulasprobleem Euroopas üldjoontes ka lahendada. Euroopas viibinud ligikaudu 11 miljoni sõjapõgeniku küsimuste lahendamisega tegelesid sõja
Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi. Nad arendasid Euroopas kultuuri, tegeledes lõunapoolsetel aladel aktiivselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Novgorodimaal tegeldi rohkem kaubanduse ja käsitööga, mis hoidis sealset kaubandustaset kõrgel. Ivansioonide ajastul oli Euroopas eri rahvusi palju. Tol hetkel peeti võõraid ohtlikeks, mida nad kindlasti olid, sest vallutasid ja hõivasid eurooplaste maid, kuid mõjutustel oli ka positiivseid tulemusi
Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu. Ei võideldud aga mitte ainult püsimajäämise eest, vaid esmajoones kõige pühama, keele ja usu säilitamise nimel. Teadmine, et võideldakse nende pühaduste eest, on meid, baltlasi, teinud tugevaks ja lasknud meid seisma jääda läbi aegade, mis olid sageli nii rasked, et inimliku arusaamise järgi oli igasugune lootus kadunud.
Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu. Ei võideldud aga mitte ainult püsimajäämise eest, vaid esmajoones kõige pühama, keele ja usu säilitamise nimel. Teadmine, et võideldakse nende pühaduste eest, on meid, baltlasi, teinud tugevaks ja lasknud meid seisma jääda läbi aegade, mis olid sageli nii rasked, et inimliku arusaamise järgi oli igasugune lootus kadunud.
EÜS-i liikmed kaastööd tegema. Tagantjärele dateeris ka V. Reiman enda ajakirjandusliku töö algust 1886. aastaga. Siiski leidus esimene vaidlematult kindlaks tehtav V. Reimani kirjutais ,,Postimehes" 1887.aasta kevadel. Sama aasta suvel oli Reimani sulest ilmunud veel teine kirjutis, milles ta nimemärgi V. all arvustas Eesti Kirjameeste Seltsi võidupidu ja eriti J. Kunderi peokõnet, kaitstes nii nimetatud baltlasi. Koos 1883 avaldatud ja eespool käsitletud kõnega on Reimani üliõpilasajast kindlasti teada ainult need kolm ajalehekirjutist. Nii arenes ja küpses V. Reiman ülikooliaja jooksul teadlikuks rahvuslaseks ja idealistiks. Samal aastal, kui ta oli esimees EÜS- is, avaldas ta 1886. aastal semestrikroonika lõppsõnas otsekui usutunnistusena enda vaateid ja veendumusi. Kui Reiman peale ülikooli lõpetamist Peterburisse prooviaastale sõites lahkus oma
põhjakallastele. *Võimalik,et esimene meister tuli Skandinaaviast. Vähemalt on sealt pärit sõna raud ise. *Arheoloogile seostub rooma rauaaeg eeskätt tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid, mood esmakordselt ajaloos nähtuse, mida võib pidada puhtalt eestipäraseks. *Rooma ajaloolane Tacitus nimetas põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti. Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi. *Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid merevaid levis ka põhja poole ja seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks. *Rooma rauaaeg oli eestalstele edukas aeg.Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud reeglina põletati calmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. *Eestis õpiti üha paremini põldu harima
"Nordische Miscellaneeni" andis Hupel välja kümme aastat. Ajakirja trükkimine ja levitamine Aajakirja käsikiri rändas läbi Riia Leipzigi ja saabus trükitud kujul tagasi alles pärast raamatumessi. Seetõttu jõudis ajakiri kodumaiste lugejateni küllaltki hilja. Samuti andis Hartknoch ajakirja trükist välja vaid temale soodsal Leipzigi raamatumessi ajal. Saksamaa lugejaid köitis ajakirja juures Venemaa ainestik, mis 18. sajandil pakkus suurt huvi. Ajakiri aga käsitles enamasti baltlasi. Ajakirja levikut soodustas selle mõõdukas hind. Ajakirja kaastöölised Suure osa ajakrija mahust moodustavad Hupeli enda artiklid. Ajakirja kaastöölised pärinevad samadest sotsiaalsetest gruppidest, kust Hupeli topograafia kaastöölisedki, sagely on need ka ühed ja samad isikud. Suur osa kaastöölisi eelistas 18. sajandi ajakirjanduses levinud tava kohaselt jääda anonüümseks. Diskussioon pärisorjuse ja agraarküsimuses
20.saj. alguses tuli raud tagasi Eestisse ja tegutses alates 1904.a. Tartus. 1891.a. suleti tartu ülikooli joonistuskool ja linnast lahkusid mitmed kunste soosiva von Liphartide suguvõsa seltskonda kuulunud inimesed. Tallinn oli suhteliselt vaene ja selle ülemkiht konservatiivse maitsega. Provintsiaalmuuseumi näitusetegevus takerdus. Peamiseks koostöö takistajaks oli siiski erinev kunstiorientatsioon. Edasipürgivas eesti seltskonnas oli eeldusi olla avatud uuenevale kunstile, baltlasi aga pidurdas nende seisundist tulenev alahoidlik meelelaad. Tallinnas oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja Ants Laikmaa. 1903.a. hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904.a., aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti
9.-10.saj Skandinaavia saagades on kirjas Eysysla = Saaremaa. Hiljem räägitud ka Sysla-nimelisest maast = kogu Eesti. Eestlasi on nimetatud Syslukind vanim eestlaste nimetus, tõlkes `maarahvas'. Rootsi-Taani-Norra murded: eestlane = äist, aist. Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi. Hiljem nime tähendus ilmselt kitseneb ja sellest on tuletatud ka Estland, Estonia, mis 13.saj on tähistanud kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates: frangi ajaloolane Einhard 830: Aisti; kroonik Bremeni Adam: 1076 Haisti, Aestland. Leedu prof Karalinas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Balti etnonüümide tõlge. Germaanlased nimetasid aistideks Ida-Balti hõime, kes nimetasid end oma maa rahvaks
kõrvutamist ajastu muude tõenditega. Esimene mulje kinnitab Balti asjade suurt osatähtsust ja erilist tähendust Liidu säilitamise-lagunemisega seotud dokumen- tatsioonis. Gorbatšovi abide Gratšovi ja Tšernjajevi mälestustest ning märkmetest võib välja lugeda, et peasekretäri ja poliitbüroo Balti-poliitika, mis lähtus “ühtsest ning jagamatust”, oli tegelikust elust irdunud ja rajatud vääradele alustele – baltlasi iga hinna eest Liidus kinni hoida.59 Gratšov kirjutab, et Gorbatšov ei orienteerunud Balti ajaloos ja mentaliteedis, samuti Balti riikide rahvusvahelisest õigusest tule- nevas annekteeritud seisundis, mida lääneriigid ei tunnustanud. Ta ei kujutanud ette, et on olemas terveid rahvaid, kes on nõus maksma vabaduse eest mis tahes 58 Vt Симонян Р. Х. Россия и страны Балтии; Шубин А. В. Парадоксы перестройки; Пихоя Р. Г
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge.
annaabi.ee 
