Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR
Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Muusikaline dramaturgia: Afolf Müller jun. Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna
(Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud valluatatavate maa-aklade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel valluati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade(Virumaa ja Järvamaa) tagastamise, kuid peale lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning 1232. aastal kui Balduin Alnast saabus Eestisse juba kui Paavsti legaat saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku Tallinna kindluse paavsti võimu alla andmise. Peale mida määras paavst Balduini Põhja-Eesti, Zemgale ja Kuramaa piiskopiks. Paavstile allusid
ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade (Virumaa ja Järvamaa) tagastamise, kuid peale lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning 1232. aastal kui Balduin Alnast saabus Eestisse juba kui Paavsti legaat saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku Tallinna kindluse paavsti võimu alla andmise. Peale mida määras paavst Balduini Põhja-Eesti, Zemgale ja Kuramaa piiskopiks. Paavstile allusid veel Tartu piiskopkond, Saare-Lääne
vanemad. (Histrodramus, 2018) Tõenäoliselt hiljem Mõõgavendade ordu ja latgalite vastasseis lahendati, sest hiljem ei tekkinud enam selliseid olukordi. Pärast latgalite ülestõusu maha surumist, suurenes Mõõgavendade ordu mõjuvõim tänase Läti aladel tunduvalt. (Histrodramus, 2018) 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke 1230. aastatel püüdis paavsti saadik Alna Balduin luua paavstile kuuletuvat vaheriiki. Ta püüdis sellesse haarata alasid Liivimaal, see tähendab eelkõige Põhja-Eestit. (Histrodramus, 2018) Mõõgavendade ordule oli paavsti saadiku tegevust äärmiselt vastumeelne ning 1233. aastal puhkes nende vahel avalik relvakonflikt. Mõõgavendade ordu vallutas paavstile allutatud maad tagasi ning mõningate teadete põhjal panid Tallinnas toime veresauna, kus tapeti kümneid paavsti vasalle. Arvatavasti oli enamik hukatutest eestlased
määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele. Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus >Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule.
kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma. Kas Balduin üritas luua kirikuriiki? Põhiliseks allikaks kaebekiri ordu vastu Balduinilt. See üsna mustvalge kirjeldus. Läbikukkumise põhjus oli kohalike toetuse puudumine. Seetõttu tugines ta eestlastest ülikutele. 1234 sai uuesti Modena Wilhelm legaadiks, taastas Saare-Lääne piiskopkonna. Jällegi Riiat toetav leer. Balduini ebaõnn ja Wilhelmi naasemine oli Mõõgavendade jaoks võit, kuigi olukord oli üsna jama. Ordu vastu oli paavst.
1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 vasalli, neist osa otse Toomkirikus altari ees. Kõik see oli tegelikult vaid episood kogu Lääne-Euroopat haaranud gvelfide-gibelliinide võitlusest, milles ordu seisis keisrivõimu poolel ja järelikult paavsti vastu. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut, 1238. aastal sõlmitud Stensby lepinguga, millega
a) ja ta esitas plaani luua vaheriik e kirikuriik, mis pidi hõlmama Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa, omavalitsuse kohtuvõim oleks kuulunud eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele 1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid paavst saatis tüli lahendamiseks uue saadiku Alna Balduin (käis siin kaks korda), kes 1233. a võttis enda valdusesse Tallinna linnuse, toimus lahing mõõgavendade ja paavsti pooldajate vahel, Balduin sunniti lahkuma 1236. a läks orduvägi semgalite vastu, Saule lahing purustas nad täielikult ordu lõpp, Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Liivi ordu oli selle haru siin) peale ordu lüüasaamist saabus jälle Modena Wilhelm, kelle vahendamisel sõlmiti Liivi ordu ja Taani
Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Valdemar II Harju- Viru 1346. a. Mõõgavendade ordule ja järgmisel aastal läks see orduriigi koossisu. VÕÕRVÕIMUDE SÕJALISED KONFLIKTID. Muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. a. vallutas ordu Toompea linnuse. Paavst saatis seejärel kohale oma legaadi, Modena piiskopi Wilhelmi, kel tekkis kavatsus rajada Järva,- Viru,- ja Läänemaast otse paavstile alluv vaheriik. Tema tööd jätkas Alna munk Balduin. 1233. a. korraldas ordu Toopeal veresauna paavsti vasallidele (nende hulgas oli ka eestlasi), tapeti umbes 100 inimest. 1238. a. sõlmitud Stensby lepinguga laks Harju- Viru uuesti Taanile, Järva jäi Liivi ordule. 26. Muistse vabadusvõitluse kajastamine ilukirjanduses. ·Mait Metsanurga romaan "Ümerajõel" jutustab Eestlaste elust muistse vabadusvõitluse ajal, nende ettevalmistustest ajalooliseks Ümera lahinguks, võidust,
1202 Ungarilt Zara linna vallutama. Ristisõdijad andsid Zara Veneetsiale Veneetslased õhutasid ristisõdijaid Bütsantsi ründama 1204 ristisõdijad võidavad Bütsantsi väed Kreekas, Messeenias 12.aprill ristisõdijad vallutavad Konstantinoopoli ja rüüstavad selle Bütsantsi keisriks sai Alexios V Angelos, kes ei suutnud bütsantslaste vastupanu eurooplastele peatada. Seetõttu ta kukutati. 16.mail kuulutati välja Ladina keisririik, keisriks sai Flandria krahv Balduin. 1202-04; Pr ja Flaami aadlik-Zaravallutus-Bütsantsigasõda-Konstantinoopol-Ladina keisririik Konstantinoopoli vallutamise põhjused. Bütsantsil oli nii Mustal merel kui ka Vahemerel kaubanduslik ülemvõim. Veneetsia ihkas endale Vahemere kaubanduse monopoli. Ristisõdijaid ahvatles Konstantinoopoli meeletu rikkus. Ettekäändeks toodi ka, et kreekakatoliku kirik ei allunud paavstile. Vaata rohkem keskkooli Keskaja õpikust. V ristisõda (1217-1221)
annaabi.ee 
