Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest. Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke.
6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg? Kuidas erineb tavalisest orust? 11. Kirjelda mandrijää liikumist Eesti territooriumil. 12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist
Temperatuuri muutus Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi
Pakri pank (Pakri ps.) Rannajärsak · Rannajärsak on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena Kallaste pank (Tartumaa) Rannabarr · Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Peipsi järve rannavöönd madalvee ajal Maasäär · Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning Sääre tirp (Hiiumaa) madal pinnavorm. Rannavall · Rannavall on tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne Klibuvall Kassaril pinnavorm. Põhjaveetekkelised pinnavormid Kostivere karstiala (Harjumaa) Karstivormid Eestis · Eestis esineb karst peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakiviplatoodel ning Pandivere kõrgustikul
Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel
Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Rannabarrid on piklikud positiivsed pinnavormid. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad. Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada
Limaan- väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe suu, mis on muutunud madalaks laheks. Tekib ranniku vajumisel Estuaar ehk lehtersuue- jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud Delta ehk suudmemaa- jõesetete kujunemise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega Korrasioon- kivimite kulutamine Kürogeensed- külmumise tagajärjel Termokarst- igikeltsa laigutine sulamine Älves- märg lohk rabas
12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 14. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades
RANNAVALL – tormi(de) poolt mäestikes ja liigub piki orge mererannale heidetud klibust ning raskusjõu mõjul kõrgemalt veeristest koosnev piklik positiivne madalamale. pinnavorm. ŠELF – mandrilise maakoore osa, MAASÄÄR – ühe otsaga maismaa mis on maailmamere poolt külge kinnitunud ning teise otsaga üleujutatud. avaveekokku (enamasti merre) FIRN E SÕMERLUMI - omadustelt ulatuv kitsas ning madal peamiselt lume ja jää vahepealne materjal, liivast ja kruusast koosnev mis esineb peamiselt liustike pinnavorm. ülaosas. BIOSFÄÄR 1. Millest koosneb muld? Muld koosneb õhust 25%, veest 25%, orgaanilisest(huumus, varis) osast 5% ja mineraalsest(kivid, kruus, liiv savi) osast 45%. 2
jõesuu. Harujõgi peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Fjord e lõhang pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ja teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Rannik randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Randla e rannavöönd mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni
kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 14. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan?
harujõgi – peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi fjord e. lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt kulumisastang e. kuesta – kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolilised – tuuletekkelised pinnavormid:
annaabi.ee 
