paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis prlesid pstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule nidati
Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama seega võeti suured merereisid uutele maadele ette eeldusega leida kulda ja hõbedat ning sellega Euroopa rahakassat täiendada
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusajaks loetakse 16.sajand algust kuni 18.sajandini. Kaks sajandit on väga pikk aeg ja sel ajastul toimusid suured muutused. Arengule kohaselt liikus kõrgemale tasemele teadus, toimusid suured usupuhastused, viidi läbi reformatsioone ning avardati ka oma maailmapilti. Muutused olid üsna ekstreemsed, mis näitab seda, et vaarauusaja inimene oli palju avatum ja uuendusmeelsem. Millest aga oli inimeste ümberkasvamine tingitud? Humanism, mis antud ajastul vägagi esiletungivaks muutus, algas tegelikult juba 14.sajandil, mil taoline ellusuhtumine Itaalias üha populaarsemaks muutus. Esmaseks seati inimene ja enda isiksus, mitte enam niivõrd Jumal. Mõisteti küll Jumala tähtsust, kuid arvati, et inimene on Jumala poolt
teaduskeskus. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus. 9. PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga. Ehisriba paikneb seina pinnal, eendudes õige natuke, aga karniis eendub juba rohkem ning viimane paikneb friisist kõrgemal. Eristatakse hammas-, kaar-, sik-sak- ja teisi friisitüüpe.
aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone
Rootsi väed saabusid Tallinnasse. · Vilniuse leping Poola ja Saksa ordu vahel ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla. · Moodustati: 1) Kuramaa hertsogiriik (Väina/Daugava jõest lõuna pool) 2) Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool). · Liivimaa aadlikud said Sigismund II privileegi, millega said 1) Usuvabaduse 2) Ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid 3) Säilitati endine õiguskorraldus 4) Avardati lääniõigust. Sellega oli keskaegne Vana-Liivimaa kui poliitiline ühendus hävinenud. · Venemaa jäi 1560.aastatel sõjategevusest eemale. · 1563.-1570.a Põhjamaade 7-aastane sõda, kus ühel pool Rootsi ja vastas Taani ning Poola. · 1570.sõlmiti rahu Taani loovutas Rootsile Lääne-Eesti ja Hiiumaa. · Samal aastal moodustati vene tsaari poolt Liivimaa kuningriik eesotsas hertsog Magnusega. · 1570.-1571.a piirasid vene väed Tallinna. · 1572
Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, kuna Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. [2] 2)Karja värav Karja värav oli 1456. aastal Tallinna linnamüüri osana valminud kaitseehitus, mis asetses Tallinna all-linnast kagu poole. Nii nagu nimigi ütleb kasutati Karja väravat loomade linnast karjamaale toimetamiseks. Värav ise lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid. [2] 3)Viru värv 14. sajandil rajatud Viru värava eesvärav oli Viru värava kaitseehitis, mida ekslikult peetakse lõhutud Viru väravaks ning millest on järele jäänud vaid kaks valvetorni.1888. Aastal lammutati Viru värava eesvärav seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna, kuid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Väravat on veel rekonstrueeritud 2003. aastal, kus parandati vahitornide katkised katusekivid.[2] 4)Suur Rannavärav
Karja tänava nimi (Kariestrate) on läbi ajaloo säilitanud oma algupärase eestikeelse nime erinevalt teistest vanadest Tallinna tänavatest, mis tihti kandsid ladina- või alamsaksakeelset nime. Karja tänav on üks vanimaid tänavaid Tallinnas. Seda kasutati omal ajal karjateena Tallinna all-linna ja Toompea elanike kariloomade ajamiseks karjamaale läbi linnaruumi piiravas müüris asuva Karja värava ja sealt edasi Karjaallikale jooma. Karja värav lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid. Hoone Suur-Karja 8 pärineb XV sajandist, kuid on hoolikalt renoveeritud ning pälvis 2011. aastal linna kõige paremini restaureeritud hoone tiitli. Hoone esimesel korrusel asuvatel kaubanduspindadel tegutseb St. Patricku pubi. Pilte: Kiek in de Kök Neitsitorn Toompea loss Toomkirik Stenbocki maja Kohtu 6 Linnateater Lai 29 Oleviste kirik Kanuti gild Raeapteek Raekoda
3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill,A.2004, lk 276)
3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill, A.2004, lk 276)
aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (191011, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone
annaabi.ee 
