EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011 http://www
alles vaid Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on järsk, sest kõrgustiku jalam langeb enam-vähem kokku devoni liivakivide avamusala piiril oleva astanguga. Pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks aluspõhja lõikunud sügavad ürgorud, mis jaotavad kõrgustiku üksikuteks osadeks. Oruveerudel esineb mitmetes kohtades liivakivipaljandeid.
Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid:
Lõuna-Eesti kõrgustik VI.Kõrvevöö 6 2. EESTI MAASTIKE LIIGENDUS siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka maastikulistes erinevustes. Maastikulise mitmekesisuse kujunemise üheks peamiseks eelduseks on jääajal kujunenud pinnaehitus
Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi ümbruses. Pärast jääaega on orud jäänud kuivaks, vaid orgude põhjas looklevad väikesed jõed või asuvad järvesilmad. Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu- Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on järsk, sest kõrgustiku jalam langeb enam-vähem kokku devoni liivakivide avamusala piiril oleva astanguga. Pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks aluspõhja lõikunud sügavad ürgorud, mis jaotavad kõrgustiku üksikuteks osadeks. Oruveerudel esineb mitmetes kohtades liivakivipaljandeid. 7 Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005 www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html 8 Sisukord: Sissejuhatus..................
vastab üks geoloogiline ajastu. 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Vendi ajastu Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (u. 125m). Umbes 650550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja ja KirdeEestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid. Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Prangli) ning Lahemaa ps. põhjatippudes punnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige KirdeEestis. Lääne ja EdelaEestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi
Keerpuurimine on puurimine, kus kivimi purustab puuri v. puurmasina pea oma keerlemisega Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest. See meetod on leidnud kasutust mitmetes valdkondades, arheoloogiast ehituseni, kuid suurimat kasutust on see leidnud pinnase siseehituse, reostuse leviku ning maa-aluste objektide tuvastamises ja uuringutes. 20. Kus avanevad Eestis ordoviitsiumi kivimid? Ordoviitsiumi ladestu avamusala hõlmab Põhja-Eestit. 21. Kus avanevad Eestis kambriumi kivimid? Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil. 22. Kus avanevad Eestis Devoni kivimid? Lõuna-Eestis 23. Kus avanevad Eestis Siluri kivimid? Kesk-Eestis ja Saaremaal 24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit
Eesti Elektrijaama territooriumil põlevkivi ümbertöötamise energotehnoloogiline tsehh. Selles tsehhis toodetavat (põlevkivi utmisel saadavat) õli kasutatakse Eesti Elektrijaamas. See toodang moodustab vaid väikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest kütusest. Töötlemise tulemusena saadud kergemaid fraktsioone tarnitakse ka teistele tarbijatele. Ehitati katseseadmena. Eesti territoorium, mis paikneb Ida-Euroopa lavamaa loodeserval, iidse Eel- Kambriumi kivimikompleksi avamusala Baltoskandia kilbi vahetus läheduses, on oma maavararessursi poolest kogu maalima üldpildis vaadelduna ehk kusagil keskmistes ridades. Siiski on maapõues ühtteist tootmisväärset, mille loetelu on võrdlemisi mitmekesine. Isegi nafta ja maagaas pole jäänud mainimata. Paljud neist ei ole maavarad tavapärases mõistes ei innukate otsijate geoloogide ega ka majandusmeeste silmis. Kõigepealt Eesti geoloogilisest ehitusest tulenev eripära. Olles kauges geoloogilises
Seal asuvad mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mis on ainult sellele piirkonnale iseloomulikud. Maastikurajooni aluseks olevat liustikuvoolu kulutusnõgu on tasandikuliseks alaks kujundanud kohalike ja Balti jääpaisjärve veed. Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Aluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila, Oandu, Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv, mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate. Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas
(Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste- Lokno) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (125 m paksune). Umbes 650-550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja- ja Kirde-Eestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid (vendi ladestu). Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Pranglil) ning Lahemaa pls. põhjatippudes pinnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige Kirde- Eestis. Lääne- ja Edela-Eestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel
Veel kihte vanaaegkonna alumises osas. Sinisavi piirdubki meie vanaaegkonna alumise osa tootmisväärse savilasundiga. Tõsi, savipäritoluga on veel Tremadoci argiliit (diktüoneemakilt), mis sisaldab palju orgaanikat ning on täiesti kõvastunud. Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) õhuke (0,5-2 m) plastsete (illiit-kaoliniit) helehallide savide kiht ei vääri samuti suuremat huvi. DEVONI SAVID Lõuna-Eestis levivate Devoni terrigeensete kivimite avamusala on savivaene. Savid esinevad tavaliselt üksikute läätsedena Kesk- ja Ülem-Devoni Burtnieki ja Gauja lademe liivakivides. Nende seas on ka üsna peeneid halle/helepruune rasksulavaid (1380-1450ºC) illiitkaoliniitseid savisid. Nendes savides ulatub kaoliniidi sisaldus kuni 50% (tavaliselt 20-40%). Parimad kaoliniitsed savid esinevad läätseliste lasunditena Gauja lademes, eriti tema ülemises osas Lode kihistikus. Harvem on kõrgema kaoliniidi sisaldusega ka punasevärvilised savid.
· Looduslikes aeroobsetes tingimustes ammoonium reeglina oksüdeerub nitritideks ja nitraatideks. hapniku juhtimine põhjaveekihti, raua ja mangaani oksüdeerimine pinnases leiduvate mikroorganismide · Ammoonium näitab põhjaveekogumi avamusala pindmises abil, produktide sorbeerimine pinnasesse aeroobses (hapnikurikkas) põhjavees eestkätt põllumajanduslikust tegevusest (tiheasustusaladel ka kanalisatsioonisüsteemide mittekorrasolekust) johtuvat põhjaveereostust.
vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive. Küll võib leida settelünki ja nendega seotud põiksusi. Vanaaegkonnast kvaternaarini on väga ulatuslik settelünk, mistõttu kvaternaari setted on ehituselt vanematest setenditest väga erinevad. Neid iseloomustab koostismaterjali pudedus, kihtide piiratud levik ja suur horisontaal-ja vertikaalsuunaline muutlikkus PEAB TEADMA: Esinemisala kivimi esinemisala Avamusala peal ei ole teisi settekivimeid (ainult muld peal) Paljandusala kivimid paljanduvad (ka vertikaal paljandid), nt merepõhi Vaata järgi geoloogiline ajaskaala! Noorem kui Devon Eestis ei esine. Ürgmandrite ehk kraatonite asetus Kambriumis Salumäed ehk korallrihvid Aluspõhja settekivimid on tekkinud 360-570 milj. aastat tagasi Settelise pealiskorra kihid on väga väikese 6-13-minutilise nurga all lõuna poole kaldu (2-4 m langust 1 km kohta)
Seevastu Madal-Eestis, kus põllumaa vilets, tulenevalt pere ülalpidamise vajadusest arenes käsitöö jõudsasti. Nt õllekapad, kirstud, uhkeimad rahvariided pärinevad just Lääne-Eestist ja saartelt. Jaotumine Madal- ja Kõrg-Eestiks on Eesti maastikulises liigestuses valdav tänini. Siiski leidud ka teisi kontseptisoone nagu Põhja- ja Lõuna Eesti (on üldiselt parem). Põhja-Eestile lisanduvad ka saared ja Lääne-Eesti. Selle piiriks on aluspõhjakivimite avamusala. Mis omakorda tõi kaasa vastavate kivimite kasutamise ehitusmaterjalides. Põhjas lubjakivi ja lõunas liivikavi. Põhjaeestis paiknes tihti kalmistu kihelkonnakiriku aias.. Kultuuritegelased olid enamasti pärit Lõuna-Eestist, aga ka Tallinnast. Ajalooline suurjaotus Eesti ja Liivimaa, mitmel tänaseni maastikus selgelt eristuval objektil on selge kubermanguline jaotus. Telliskivi ulatub P-Saksamaalt poole Eestini, umbes Türini. Lõuna-Eestis asutati Baltisakslaste perekonnakalmistuid.
on arvukuse vähenemise pärast jahisaakides kasinalt esindatud (vastavalt 119 ja 650 isendit). 145. Eesti maastikukulise mitmekesisuse allikad Maastikuline liigestus Eesti on küll väike, kuid siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka maastikulistes erinevustes. Maastikulise mitmekesisuse kujunemise üheks peamiseks eelduseks on jääajal
annaabi.ee 
