Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli k...
Raamatuarvustus ,,Õnnevarjutus" Marie Under Aastatel 1883-1980 elanud Marie Under on üks eesti silmapaistvamaid luulekirjanikke. ,,Õnnevarjutus" on tema 1929. aastal kirjutatud ballaadikogu, mida loetakse antud ajastu eesti luule tuumteoseks, mis on koondanud endasse pea kõik modernismi olulisemad tunnusjooned. Mulle jäi silma, et üldiselt olid need ballaadid küllaltki tumedates värvides ning traagilise lõpuga, kuid ehk just see tegigi need luuletused minu jaoks nii paeluvateks. Iga ballaad jutustas lugu, mille käik tundus mulle nii põnev, et ma ei suutnud raamatut enne antud ballaadi lõpetamist käest panna
Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand"
kuljused" ja "Talihari" eitas Visnapuu uusromantilistele kunstikonteptsioonidele toetudes varasemaid eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi. Valdavad intiimsed meeleolud ning eleegiline või groteskselt väljakutsuv hoiak. · Kogud "Ränikivi", "Maarjamaa laulud", "Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat. · Ülevaate sõjaeelsest loomingust annab valikkogu "Kaks algust". · Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned
dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja reaalsuse ja elu rõõmuhetkede dialektika juurde (kogud "Pärisosa" 1923, "Hääl varjust" 1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades eluseatuse demiurgilise ja isamaalise joone (kogu "Mureliku suuga" 1942, hilisem pagulasluule). Välismaal ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963)
Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad "Lapse hukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei tohiks jätta üksikuna,välja tõugata, hukka mõista, ballaadikogu "Õnne varjutus". Luulekogu "Mureliku suuga"-muretseb kodumaa,selle saatuse pärast,tunneb kaasa küüditatutele. Under kirjutas oma hilisemas luules masendusest, ängistusest,kirjutas ka elurõõmsaid luuletusi. Jätkas luuletamist eesti keeles ka Rootsis, luulele lisandus koduigatsus.
5 LOOMING 1917 "Amores" 1918 "Jumalaga, Ene" 1920 "Talihari" 1920 "Hõbedased kuljused" 1920 "Käoorvik" 1924 "Valit värsid" 1925 "Ränikivi" 1927 "Maarjamaa laulud" 1929 "Puuslikud" 1931 "Tuulesõel" 1932 "Päike ja jõgi" 1934 valikkogu "Üle kodumäe" 1937 värssromaan "Saatana vari" 1938 "Põhjavalgus" 1947 "Ad astra" 1940 valikkogu "Kaks algust" 1942 ballaadikogu "Tuule-ema" 1946 "Tuuline teekond" 1946 "Esivanemate hauad" 1947 "Ad Astra" 1947 "Periheel. Ingi raamat" 1948 "Mare Balticum" 1950 "Linnutee. Rännuraamat" 6 LAUL SEST JÄLEDAST Henrik Visnapuu Nüüd laske märatseda vaid ja surra Ja vandu, saatanlikult hirvitada: Oo, idioot, kes usub: armastada Võib naine, et ta südameid ei murra. Oo, narr, kes usub: ilu siin võib loita, Kui oma elu suudad selleks anda,
absoluutset truudust Goethe aastaks 1771 Juuraõpingud 1765--68 Mõttetud normid Tutvus Annette Schönkopfiga Rokokoo, Lessing ja Wieland Anonüümne Annette Komöödia Kaassüüdlased Lahkub ülikoolist augustis 1768 Haigus 1768--1770 Strassburgi aeg Suhted isaga halvenuenud 1770 lõpetab juurastuudiumit Tutvus Friederike Brioniga (Nõmmeroosike) Götz von Berlichingeni Maria Tutvus Johann Gottfried Herderiga Ossian, J. MacPhersoni väljamõeldud keldi bardi rahvaluulelik ballaadikogu, mida tõlkis Werther (tegelikult sks keelde Herder) Shakepeare´i päev 14.10.1772, Goethe kui "maaletooja" Uued ideed juura ja võimu kohta Litsentsiaadikraad 1772 Praktikale Wetzlari, tutvus Darmstadti õukonnaga, püüdis tulutult selgitada oma ideid maailma muutmiseks Friederike Brion romantilises Elsassi rahvariides Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
- 1918 ,,Sinine puri"- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe moraali vaid laseb kujunditel enda eest rääkida. Ballaadid räägivad önnetust armastustest nr ,,Porkuni preili" - 1935 ,,Kivi südamelt"- sisaldab mõtteluulet, kujundid loodusest nt ,,Looduses"
võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Kogud ,,Verivalla", ,,Pärisosa" olid ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud. Suure emotsionaalsusega kujutatakse nüüd sõda, mis inimestesse hävitavalt mõjub. Järgmised kaks kogu olid vastandlikud. ,,Hääl varjust" kujutab elu varjukülgi, kirjeldatakse muret ja ahistust kui hingeseisundit, maalib süngeid ja karme pilte. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab helgemas meeleolus luuletusi, maalib meeldejäävaid looduspilte. Ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Under sai ballaadideks ainet: rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kujutab ballaadides tegelaste hingeelu. Peategelased on rikka tudeeluga inimesed, kelle õnnelootustele eluraskused ja inimlikud eksimused takistuseks saavad. Põhiliselt räägivad õnnetust armastusest. Luulekogu ,,Kivi südamelt" sisaldab mõtteluulet. Kirjanik arutleb selle üle, mis on elus tõeline, mis näiv ja toob esile vastuolusid. Luulekogus
(ta nimetas neid loomutäiusteks). Eriline loomutäius oli tema arvates oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis pole ei head ega halvad. Õnnelikkus ja kirjandus 1) Ka Marie Under tahtis luuletada peamiselt õnnest, aga pidi hoopis tegelema õnnevarjutusega (või õnnevarastega, nagu teoreetikud ütlevad), õnne takistavate eeldustega mis on tarvis esmalt ületada või tõrjuda, et õnn tuleks kõne alla. Marie Underi (18831980) ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) 2) Dreiseri romaan "Õde Carrie" 3) Tolstoi "Anna Karenina" Õnnelikkus ja tänapäev 1) ÜRO Peaassamblee 2011. aastal vastuvõetud resolutsioonis kutsuti riike üles inimeste õnnelikkust mõõtma ja 2012. aastal ilmus esimene maailma õnnelikkuse raport. Sellest ajast on tehtud iga-aastasi mõõtmisi ning Eesti oli 2016. aasta arvestuses 157 riigi hulgas auväärt 72. kohal. Riigi õnneindeksi arvutamisel kasutatakse koondhinnangut
Ajakiri on kindlasti väga professionaalselt tehtud ajakiri. Ajakirjad katkevad MS tõttu, aga tekivad ajutised asendused: 1940 "Sirp ja vasar" 1942-1943 "Ammukaar" 1943-1944 "Sõjasarv" Üks võimalus periodiseerida kirjandust: + 1917-1928 (Siurust "Toomas Nipernaadini") Nips tähendab suuremat pööret proosa suunas. Retseptsioonikriitikas on näha, et proosale hakatakse rohkem tähelepanu pöörama. + 1929-1940 ("Õnnevarjutusest" okupatsioonini) M. Underi ballaadikogu, lüroeepiline värsikogu, mis annab märki senisest suuremast narratiivsest algest. Võib kuidagi ettevaatlikult arvata, et 30ndad on narratiivsemad kui 1920ndad aastad. Tartu-Tallinna opositsioon kujuneb välja 1930ndate jooksul, pol võim eeldab tsentreeritust. Tartult hakatakse kultuurilist võimu ära võtma. Vaieldakse selle üle, kus peaks olema EKL peakorter, sama Loominguga, mis viiakse Tallinna.
Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" ,,Milline öö" Milline öö, melanhooliat valav, nukrusi niristav valgesse sängi,
Elavdatakse kultuuri. 1937-40 Varamu (peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat. 1940 Sirp ja Vasar 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides. 1922 1944 (,,Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on
aastal ,,Sonetid", mis oli väga edukas. Aasta hiljem ilmuvad veel ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa". Elatuti Adsoni Päevalehe palgast ja Underi tõlketöödest, luulekogudest. 1923. aastal lahutas Under ametlikult Hackerist ning 1924. aastal abiellus Adsoniga. Nendega elasid ka kaks tütart, kellest üks õppis Tartu ülikoolis ja teine Pallase kunstikoolis. 1920-ndatel, mil Under ja Adson said tööle kirjanike liitudesse, ilmus Underilt ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ilusast päevas" ning ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Underist sai Eesti kuulsaim naisluuletaja. Tähelepanuväärsem kogu on ,,Kivi südamelt" (1935), milles Under kirjutab isiklikest läbielamistest, lähedaste surmast. 1933. valmib perel oma maja ning Under tegeleb rohkesti tõlkimisega, näiteks Ibseni ,,Peer Gynt", Lermontovi luuletusi. Mõnes sõjaaegses väljaandes avaldas kogumiku ,,Mureliku suuga", mille hulgas on luuletus ,,Jõulutervitus 1941", mille Under pühendas küüditatuile. Adsonil ja Underil õnnestus
annaabi.ee 
