Veebilehe kritiseerimine Valisin kriitiliseks hindamiseks Vsport.ee veebilehe, kuna olen spordihuviline ja tahan Võrumaa sporditulemustega olla pidevalt kursis. Vsport veebileht on arusaadav ja lihtsasti käsitlev. Vsport on veebivärav, mis vahendab Võrumaaga seotud spordiuudised ning sõnumeid Võrumaa sportlaste tegemistest nii kodus kui ka kaugemal. Veebilehel ei leia informatsiooni autorlusest. Infot uuendatakse iga päev, sest spordiuudised on väga aktuaalsed. Viimati uuendati infot 14. Detsembril. Uuendusteks oli kaks uudist, millest esimene oli ühe vana jalgpalluri Aleksander Kõssi 100. Sünniaastapäev, kes oli Võrumaal sirgunud. Teine uudis rääkis Võrumaa koolide 10-12. Klasside segavõrkpalli tulemustest. Veebilehel antud info toetub usaldusväärsetele allikatele, kuna paljud üritused, millest räägitakse on rahvusvahelised ning kindlalt ajaliselt paika pandud.
mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm
otsatarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev) ja õiglane.(õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. Kohustuse mõiste. Kohustuse tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (krediitori) kasuks teatava teo: nagu üle andma vara, tegema tööd, maksma raha või hoiduma teatud teost. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas.
sanktsioone. Õigusnorme rakendavad kompetentsed selleks riigiorganid. Õigusnormi rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. 10. (l.120-124) Tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega (tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi. Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. (l.131-133) Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitakse: 1) kinnis-ja vallasasja (maatükk) ; 2) asendatavad asjad (viis kilo suhkrut);
Õiguse rakendamise akti struktuur: • Sissejuhatus – andmed, organ, akti nimetus jne • Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, vaidluse korral vaidluse sisu • Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, õigusnormid • Resolutiivosa – vastuvõetud otsus 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise Tehing – õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Võivad olla ühepoolsed, näiteks pärandamine testamendiga ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük, ehk lepingud. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab olema tehtud teades tegelikke asjaolusid ja neist õiget ülevaadet omades
o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav (kompensatsioon- saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun)
kutsealased nõuded: · insenerieetika normide tingimusteta täitmine · professionaalse riski piiridega arvestamine · inim- ja loodussõbraliku tehnilise arengu toestamine · energiasäästliku programmi teostamine · inseneritegevuse üldise edu esileseadmine · professionaalne solidaarsus Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid: - erialane solidaarsus - lugupidamine autorlusest - vahendite ja meetodite kasutamine häirete tekke vältimiseks - ratsionaalse sagedusvahemiku kasutamine - piraatluse vältimine ja hukkamõist Ametialastes nõuetes: 15 - firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga - kollegiaalsuse väärtustamine sEESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID 1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996)
(Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muus.liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm
Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: 1)Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja
tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne- Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - „päris” muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused:
11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14. Uus komponeerimisprintsiip erinevalt regialulust ja sellest tulenev tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne-Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - ,,päris" muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata
19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Peisistratos oli Ateena türann, kes valitses linna 6. sajandil eKr. Ta julges vastanduda aristokraatidele, jagas maad vaestele ja toetas ka kultuuri arengut. Peisistratose korraldusel pandi kirja Homerose eeposte lõplik versioon, et see hiljem ajas enam ei moonduks. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Küsimus Homerose teoste autorlusest on väga vana ja seisukohad on väga erinevad, vähesed arvavad ka, et Homeros on väljamõeldud autor, kes reaalselt ei elanud. Juba viiendal sajandil enne meie aega hakati eristama nn. ehtsat ja ebaehtsat Homerost, Homerosele kuuluvaks tunnistati "Ilias" ja "Odüsseia" ning poeem "Margites", mis pole meieni jõudnud. Teaduslikult hakati Homerose küsimust käsitlema 18. sajandi lõpul ja sellega on seotud saksa filoloog F. A. Wolf. 1795
õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega. Kasutusvaldse võib lõpetada poolte kokkuleppel (kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel). Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist: 1. Kui see on kaotanud kasutusvaldaja jaoks tähtsuse 2. Kui omaniku kahju on suurem kasutusvaldaja kasust 3. Kui kasutusvaldaja ei anna omanikult tagatist Kohustusõigus Tsiviilõiguste tekkimine Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 13 By Matti `98 Kohustuse mõiste. Kohustuse tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (krediitori) kasuks teatava teo: nagu üle andma vara, tegema tööd, maksma raha või hoiduma teatud teost. Krediitoril on aga õigus nõuda võlgnikult tema kohustuste täitmist
Märkused: uudiste tsooni loomiseks kasutatakse sageli programmeerimisvahendeid (aplett ja skript), mille abil luuakse aken pidevalt kerivate uudiskirjetega. See meetod ei võimalda aga juurdepääsu uudiste tsoonile neile kasutajaile, kelle brauserid ei toeta apletti ja skripti, kes kasutavad ekraanilugereid või suurendajaid ja ei kasuta hiirt. KES ME OLEME Kontekst: peab olema selgelt arusaadav, kes vastutab saidil esitatud informatsiooni eest. Kui vastutajaks on kultuuriüksus, on autorlusest teavitamine saidi identiteedi, missiooni ja eesmärgi seisukohast põhjapanev. 82 Tingimused: kasutaja peaks suutma koheselt aru saada, missugune kultuuriüksus on antud informatsiooni eest vastutav; selle üksuse veebisaidil esindatuse missioon ja eesmärk peab olema selgelt mõistetav. Probleem: kuidas saab sait kasutajat teavitada kultuuriüksuse olemusest.
annaabi.ee 
