Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid − on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Suurendavad ka tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Tsütoplasma − on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel mitmeid lahustunuid ensüüme, aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks nendele on veel ka reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad
2. Bakteri ehitus. (Kõik osad ja ülesanded) 3. Bakteri paljunemine ja selle tingimused. 4. Bakterite osa looduses (tuua välja tulpadega +/-). 5. Bakterite osa inimese elus (+/-). 1. Bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka. 2. Bakteriraku tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest, mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees
Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom - rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid - on osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Plasmiidid suurendavad bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Osades bakterites esinevad ka antibiootikumide suhtes resistentsust kodeerivad plasmiidid. Tsütoplasma - on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. · Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. · Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees.
Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel grammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel. 3 Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, mis kaitseb rakku kuivamise ja fagotsütoosi eest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, need aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Sageli on bakteritel üks või mitu viburit, mida kasutatakse liikumiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda
Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsosüüm? Mis on nende märklaudadeks? Erilised rakukestad prokarüootidel (deinokokid, arhed). L- vormid bakteritel. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Bakteriaalne tselluloos ja selle kasutamisvõimalused. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad,
protoplastis sisaldub geneetilise aparaadina tavaliselt üks rõngakujuline kromosoom ning selle kõrval ka episoome, mis on tsütoplasmast eraldamata. Membraanisüsteem on lihtne, 3 see moodustub tsütoplasmat ümbritsevast rakukestaalusest rakumembraanist, mille sisesopistused võivad mõnikord eralduda. Bakterite ribosoomid erinevad kõrgemate organismide ribosoomidest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Bakteriraku ehitus (lisa 1, joonis lk. 10) 1. kapsel, 2. raku kest, 3. rakumembraan, 4. rakusisesed membraanisüsteemid, 5. kujunev spoor, 6. vakuool, 7. ribosoom, 8. tuumapiirkond, 9. membraani sissesopistus, 10. viburi basaaltera, 11. vibur, 12. tsütoplasma, 13. mesosoom. (EE nr.1 lk. 436) Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1. kerabakterid ehk kokid (lisa 2, foto 3 lk
olemas, genoomiks DNA ahelad, endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaat olemas, mitokondrid olemas, ribosoomid olemas, plasmiide pole. Prokarüoot- 0,3- 20nm tuumamembraan puudub, genoomiks DNA rõngasmolekul. Endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaati ja mitokondrid puuduvad. Ribosoomid ja plasmiidid olemas. Genoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Plasmiidid − on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Tsütoplasma membraan − ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Rakusein (ehk rakukest) − asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus
Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 9. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Valgulised rakukestad arhedel. Baktereid saab jagada rakukesta järgi: o Mükoplasmad - rakukest puudub. o grampositiivsed bakterid - rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist o gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan o valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) NB
3Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Elusorganismides esineb kaks strateegiat: horisontaalne ja vertikaalne. 21.Plasmiidid Plasmiidid - on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Suurendavad ka tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: fertiilsus, mille all mõistetakse bakteri võimet konjugeeruda; toksiinide produktsioon; pilide (nt F-pilid) produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste ainete suhtes; orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke
16S rRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. 18. Bakteri genoom Genoom koosneb geenidest. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Geenipank. Genoomist tuvastatud geenide alusel saab koostada bakterirakule omase metabolismiskeemi. 19. Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu". Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21
Väga tundlik beetalaktaamsetele ABdele. Kovalentsele seotud teihhuhapped, mis annavad RKle neg. laengu. G-:RK mitmekihiline, PDG 1-3 kihiline. RKs välismembraan, milles on lipopolüsahhariidid ja poriinid. Penitsiliinile vähemtundlikud. RM jaRK vahel on periplasma. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Mükoplasmad on väikesed ja neil puudub rakukest ja seega ka kindel kuju. Rakuemembraan sisaldab steroole.Ta parasiteerub eukarüootses rakus. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsillin pärsib PDG sünteesi, lüsotsüüm lõhub RK. Mõlemad sihvad RK, mille lõhkumisel b hävib. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Sahharoos kui juuretis teatud kapslite sünteesil. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Kapsli fn: 1)kaitseb kuivamise eest 2)takistab faagide adsorbeerumist 3)kaitseb fagotsütoosi eest 4)liidab karud agregaatideks 5)takistab 02 difusiooni rakku
s.o. nukleoidiks. Selles on DNA väändunud superspiraaliks, mis on hädavajalik nii replikatsiooniks kui geenide transkriptsiooniks. Uusimate andmetega on tõestatud, et kasvavad mikroobirakud sisaldavad 2-4 eraldi nukleoidi erinevates replikatsiooni astmetes, mitte üht sagaralist nukleoidi, mis ulatub raku ühest otsast teise . Mõned bakteritüved sisaldavad peale genoomse DNA veel väikesi DNA rõngasmolekule, mida nimetatakse plasmiidideks. Sellised plasmiidid annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Plasmiid suurendab tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Näiteks on mitmete Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus antibiootikumide suhtes olemas resistentsusplasmiidid, mis võimaldavad bakteritel vältida antibiootikumide surmavat toimet. Prokarüootsetes rakkudes pole tuuma ja tsentrosoomi ning seetõttu ei toimu neil ka erinevalt eukarüootidest mitoosi
suguluse ja fülogeneesi uurimises Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Valgujärjestuse võrdlemise alusel saab koostada fülogeneeripuid mis näitavad, millised valgud võiksid olla ühise päritoluga. 26. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Genoom koosneb geenidest. Genoomist tuvastatud geenide alusel saab koostada bakterirakule omase metabolismiskeemi. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. 27. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. V 28. Antonie van Leeuwenhoek Bakterite esmavaatleja
nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku viiesüsinikuline monosahhariid. kuju ja talitluse. Ribosoom nii eel- kui ka päristuumse raku Rakukest rakumembraanist väljapoole jääv tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja taime-, seene- ja bakterirakule omane ümbris. valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu Näiteks taimedel koosneb see põhiliselt süntees. tselluloosist, seentel kitiinist. RNA (ribonukleiinhape) biopolümeer, mille Rakumembraan kõigil rakkudel esinev
Periplasmas on ka detoksifikatsiooniensüüme (penitsillinaas), DNA restriktaase, hüdrolaase (glükosidaasid, proteaasid, lipaasid), mis lagundavad neid molekule, mis hüdrolüüsimata kujul rakumembraani ei läbi. Välismembraan on vajalik ka selleks, et periplasmas paiknevad valgud sealt välja ei difundeeruks. Poorid välismembraanis neid läbi ei lase, sest poori diameeter on selleks liiga väike. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Neil puudub rakukest. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsilliin pärsib peptiidoglükaani sünteesi. Lüsotsüüm eemaldab rakukesta rakk lõhkeb osmootse rõhu tagajärjel. Märklauaks raku kest. Bakteriraku kapsel, selle roll. Bakterirakk on väljast sageli ümbritsetud kapsliga. Kapsleid on erineva paksusega: 1. mikrokapslid, paksus alla 0.2 m, valgusmikroskoobis ei näe. 2. makrokapslid, paksus üle 0.2 m.
kompleks seotakse selle retseptori vahendusel retseptori külge ja viiakse põrna, protein-S (vitronectin) C1 (C1qr2s2) 750kD C1q 6A-24kD, 6B-23kD,6C-22kD C1r 85kD 2x seriinesteraasne aktiivsus -varjatud C1s 85kd 2x seriinesteraasne aktiivsus- varjatud Valkude konformatsiooni muutused 1. antikehal mis on immuunkompleksis 2.C1 peale seostumist immuunkompleksile Kui antikeha seondub kasvaj takule, bakterirakule, siis tema konformatsioon muutub aj seda tunneb ära C1qr2s2. Üks IgM või vähemalt 2 IgG klassi antikeha. Kui C1q on seostunud, muutub ka tema konformatsioon ja see toob kaasa varjatud seriin - proteaasse aktiivuse avaldumise. Veres on olemas komplemendi faktor C4 ja C2, mis on selle proteaasi substraadid. Mida tähendab ülemine on valgu nime peal – varajtud proteaasne aktiivsus, tegu on zümogeeniga.
Esineb näiteks vetikatel ja samblikel. Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude kloonimine - hõreda rakususpensiooni külvamine pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või üksikute rakkude eraldamine mikropipetiga ja viimine paljundussöötmesse; samamoodi kloonitakse ka mikroobe. Rakukest - rakumembraanist väljapoole jääv taime-, seene- ja bakterirakule omane ümbris. Näiteks taimedel koosneb see põhiliselt tselluloosist, seentel kitiinist. Rakukloon - ühest eellasrakust mitootilisel jagunemisel tekkinud järglaskond, mis enamasti hõlmab paljusid rakupõlvkondi. Rakumembraan - kõigil rakkudel esinev rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Rakutehnoloogia - biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude
annaabi.ee 
