Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit
10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1
b. Streptococcus ag c. Trichomonas vaginalis d. Chlamydia trachomatis e. Ureaplasma urealyticun Tagasiside Õige vastus on: Chlamydia trachomatis, gonokokk. Küsimus 14 Kahtlustatava suguhaiguse korral soovitatakse võtta järgmised analüüsid Vali üks: a. kliiniline veri b. külv vasatavalt tekitajale c. kõikvõimalikud suguhaiguste testid d. vereseerumist kõik põletikunäitajad Tagasiside Õige vastus on: külv vasatavalt tekitajale. Küsimus 15 Mobiluncus-tüved, Bacteroides-tüved, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis jt põhjustavad ühte alljärgnevatest haigustest. Millist? Vali üks: a. bakteriaalne vaginoos b. PID c. trihhomonoos d. gonorröa Tagasiside Õige vastus on: bakteriaalne vaginoos.
ravi saama mõlemad partnerid üheaegselt. Bakteriaalne vaginoos Bakteriaalne vaginoos on sageli esinev põletikuline tupehaigus, mis moodustab vähemalt 50 % kõigist tupeinfektsioonidest. Bakteriaalne vaginoos ei ole suguliselt üle kantav haigus. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora muutus: haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes elavad piimhappebakterid. Bakteriaalset vaginoosi põhjustavad mitmed bakterid: Gardnerella vaginalis, Mobiluncus, Peptococcus, Bacteroides. Need mikroobid põhjustavad tupe mikrofloora hävimise ja bakteriaalse vaginoosi tekke. Tõenäoliselt on haiguse tekkes osa ka tupe piimhappebakterite tüübil. Põhiliseks bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on vähene halvalõhnaline vinav voolus. Halb lõhn muutub eriti tugevaks menstruatsiooni ajal ja pärast suguühet. Voolus on valge, vedel, veidi vahutav. Võib lisanduda ka kerge suguelundite kihelus. Halb lõhn
Pseudomonas Ps. (Alkaligenes) faecalis Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis Bacteroidaceae Bacteroides capillosus. B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum F. necrogenes. F. fusiforme F. girans Neisseriaceae Neisseria catarrhalis
lühiajalist veenisisest narkoosi Bakteriaalse vaginoosi diagnoosimiseks kabinetis kasutatakse KOH testi 3 Korduvalt soorkolpiiti põdeva naise puhul tuleb mõelda eluviise korrigeerivale nõustamisele, võimalikele lisandunud infektsioonidele 3 Sagedaseim väikevaagnaelundite põletiku e PID-i põhjustaja on Chlamydia trachomatis, gonokokk 3 Kahtlustatava suguhaiguse korral soovitatakse võtta järgmised analüüsid külv vasatavalt tekitajale 3 Mobiluncus-tüved, Bacteroides-tüved, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis jt põhjustavad ühte alljärgnevatest haigustest, mille peamiseks kliiniliseks tunnuseks on vinava lõhnaga voolus. Millist? bakteriaalne vaginoos Bakteriaalse vaginoosi diagnoosi kinnitab hallikasvalge voolus, tupe leeliseline pH, Clue-rakkude esinemine äigepreperaadis, positiivne KOH-test (amiintest) 3 Millised on naise sisemiste suguelundite füsioloogilised kaitsemehhanismid, mis takistavad bakterite tungimist
Bacillus anthracis + + F + + Bacillus subtilis + + + + + Bacteroides - + Basidiomycota + + S Bdellovibrio - +
Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.) ning operatsioonihaavades on võõrkehadeks ka haava jäetud õmblusmaterjal.
10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes 14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. 15. Mikroobide toksigeensus- võime produtseerida toksiine 16. Segainfektsioon: aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine, teised happed: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim
antibiootikumid kipuvad pigem inhibeerima kui tapma. Bakteritsiidsuseks vaja aminoglükosiidi+penitsilliini. Bifidobacterium. Leidub tavaliselt orofaarünksis, jämesooles, tupes. Väga madala virulentsuspotentsiaaliga, on materjalis tavaliselt kontaminandid. Põhjus siis, kui isoleeritakse korduvalt, teisi patogeene pole. Bakterid mõmm :) 05/06 Bacteroides fragilis, Prevotella, Porphyromonas ja Fusobacterium Üldist. Tähtsamad G- anaeroobsed bakterid, kes koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI, kusesugutrakti on pulgad perekondadest Bacteroides, Fusobacterium, Porphyromonas, Prevotella, kokid perekonnast Veillonella. Anaeroobid on peamised bakterid kõigis neis kohtades, neid on 10-1000 korda rohkem kui aeroobe. Liike on ka palju. Vaatamata sellele
ei fermenteeri Bacillius spp. O2 surmab, O2 puu-dusel Clostridium spp. Anaeroobid - + - fermenteerivad Bacteroides spp. Fakultatiivsed O2-ga hingavad, O2 Enterobacteriaceae + + + anaeroobid puudusel fermenteerivad Staphylococcus spp. Indiferentsed O2 juuresolekul või (aerotoler. + + + Streptococcus spp.
Lubjakivi vib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed ktused (kivissi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jnustest krge temperatuuri ja rhu toimel maakoores. Fossiilsete ktuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfri. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4 Orgaanilise aine anaeroobne lagundamine Keerulised polmeerid nagu tselluloos, trklis, valgud lagundatakse monomeerideks seente ja tselluloltiliste bakterite (Bacteroides succinogenes) poolt. Monomeersed alahikud (suhkrud, aminohapped) lagundatakse kritajate bakterite poolt, mille tulemusena tekivad orgaanilised happed [ butraat ( CH3CH2CH2COO-), propionaat (i.e. CH3CH2COO-] ja alkoholid. Edasine kritamine toimub sntroofsete bakterite Syntrophomonas sp. and Syntrophobacter sp. poolt, mis toodavad atsetaati (. CH3COO-), ssinikdioksiidi (CO2), and molekulaarset vesinikku(H2). Ssinikdioksiidi, molekulaarset vesinikku ja atsetaati kasutavad metanogeenid
Antigeeni detekteerimisel kasutatakse immuunmeetodit kõikidele C. difficile tüvedele ühise antigeeni glutamaadi hüdrogenaasi (GDH) vastaste antikehadega. Test ei erista toksilisi ja mittetoksilisi C. difficile tüvesid. Toksiini määramiseks on kasutusel immuunmeetod (kommertsiaalne kitt) monoklonaalsete toksiin A ja B vastaste antikehadega. 35 Mittespetsiifiline anaeroobne infektsioon HAIGUSTEKITAJAD. Bacteroides spp., Porphyromonas spp., Fusobacterium spp., Prevotella spp., Peptococcus spp., Peptostreptococcus spp. jne. UURITAV MATERJAL. Sõltuvalt haigusprotsessi lokalisatsioonist kas mäda, haavaeritis, pleura- ja peritoneumipunktaat, veri vm. DIAGNOSTIKA. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine on orienteeruva tähendusega. Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga
- intraabdominaalne põletik (nt apenditsiit) - seedetrakti perforatsioon (nt peptilise haavandi perforatsioon) - kõhuseina trauma (nt laskevigastus) - sooleisheemia (nt mesenteriaalembol) - kirurgiline sekkumine (suurem risk avatud lõikuse korral) - peritoneaaldialüüs (kateetri infektsioon) Tegu tavaliselt segainfektsiooniga. Seedetrakti perforatsioonist tingitud peritoniidi korral domineerib G- ja anaeroobne floora (E.coli, Bacteroides jne), välise trauma puhul esineb rohkem G+ baktereid (Staphylococcus, Streptococcus). Sümptomid: äge kõhuvalu, isutus/iiveldus/oksendamine, Blumberg+, kõhulihaste pinge (laudkõva kõht), kõhu pundumine, peristaltika vähenemine. Valu vähendamiseks patsient on liikumatu ja sundasendis: patsient lamab külje peal, kere kallutatud ettepoole, jalad painutatud puusast ja põlvest väheneb kõhukatete pinge
§ Ülemises osas vaid süljega ja toiduga neelatud mikroobid. Magu happeline, seal mikroobe harva, peamiselt laktobatsillid. Peensoole ülemine osa suhteliselt vähe, valdavalt Gram- positiivne (Lactobacillus, Streptococcus faecalis jt.). Hulk 105-107 bakterit/ml. Alumises peensoole osas rohkem 108/ml. Lisanduvad uued liigid (Bac-teroides). Jämesooles 1011/g kakas. Palju Enterobacteriaceae sugukonda (E. coli), Clostridium, Streptococcus, Lactobacilllus. Valdavalt anaeroobid - Bacteroides ja Bifidobacteria. Suhe aeroobidesse 100-10000:1. Seedekulgla mikrobioota kujunemine § Sünnihetkel on seedekulgla steriilne, kuid sisenevad esmase toitumisega. § Esmane kolonisaator sõltub toidu liigist. Rinnaga toitmisel 90% Bifidobacterium. Koliformseid ja streptokokke ka, aga vähem. Kunsttoidul imikutel halvem mikroobide koostis! § Kui lülitada ümber kunstlikule toidule, siis lisanduvad Lactobacillus, streptokokid, koliformsed, bakteroidid jne. Stafülokokid Kreeka k
hamba emailikihi lagunemist ning kaariese teket. Parodontiidi puhul on keskkonna tingimuste osakaal põletiku tekkimises vähem selgem. Kui hamba ja igeme vahel olevat biofilmi e. hambakattu pidevalt ei eemaldata harjamise ja hambaniidiga, siis lõpuks võib ta tekitada organismis põletikulise vastuse, mille käigus suureneb seerumisarnase eritise (gingival cervicular fluid) hulk. Kuid see valgurikas vedelik võib olla toitaineks teatud bakteritele (nt Porphyromonas gingivalis, Bacteroides forsythus, Treponema jne.), kes muidu on hambakatus väheesindatud. Nende patogeenide paljunemisel hakkavad biofilmis domineerima gram-negatiivsed anaeroobid, mis toodavad hamba tugikudesid kahjustavaid proteolüütilisi ensüüme ning kutsuvad 127 peremeesorganismil esile erinevate põletikumediaatorite (tsütokiinid, prostaglandiinid) üleprodutseerimise, mis samuti aitavad kaasa hamba tugikudede hävinemisele
annaabi.ee 
