vajalikuks. 9. Mil määral arvestatakse Sõltumatu Kodanikuõigusi Inim-ja inimõigustega? kohtuvõim peab piiratakse nii palju, kodanikeõigusi ei tagama kodanikele kui on vajalik arvestata. üldised autoritarismi Inimesed elavad inimõigused. eluspüsimiseks, pideva hirmu all. kuid esineb ka selliseid riike, kus igasugune teisimõtlemine on
Teadusliku teooria tõesust ei ole võimalik tõestada ega empiiriliselt kontrollida. Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Teosed
Teadusliku teooria tõesust ei ole võimalik tõestada ega empiiriliselt kontrollida. Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt ajalugu areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik autoritarismi ja totalitarismi vorme. Historitsism rajaneb ekslikel eeldustel teaduslike seaduste ja teaduslike ennustuste loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline indeterminism käivad Popperil käsikäes. Induktsionismi kriitika
Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on vabariigid USA on unitaarriik Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia Venemaa on demokraatlik Täida tabel võimalikult täpselt. Otsi Internetist veel riike. Riik Riiklik korraldus Riigivorm Valitsemisviis Eesti Soome Venemaa Põhja-Korea USA Venemaa kohta ei saa väita, et ta on demokraatlik riik. Massimeedias on esinenud ,,Kaldub autoritarismi", ,,juhitav demokraatia", ,,ei ole vaba riik". Venemaal esineb inimõiguste rikkumist, opositsiooni mahasurumist, valimisreeglite rikkumist, ühel juhtival parteil on liiga suur mõjuvõim, välispoliitika on agressiivne . . Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid RIIGID (vt. kaarti eespool) EL(27) NATO(26 +2) euro(16 ) Albaania 35 - -(kutse) -
langus. 3) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; Demokraatia – Loeb kodanike arvamus, kõik inimesed on võrdsed, riiki valitsevad mitmed erakonnad, kehtib isikuvabadus ja kodanikuõigused , arvestatakse ka vähemuse arvamusega. Diktatuur – Range, karm, agressiivne valitsemis vorm, kus valitseb üks inimene või erakond. Loeb vaid üks arvamus ja selle järgi otsustatakse. 4) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism,
seadustamisvormide kõrvaldamine, Sõjaväe allutatus. Sultanismile iseloomulikud tunnused on Võimu ekstreemne koondumine, Isikukultus, Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine, Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki, Väga ebastabiilne, sõltub liidri suvast, Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid. 24. Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle totalitarismi ja autoritarismi. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 25. Võrdle sultanismi ja autoritarismi. Vt küs 23 26. Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e
Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts; traditsiooniline- monarhia kuningriik, sultanism Brunei; teokraatlik-islamimaailma, vatikan, Iraan. Totalitarism- valitseb ideoloogia, millele rajaneb inimeste mõttemaailma muutmine, eesmärk on kodanike sisemine rahulolu. Sõjaväe allutatus, et positsiooni kindlustada. Endised väärtused kustutatakse, kultuur jne. Eliidi juhitud massipartei. Meedia kontrollimonopol. Relvamonopol, kodudes relvad keelatud.
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7
n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad
n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv Totalitaarse reziimi tunnused 1. Ideoloogia 2. Totaalne revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. Totaalne mobiliseeritus 5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid
Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Avaliku arvamuse poliitiline roll n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest n Avalikkus (kodanikeühiskond) kui riigivõimu testimise/refleksiooni keskkond n Avaliku arvamuse kaudne mõju otsustajate käitumisele isegi toodetud avaliku arvamuse ja autoritarismi puhul n Avaliku arvamuse ja valimiste seos: otsene ja refleksiivne Avalikkus n Avaliku arvamuse subjekt n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi: n ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga, võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina: suur, juhuslik, struktureerimata, juhitav n organisatsiooniline avalikkus teatud spetsiifilise temaatika
eelisarendamisega industrialiseerimisega. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. Stalini majanduspoliitika ja jõuga talupoegade viljatagavara konfiskeerimine viis suure näljani 1932-33. Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks
· Hitler oli samas asunud "saksa rahvuse ajalooliselt ühendamiselt" "eluruumi" ekspansiooni teele. Teise Maailmasõja algus Sõdadevaheline periood · Tagantjärele tunnistatud ebastabiilseks perioodiks · Rahvusriikluse arengu kulminatsioon. Natsionalism, mida peeti esialgu veel üsnagi loomulikuks. Kuigi perioodi lõpul sai selgeks, et on vaja natsionalismi tasakaalustavat jõudu Enesemääramise põhimõte levib koloniaalmaadesse · Demokraatia kriis. Autoritarismi võidukäik. · Kommunismi peeti üldiselt suuremaks ohuks kui Hitleri natsionaalsotsialismi või Mussolini agressiivset militarismi · Euroopa riikide suhetes keskne võitlus "Versailles' pärandi" revideerimise. Rahulolematu oli ka Nõukogude Liit. Endised liitlased hakkasid tundma samuti, et Saksamaale on liiga tehtud ning läksid järeleandmiste teele. · Perioodi lõppu iseloomustab Saksamaa takistamatu taasrelvastumine ja agressiooni
annaabi.ee 
