Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (1460–1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg. Arved Gaston Eduard Theophil von Vegesack sündis 1880. aasta 17. (29
1938 1940 Gerda Nurmeots 1938. aasta Balti riigid kuulutavad end neutraalseks. Eestis hakkab kehtima uus põhiseadus. Parlament on kahekojaline. Uues, valimise teel koostatavas riigivolikogus saab opositsioon 17 kohta 80st. Opositsiooni häälte arv on suhteliselt tunduvalt suurem, kuid see ei pääse killustumise tõttu mõjule. Eesti Vabariigi presidendiks valitakse Konstatin Päts. 1939. aasta Saksa valitsuse kutsel lahkub Eestist üle 12000 baltisakslase, siirdudes "Juhi kutsel" Saksamaale. Ø Eesti ( koos Läti ja Leeduga) sunnitakse 28. ähvarduskirjaga alla kirjutama vastastikule abistamispaktile. Ø Selle järgi asutab N.Liit nende riikide territooriumil sõjalised baasid. 1940. aasta 16.06. esitab N.Liit Eestile ultimaatiumi, süüdistades Eestit "N.Liidule vaenulikus poliitikas " ja nõuab Eesti territooriumi okupeerimist. Ultimaatumit pole riigi sõjalise nõrkuse tõttu võimalik tagasi lükata
10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase. Baltisakslaste lahkumine vähendas tugevalt ühiskonna vaimset ja majanduslikku potentsiaali ning viitas taas MRP-le Valitsus lootis koguda suuremat rahvatoetust ning uueks peaministriks saab Jüri Uluots, kuid tegelikkuses kehtis endiselt kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsesuur ja muud piirangud.
Üliõpilasi austati ning 2 vastupidiselt nende riiulikule iseloomule, ei noritud õppuriga tüli ega mindud kaklema. Isegi kui eestlane leidis, et tema ees seisev inimene on välja teeninud ühe keretäie, hoidis ta end tagasi, kuna iialgi ei võinud teada, kes täpselt sellest inimesest saab. Näiteks arst, kelle abi eestlasel kunagi vaja võib minna. Siit tekibki paralleel eestlase ja baltisakslase vahel sakslane oli kui midagi kõrgemat ja lugupeetumat, eestlane pigem madal, harimata, räpasema töö tegija. Tudengilood kujutavad seiku läbi toomkoolist pärit üliõpilase tegude. Kuigi teda polnud kasvatatud sisekeskkonnas, oli ta siiski viisakas, teatud kõnemaneeriga. Studioosus Blau oli näide tüübist, kes õpib ja lõbutseb. Viimase puhul ei jäta ta kordagi seltskonda külmaks, vaid haarab hea meelega ohjad, et teistele peent teatrit või heameelt teha
olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama viina. Viin oli justnimelt see, mis tegi baltisakslase rikkaks. Kuna tulu läks mõisnikule ja talupoeg oli põhimõtteliselt ori, siis nende kahe elujärku on võimatu võrrelda. Oli harv juhus, kui mõisniku rollis oli eestlane, hilisemast ajast näiteks krahv Erik Stenbock. Kuna sajand algas Põhjasõjaga, siis on iseenesest mõistetav, et majanduslik olukord ei saanud olla hea. Sõjast olid rüüstatud maad, surnud mehed, valitses nälg ja oma töö tegi ka katk. Rahvaarva oli langenud samale tasemele, mis ta oli muinasaja lõpul.
,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi
ajaloos pidevalt vahelduvaid võimuvariatsioone. Ta ütleb, et kõik nagu korduks, ainult nimed, aastaarvud, maad ja rahvad on teised ning vägivalla ja inimkannatuste ahelasse lükkub üha uusi ja uusi lülisid. (,,Põlev lipp võtmeteos" raamatust ,,Põlev lipp", 1990, lk 170) Hilisem pagulaskirjandus sisaldab endas filosoofilise koega lüürikakogu ,,Inimese teekond" (1972), romaan ,,Rooma päevik" (1976), mis esitab Eestist pärineva baltisakslase lüürilisi elamusi ja arutlusi ühiskonnast XVIII sajandil Roomas ning 1980. aastal ilmunud ,,Klaassilmadega Kristus." Ristikivi esines Rootsis pidevalt viljaka kirjanduskriitikuna ning tegeles aeg-ajalt kirjandusteadusega. Karl Ristikivi suri 19.juulil aastal 1977 Stockholmi eeslinnas Solnas. 6
Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane, ideaalilähedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest mõisniku stereotüübist rääkida ei saa. J. Krossi Timotheus von Bock on "võib-olla et siiraim kompliment baltisakslastele".
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste"rukkikrahv" 1.Elust *Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes *Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat
Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane, ideaalilähedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest mõisniku stereotüübist rääkida ei saa. J. Krossi Timotheus von Bock on "võib- olla et siiraim kompliment baltisakslastele". ****** Jaan Krossi ,,Keisri hull" Ingvar Saare
Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane, ideaalilähedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest mõisniku stereotüübist rääkida ei saa. J. Krossi Timotheus von Bock on "võib-olla et siiraim kompliment baltisakslastele". **************************************** Jaan Kross ,,Keisri hull"
talupoegadele ja siis sealt edasi teistesse kihelkondadesse. 1524. aasta kevadel tekkisid mõningased rahutused ja vastuhakkamised Harju- ja Virumaal, Narvas, teisteski maakondades, ka Saaremaal. Aga taolist talurahvarahutuste lainet, mis järgnes reformatsioonialgaastatele Saksamaal, Liivimaal ei juhtunud. Kokkuvõtteks, mõningase ettekujutuse usuuuenduse esmase laine kajastusest (enne Liivi sõda), nii baltisakslaste kui eesti maarahva elus võiks anda ilmselt eesti juurtega baltisakslase Balthasar Russowi tsitaat: ,,Kuigi Kõikvõimas Jumal Liivimaa provintsile armuliselt oli annetanud püha evangeeliumi, võltsimatu ja puhta, Augsburgi usutunnistusega kooskõlas oleva õpetuse, siis ei leidunud ikkagi mitmes Liivimaa paigas kuigi palju neid, kes midagi teadsid Jumala sõnast ja kirikuskäimisest. Vaid vastupidiselt, nende peamine hool oli igal pühapäeval maal, iseäranis talupoegade ja priitalunikkude juures, et naaber ratsutas ühe või kahe penikoorma maad
18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava tuli omandada kõigil lastel(kas koolis v kodus). Teise astme moodustasid kihelkonnakoolid, milles käimine ei olnud kohustuslik, kuid igal koolil oli kohustuslik saata teatud arv õpilasi. Sellega rajasid baltisakslase ise pinnast eestlaste rahvsulikule ärkamisajale ja iseseisvumisele. 19.saj keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks
18. oktoober - Punaarmee üksused saabuvad Eestisse. Maanteedel toimub sissemarss, raudteed pidi saabub vägesid 82 rongitäit. Kokku paigutati Eestisse 25 000 punaväelast, üle 350 tanki ja 240 sõjalennukit.Eesti riigi püsimine jäi nüüd täieliku sõltuvusse NSV Liidu juhtkonnast ja rahvusvahelisest olukorrast. 6. Baltisakslaste lahkumine - 25 - 1939. a. oktoobris kutsuti baltisakslasi Saksamaale. Novembriks oli lahkunud üle 11 000 baltisakslase, väiksemaid gruppe läks kuni 1941. a. kevadeni. Hitler kutsus oma rahvuskaaslased koju. 7. Talvesõda Nõukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nõukogude huvisfääri. 1939. aastal esitas NL Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 25 kilomeetrit läände.Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. Sõda peeti 105 päeva ja Soome kaotas vaid ainult vähesed alad
annaabi.ee 
