Hinnang Eesti majandusgeograafilisele asendile Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi asend oluliste selle territooriumi majandusliku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaa...
Tähtis on vaid see, et loodusvaradesse tuleb suhtuda aupaklikult ja säästlikult, et ei raisataks neid mõttetult. http://www.google.ee/search?q=turvas&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en- GB:official&client=firefox-a http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=M7U&rls=org.mozilla%3Aen- GB%3Aofficial&q=eesti+metsad&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfai= http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=SS&rls=org.mozilla%3Aen- GB%3Aofficial&q=p%C3%B5levkivi&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfai= wikipedia jne.
Põlevkivikaevanduste kuivendamise käigus on saanud tõsiselt kahjustada ka ülemised põhjaveekihid. Kuna paljudes arengumaades on vesi kõige kallim vara ning seda hoitakse ja tarvitatakse väga kokkuhoidlikult. Minu arvates on see koht, kus inimesed peaksid mõtlema, mis tulevikus või isegi paari aasta pärast saama hakkab, kui nii suurtes kogustes vett kulutatakse tooraine tootmiseks. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://www.slideshare.net/Statistikaamet/eesti-arve-ja-fakte-2009 http://www.researchgate.net/profile/Ingo_Valgma/publication/233751324_Kaevente_t itmine/links/0912f50b1cb44dc9d0000000.pdf http://en.calameo.com/books/0030931640a3b6766f574 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=P %C3%B5levkivi_energeetiline_ressurss#P.C3.B5levkivivaru http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polevkivitehnoloogia-enefit/mis-on- polevkivi/
Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=P....(Lühendatud aadress) http://www.ep.ee/?id=1131 http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandami...(Lühendatud aadress) http://www.shaleoil.ee/index.php?id=128&L=1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel5....(Lühendatud aadress) http://polevkivi.blogspot.com/
Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse,siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed info saadud : http://maeopik.blogspot.com/2008/11/plevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://maavarad.blogspot.com/2010/01/kaevandamiskohad-eestis.html
Tallinna Tehnikaülikool KAS SAAREMAA VÕIKS OLLA ENERGEETILISELT SÕLTUMATU Keskkonnakaitse referaat Harjumaa Sisukord Table of Contents Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne...................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 7 Energeetiliselt sõltumatu Saaremaa on täiesti reaalne. Minu nägemus energeetiliselt sõltumatust Saaremaast tugineb kolmele sambale : 1. Võimsad tuulegeneraatorid ( tuugenid ) Vestas V-164 on maailma suurim ja võimsaim tuulegeneraator, tema kõik kolm tiiba ulatuvad kuni 80 meetrini. Võrdluseks 24 kordne korrusmaja. Turbiin on mõeldud töötamaks avamerele või rannikuvetes. Tuugeni võimsus on 8 mW mis katab ära umbes 8000 majapidamist. [1] Seega kui Saaremaal on 32800 elanikku, ning Eesti keskmine leibkond koosneb 2,3 liikmest, siis piisaks 1.8st sellisest tuugenis...
vajalik, vajadust põhjendatakse pikemalt "Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015". Maapõueseaduse muutmisel tuleb tagada, et valitud õiguslik lahendus aastamäärade muutmiseks oleks hoolikalt kaalutud ning arvestaks Põhiseaduses sätestatud õiguse üldpõhimõtetega. Samuti on vajalik, et piisavad alused täitevvõimule otsuste tegemiseks sisalduksid seaduses. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=p %C3%B5levkivi+kaevandamise+lahendus&btnG=Google+otsing&lr=] [Maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse seletuskiri] (22.04.08) Energiajulgeolekust Julgeoleku ohud: · Riigid kaotavad tähtsust · Piirid ei eralda enam · Mitte-sõjalised aspektid tähtsustuvad · Julgeolek saavutatav vaid kollektiivselt · Indiviidid mobiilsed, kontrollimatud · Ennetamine kui ainus toimiv lahendus · Pidev ressursside ümberjaotamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatud_energiaressurss http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCsi http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilne_kütus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaustobioliit http://et.wikipedia.org/wiki/Energiaallikas http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_ressurss http://et.wikipedia.org/wiki/Kivis%C3%BCsi http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://et.wikipedia.org/wiki/Antratsiit http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumak%C3%BCtus http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud-energiaallikad http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad- http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad- http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss
Keemiatööstuse seos põllumajandusega on see, et sealt saab palju mürke, mida kasutada putukate ja bakterloomade vastu. See on ka väga hea väetis põldudele. Tulevad suured viljakad viljad. 6. Olme Keemiatööstustes tehakse ka nendest tulevatest ainetest erinevaid tooteid. Pesuvahendid, puhastusvahendid ning ka erinevad definitseerivad vahendid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Turvas http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas2.htm Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile LK234 (Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine)
org/wiki/Sinisavi http://et.wikipedia.org/wiki/Amfiboliit http://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiit http://et.wikipedia.org/wiki/Dolokivi http://et.wikipedia.org/wiki/Dolomiit http://maeopik.blogspot.com/2008/11/dolokivi.html https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/ http://et.wikipedia.org/wiki/Liivakivi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.tehnikamaailm.ee/est/tech/2009/01/?headerID=1534 http://et.wikipedia.org/wiki/Kukersiit http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Lubjakivi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html http://maeopik.blogspot.com/search/label/Lubjakivi http://et.wikipedia.org/wiki/Gabro
Kokku teeb see keemiatehnoloogia, mis ongi õige valik, kui on soov leida pärast kooli hea töökoht ja tagada kindel tulevik. 3 1. Virumaa Kolledži ajalugu (3.12.2017). [www] https://www.ttu.ee/asutused/virumaa-kolledz/vk-kolledz/ajalugu-13/ttu-virumaa- kolledzi-ajaloost/?highlight=teaduskonna (3.12.2017) 2. Põlevkivi kirjeldus, ajalugu (3.12.2017). [www] https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi (3.12.2017) 3. 12, tuleviku eriala (5.12.2017). [www] https://www.palk.ee/artikkel.php?uid=4132 (5.12.2017) 4. Keemiatehnoloogia ülevaade(5.12.2017). [www] https://www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/erialad/inseneriteaduskonna- erialad/keemiatehnoloogia/ (5.12.2017) 5. Statistika sisseastumisest ülikoolides aastal 2016(6.12.2017). [URL] http://novaator.err.ee/259236/edetabel-populaarsemad-ja-alataitunud-erialad-eesti- ulikoolides (6.12.2017) 6
Eestis sageli ette tulevatel kuivendusprobleemidel on ikka oma loomulikud põhjused ja ka tuntud lahendusviisid. Jutt suletud kaevandusest kui Jõhvi linna uputajast, nagu Ülemiste vanake Tallinnas, kuulub siiski müstika valdkonda.Kokkuvõttes: põlevkivikaevanduste mõju keskkonnale ei ole ainult negatiivne, vaid mitmest aspektist hoopis positiivne. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/Viru_kaevandus http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_karj%C3%A4%C3%A4r http://www.ohutus.ee/public/documents/Infomaterjalid/Kaevandamine_WEB.pdf
tuleb tehtud kahjude eest hüvitada. Kasutatud kirjandus [1] PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIKU ARENGUKAVA 20082015 RAKENDUSPLAANI 2009-2012 ELLUVIIMISEST 2009. AASTAL ARUANNE http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1126249/P %F5levkivi+kasutamise+riikliku+arengukava+2008-2015+%28aruanne %2C+kiidetud+heaks+Vabariigi+Valitsuses+8.+juulil+2010%29.pdf [2] Wikipedia põlevkivi http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%B5levkivi [3] Eesti energia AS koduleht https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/opencast-mining [4] Eesti energia AS koduleht https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/underground-mining [5]Statistika andmebaas p://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=KK501&ti=MAAVARADE+KAEVANDAMINE+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/06Maavara_ka sutus/&lang=2 [6] Riigi teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13353674