Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt Michelangelo kunstnikuanne avaldus juba lapsena. Noorukieas alustas Michelangelo freskode uurimist. Kunstnik polnud veel 30-aastanegi, kui valmisid elusuuruses Bakchose figuur, skulptuurid "Pieta" ja "Taavet". Michelangelo viljeles võrdse meisterlikkusega maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Talle kuuluvad sõnad: "Maalitakse aju, mitte käega." Ise pidas Michelangelo end eelkõige skulptoriks, mitte maalikunstnikuks. Ta on loonud luuletusi, mis püsivad itaalia kirjandusajaloos aukohal kaasajalgi. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu
Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Silenos oli mõnede müütide järgi Paani poeg, teiste järgi tema vend. Silenos oli joviaalne paks vanamees, kes liikus tavaliselt eesli seljas, sest purjus peaga oli raske käia. Teda seostatakse nii Bakchose kui Paaniga; ta oli noore veinijumala õpetaja ja nagu nähtub tema alatisest purjutamisest, sai hiljem Bakchose trruks jüngriks. Nende maajumalate kõrval tuleb mainida ka üpris kuulsat vendade paari, Kastorit ja Pollust. Enam levinud versiooni järgi olid elanud pool aega maa peal ja pool taevas. Neid kujutatakse enamasti jumalatena, kes kaitsesid meremehi. Vennad olid võimukad abimehed lahingus. Eriti kõrgelt hinnati neid Roomas, kus neid austati kui:
tume taust, millel helendusid figuurid, ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid - said tunnuslikuks barokile laiemalt. Iseennast on Caravaggio kujutanud väga vähe, tuntuim on "Bakchos", kus kunstnik samastab end veinijumalaga, kes hoiab käes pokaali viinamarjaveiniga. Portree on maalitud ajal, mil kardinal del Monte tellis Caravaggiolt noori poisse kujutava sarja. Robert Cummingi arvates on maal "Autoportree Bakchosena" varjamatult homoerootiline: Bakchose lihaseline käsi vastandub tema naiselikule näole, värvitud kulmudele ja süsimustadele lokkidele. Veinijumal ulatab pilgeni täis veiniklaasi, nagu kutsudes liituma lihalikeks naudinguteks. Ent mitte tellimustöö erinõudmiste pärast ei tasu Caravaggioga kohtuda. Andekas kunstnik oskas lõuendil jäädvustada inimnaha pehmet ilu ja näidata vastandite abil elu sügavamaid mõtteseoseid. Caravaggio mõistis, et igal asjal siin elus on oma hind. Hoiatusena liialduste eest mõjuvad kolm
Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus) · Le Temple de la paix (1685) (Rahutempel) Muud zanrid · Le Mariage forcé (1664) (Lahutatud abielu) komöödia · Quare fremuerunt (1685) motett · Les Fêtes de l'Amour et de Bacchus (1672) (Armastuse ja Bakchose peod) pastoraal 7 Kasutatud allikad : · http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Baptiste_Lully · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jean-Baptiste_Lully_1.jpeg · http://irjusha.livejournal.com/1927.html Lisad : 8 Jean-Baptiste Lully portree. Louise XVI loss (Versailles) 9
samastab end veinijumalaga, kes hoiab käes pokaali viinamarjaveiniga. Portree on maalitud ajal, mil kardinal del Monte tellis Caravaggiolt noori poisse kujutava sarja. Andekas kunstnik oskas lõuendil jäädvustada inimnaha pehmet ilu ja näidata vastandite abil elu sügavamaid mõtteseoseid. Caravaggio mõistis, et igal asjal siin elus on oma hind. Hoiatusena liialduste eest mõjuvad kolm negatiivsust rõhutavat detaili: Bakchose sõrmes olev musta värvi armupael, veinijumala mustad küünealused ning plekilised, mädanenud õunad puuviljavaagnal. Natüürmortidest on tuntuim "Puuviljakorv". Kunstnik leidis, et puuviljad on kõige halvemad modellid: nad püsivad küll paigal, kuid muutuvad vastavalt päikesele ja varjudele, närtsivad ja kaotavad värvi ning seepärast peab neid maalima kiiresti.Tõestuseks, et Caravaggio kujutas loodust naturalistlikult ega sallinud peenutsevat ilu, on taas pisidetailid
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastus...
Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses. Ta tappis looma, kui see magas, rusikatega surnuks tagudes. 18. Midas Ta oli Früügia kuningas, kes oli veits rumal. Ta kohtles hästi Bakchose kaaskondlast Sileeni ja B andis vastutasuks talle ühe võime. Midas tahtis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Nii saigi, ta oli rikas, aga ta ei saanud süüa ega juua, läks tagasi B juurde ja see käskis tal pesta Paktolose jões, et sellest vabaneda. Midas sai endale ka eeslikõrvad, kuna hääletas pillimänguvõistlusel Apolloni vastu. Ta varjas neid mütsiga aga ta juukselõikaja, kes sellest teadis sosistas selle saladuse auku ja kaevas augu kinni
loomingu najal kuulsust ja edu. (2) 3 2. Michelangelo elulugu ja looming Kõrgrenessansi geniaalne kunstnik Michelangelo Buonarroti sündis 1475. aastal Firenze lähedal Capreses aadliperes. Michelangelo kunstnikuanne avaldus juba lapsena. Noorukieas alustas Michelangelo freskode uurimist. Kunstnik polnud veel 30-aastanegi, kui valmisid elusuuruses Bakchose figuur, skulptuurid "Pieta" ja "Taavet". Michelangelo viljeles võrdse meisterlikkusega maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Ise pidas Michelangelo end eelkõige skulptoriks, mitte maalikunstnikuks. Ta on loonud luuletusi, mis püsivad itaalia kirjandusajaloos aukohal kaasajalgi. (3) Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Mitu tuhat figuuri, mis
Näiteks allegoorilise maali ,,Rahu õnnistused" (16291630) olevat Rubens kinkinud Charles Ile. Ta püüdis kuningat veenda Hispaaniaga rahu sõlmima. See ka õnnestus. Maalis vastandab Rubens rahu õnnistuse sõja koledustele. Minerva, kiivriga tarkusejumalanna, ajab ära Marsi ja tema kohutava kaaslase sõjafuuria. Minerva kaitsva selja taga annab Rahu lapsele rinda, faun silmitseb külluslikku puuviljakimpu. Bakchose kaaslased bakhandid tantsivad tamburiini saatel, hoides käes kuldpeekrite ja kalliskividega täidetud kaussi. Kolm äreva näoga last on põgenenud sõjakoleduste eest. Leopard vallatleb nagu suur kass. Rubensil on Parise otsusest kolm erinevat versiooni ,,Parise kohus" (1625/1636/1639). Kunstnik pööras tähelepanu maailma esimesele missivõistlusele, kus
õnnistab Joosepi poega, HANS HOLBEIN noorem - ANNIBALE CARRACCI - DIEGO VELÁZQUEZ - ANTHONIS van DYCK - Inglise Kadunud poja tagasitulek Kunstniku perekond, Kaupmees Bakchose triumf Ketrajad, Õuedaamid kuningas Charles I portree, Gisze, Henry VIII portree Madonna põlvitavate annetajatega, PARAADPORTREED
Pärast kardinaliga kohtumist tutvustati Michelangelot mitmele väga võimukale inimesele, näiteks Borgiate perekonnale, kust pärines mitu vanemat vaimulikku ja samuti paavst. Ent Micheangelo saabudes polnud Igavene Linn aga sugugi oma toreduse tipul. 14. sajandi suur skisma oli kiriku võimu nõrgestanud ja 15.sajandi lõpuks oli Rooma linn alla käinud. Kahe esimese Roomas valminud taiesega, joobunud ,,Bakchose" ja meeltliigutava ,,piet´aga" avaldas Michelangelo austust Rooma kahetisele kultuurile. 5.1 Bachos Michelangelo raius Bachose 1496-1497 aastatel. Kuju asub Firenzes. Veinijumal Backhose kuju on selge näide antiikskulptuuri mõjust Michelangelo loomingule. Elusuurune alasti figuur seisab antiikkunstile tüüpilises kontrapostasendis. Noorusliku Backhose kehakumerused näivad viitavat teatud naiselikkusele ka antiikautorid kirjeldasid veinijumalat androgüünsena
A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. 21.pilet MIDAS, NARKISSOS Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Bakchose (Dionysos) saatja Sileen, purupurjus nagu alati. Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midase 1 soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei saanud ta enam süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis M'l end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda.
sattus vastaste kätte, Nisus, teda päästa püüdes, suri samuti. A jõudis õigel ajal koos etruskide suure sõjaväega kohale ning vastased tapetakse. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses, kuid A oli muutunud hirmuäratavaks imeelukaks, ta oli tohutu suur jne. Kuna A oli niivõrd tugev, Turnus sureb. Aeneas abiellub Laviniaga ja paneb aluse roomlastele. MIDAS, NARKISSOS Midas oli Früügia kuningas. Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Bakchose (Dionysos) saatja Sileen, purupurjus nagu alati. Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midase 1 soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei saanud ta enam süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis M’l end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda.
kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist
meestest oli hukkunuid. Viimaks kohtuvad Turnus ja Aeneas kahevõitluses. Aeneas oli muutunud täielikuks imeelukaks ning võitis Turnust. Aeneas paneb alguse rooma rahvale. PILET NR 21 MIDAS JA TEISED Midas oli Früügia, roosidemaa kuningas. Tema roosiaedadesse eksis ühel päeval vana Sileen, kes oli purjus. Teenijad leidsid Sileeni magavana roosiaiast ja ehtisid ta lilledega ära ning viisid kuninga ette, kellele see nalja pakkus. Midas kostitas Sileeni 10 päeva ja viis ta siis tagasi Bakchose (kreeka Dionysos) juurde, kes ütles Midasele, et täidab tema ükskõik millise soovi. Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Midas aga ei taibanud, mis ta teinud oli ja kui ta hakkas sööma, siis muutus toit samuti kullaks. Midas tormas jumala juurde tagasi ja tahtis, et ta oma kingituse tagasi võtaks. Bakchos käskis Midast minna Paktolose jõe voogudesse pesema, et võimest pääseda.
annaabi.ee 
