pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 2. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m seisab soolaseveelises ookeanisadamas (=1.025 t/m3).. Ballastitankides on 500 m3 magedat ballastvett. 2. Laev laadib 700 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja saabub magedaveelisele reidile (=1,0 t/m3), kus peab saavutama süvise 7,20 m, mis on lubatud süvis sadamasse sisenemiseks. Küsimus: 1. Kas selle süvise saavutamiseks piisab ballastvee välja pumpamisest? 2. Kui sellest ei piisa, siis kui suure lastihulga täiendavaks lossimiseks reidil peab kapten tellima pargased? NB
ja läbipaistvust Muuta põhjasetete struktuuri Muuta hapnikusisaldust Miks ei ole võõrliikide Läänemerre sattumist võimalik täielikult vältida? Võõrliikide sissetungi täielikult peatada ei saa, sest see kaasneb paratamatult mitme inimtegevuse valdkonnaga. Küll on võimalik seda aga ennetada Kuidas vähendada võõrliikide sattumist Läänemerre? Puhastada laevakere selle peal kasvavatest organismidest Töödelda laeva ballastvett Kalakasvandustes tuleks ära hoida organismide pääsemist loodusesse Jälgida, et koos söödaga ei saabuks soovimatuid organisme TÄNAN KUULAMAST!
avaldatud informatsiooni alusel. Mis saab, kui kaluril ei ole internetti, et täita seal püügi kohta vorme ning saada infot? Koostatakse ka paberkandjal blanketid, mille saab ära täita ning posti teel vajalikku kohta saata. Samuti antakse välja kompaktsed teatmikud võõrliikide kohta, mida saab lasta endale koju tellida. Kas ballastvee töötlemine kemikaalidega reostust ei tekita? Kemikaalidega töötlemisel ei pumbata ballastvett otse merre tagasi vaid see tuleb suunata reoveepuhastisse. Samuti on sellele mitmeid alternatiive näiteks vee termiline töötlemine või UV-töötlus. Lisad http://www.itameriportaali.fi/en/tietoa/en_GB/tietoa/ Läänemere portaal. Ülevaated Läänemere elustikust. Informatsioon võõrliikide kohta. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=525975/Mis+teeb+L %E4%E4nemere+nii+tundlikuks.pdf Mis teeb Läänemere nii tundlikuks? http://www.visitbalticsea
Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel. Ballastisüsteemid on ette nähtud merevee võtmiseks ballastitsisternidesse, ümber- ja väljapumpamiseks laeva süvise ning püstuvuse muutmise eesmärgil, kreeni ja diferendi kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks. Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse ballastveetsisternidesse. Ballastisüsteemi teenindavad ballastipumbad. Ballastitsisternid on ühendatud atmosfääriga õhutorustike kaudu. Tuletõrjesüsteemid Vesikustutussüsteem koosneb ühest tuletõrjepumbast, ühest avariipumbast ja magistraalist. Magistraaltorustik on varustatud harutorudega, mille otstes on kraanid. Kraanide otsa kinnitatakse joatorudega tuletõrjevoolikud.
III lisa reostuse vältimine pakitud ohtlike ainete mereveol. Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine. Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine. Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt 3.Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Heitmed õhku,prügiveod,pakitud ohtlik kaup,kemikaalid,reoveed,nafta ja naftasaadused. Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse 4.Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? euromäärus ühekereliste tankerite asendamine kahekerelistega - alatest 01 01 2008 MARPOL I lisas 5.Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6
gaasitorule pole plaanitud vahepumpamisjaamu ega eraldussiibreid. Kui toru lekkekohast peaks mööduma laev, võib järgneda plahvatus. Kõigi halbade asjade kokkulangemisel võib sellele järgneda suur laine. Ka on gaasimulle täis vee efektiivne tihedus väiksem. Keskkonnamõjude aruandes on kirjas, et laevad võivad kaotada stabiilsuse ja põhja minna. Õnnetusse sattunuid saaks päästa vaid helikopteritega. Ookeanilaevadki lasevad Läänemerre jõudes ballastvett välja, kuna isegi kolmeprotsendiline magevee ja ookeani tiheduse vahe tähendab palju. Enim on ohustatud väiksemad laevad. Ohtu suurendab asjaolu, et kui mujal maailmas ehitatakse torusid risti üle väina, siis Nord Streami gaasijuhe jookseks piki merd, kust läheb ka laevatee. Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere sõnul tekib aga keskmiselt kord nädalas mõnel Soome lahel sõitvatest laevadest vajadus ankur vette lasta.
Masinaruumi pilsivett ja õlisegust vett (pilsivett) saab ära anda sadama valdajaga lepingulises suhtes olevale ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale ööpäevaringselt. Prügi (tahkeid olmejäätmeid) saab ära anda jäätmeluba omavatele ettevõtjatele, kes peavad vajadusel korraldama ka sorteeritud jäätmete vastuvõtu. Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda ohtlike jäätmete vastuvõtjatele. Sadamas ei saa ära anda laevade ballastvett. Laevaheitmete üleandmist organiseerib laeva agent. Toidujäätmeid võetakse sadamas vastu sildumiskaidele paigaldatud konteineritesse, mis on tähistatud: I KATEGOORIA ,,AINULT KÕRVALDAMISEKS" Lisateavet laevaheitmete vastuvõtu kohta saab sadamakapteni teenistuselt. 4. JÄÄTMEKÄITLUS SILLAMÄE LINNAS Sillamäe elanikud panevad oma prügikoti konteineri asemel kindlatel kellaaegadel liikuva prügiauto koormasse.
2. Mis on absorbent? Kuidas kasutatakse? Adsorbent ehk adsorbeeriv aine on suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati) Tuntud adsorbendid on nt bentoniit, alumiiniumoksiid, silikageel, aktiivsüsi. 3. Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Variant 6. 1. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse 2. Kirjeldage ujuvaid õlitõkkeid. Poomid. Poomid võivad ehituselt erineda üksteisest, kuid nende põhidetailid on: 1) kõrgem äär laine üleviskumise vältimiseks 2) veealune “seelik” nafta leviku pidurdamiseks poomi alt 3) ujuvuse suurendamise vahendid (õhuballoonid, kerge materjal)
erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. (Langh Shipping Co) Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, Liinilaev, Tramplaev. Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Maagiveolaevad. Enamik maake on väga rasked.Laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik. Kaasaegsed maagiveolaevad veavad tagasiteel mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: -piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele.
Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. MAAGIVEOLAEVAD Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist
Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad
Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad
Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad
annaabi.ee 
