laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Iliase” ja “Odüsseiaga” 6. Dramaatika ja sõna päritolu. - Draama – kreeka k ‘tegevus’, iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. 7. Mida tähendas algul 'tragöödia' ja millel tragöödiad põhinesid? - sai alguse veinijumalale mõeldud pidulikest kiidulauludest ehk sokulauludest 8. Kuidas kujunes komöödia ja mida see sõna tähendas? – sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta
... Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 17. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses:torises, kokutas, halises, vihjas Kõneleja on midagi halvasti teinud: võttis omaks, tunnistas, süüdistas, rõhutas Autor pole kõneleja ütlusega nõus: tunnistas, väitis, möönis Kõneleja mittesõnaline tegevus: naeris, noogutas, ahmis õhku, raputas pead Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist Võivad tekitada kaastunnet: vang, vabadusvõitleja Tema süüdimõistmist: pettur, varas Positiivseis tundeid: suurim, parim 18. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud; soovitatakse abinõusid 19. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA)
... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Hinnangulised verbid: · kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses (torises, kokutas) · kõneleja on midagi halvasti teinud (tunnistas, möönis) · autor pole kõneleja ütlusega nõus (väitis, nentis) · kõneleja mittesõnaline tegevus (naeris, kehitas õlgu) · annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale (irooniliselt, põlglikult) · annavad edasi ebameeldivaid emotsioone (kurjategija, terrorist) · võivad tekitada kaastunnet (vang, vabadusvõitleja) · ülivõrded (suurim, parim) 19. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik · Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused · antakse moraalsed hinnangud · soovitatakse abinõusid 20
Just selles küsimuste ringis on autor eesti nüüdiskirjanduses andnud originaalse käsitluse sellistele nähtustele nagu konformism, kõlbeline relativism, võõrandumine, isiksuse allakäik ning süü ja vastutuse probleem. Probleemiarenduse mõttes eriti oluline teos on «Väike reekviem suupillile», mis autori vaadete kujunemise seisukohalt tundub «Pillimehele» eelnevat. See, mis «Pillimehes» sulab ühtseks ja terviklikuks elutajuks, on «Reekviemist» välja loetav lausa autoripoolse teoretiseeringuna. Oma vaateid ja ideid teo ja tahte vahekorrast arendatakse siin mitmes episoodis, kontrollitakse ideede kandvust eri tegelaste najal. Keskseks selliseks episoodiks kujuneb Aarne ja Kurdi võitlus, millel on tähendus kogu edaspidisele sündmustikule. Nimelt jälgib autor siin detailselt tegelaste käitumist, kirjeldab nende psüühilist seisundit, taju, motoorikat. Kriisisituatsioonis kaotavad nad moraalse teadvuse, emotsionaalse suhtumisvõime ning terviktaju. Nende
Teksti ilmestamiseks on soovitav kasu- tada tabeleid ja jooniseid. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite, meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, viidates vastavale kirjandusele. 2.1.5 Kokkuvõte Töö kokkuvõttes esitatakse lühidalt töö olulisemad tulemused, järeldused ja nende arutelu. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud probleemid ja milliste tulemusteni jõuti. Oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine. Kokkuvõte peab olema lähedane töö põhiosa jaotiste struktuurile. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis va- 7 rem esitamata andmeid ja järeldusi. Samuti ei viidata kirjandusele. Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate
· Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 71. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · tegelaskõne kaudu ruumisuhted antaksetegelase vaatepunkti kaudu, tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud · mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid üksnes raamib lavalise tegevuse ja eraldab selle saalist 73. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi
kokkusurutud ning ta peab andma selge ülevaate töö eesmärkidest, vajadusest, töö põhilistest tulemustest, tema praktilisest ja teoreetilisest väärtusest, rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud probleemidest ning võimalikest arendamise vajadustest ja suundadest. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata (Lepikult, Tamm 2003, lk.14). 16. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse nimekiri lisatakse töö lõppu. Allikad esitatakse nende esimeste autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt
põhilistest tulemustest, tema praktilisest ja teoreetilisest väärtusest, 12 rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud probleemidest ning võimalikest arendamise vajadustest ja suundadest. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata (Lepikult, Tamm 2003, lk.14). 16. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse nimekiri lisatakse töö lõppu. Allikad esitatakse nende esimeste autorite perekonnanimede alfabeetilises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt
· Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 70. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · Tegelaskõne kaudu ruumisuhted antakse tegelase vaatepunkti kaudu, tegelase kogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 71. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? Mimeetiline ruum illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav. Mimeetiline ruum võib olla ka tinglik, näidatud paari tunnusega: mets, väljak, tuba jne. (Mimeetiline ruum jäljendab "midagi muud" tuba, linna jne. Reaalsuse jäljendamise aste võib olla erinev. Illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, peab olema äratuntav
Ühiskonnasatiirilist teost, mille peategelaseks on tõstetud naine satiirialuse keskkonna tüüpilisemast kihist. See kiht ise on pärastvabadus sõjaaegne linnatõusiklus, rutturikastunud ärimehed, kohvikuseltskond jne. Satiiri olemasolu ei sega sugugi, vaid pigemini isegi tõhustab, et säärast mõtteveidruste nalja, nagu leiame Mauruse romaanis, on sootuks napilt ja et üldiselt teos on hoitud asjalikult realistlikes raamides. Autoripoolse objektiivse erapooletuse säilitamine on satiiri mõju tõstmise parimaid vahendeid. Näeme kohvikukujusid nagu proua Horst, kellele ,,lapsed hirmsasti hakkavad närvidele", proua Meeli, kes pööritab oma mandlitaolisi tuvisilmi ja kõneleb ,,arushaadav", ,,thõepoolest", ,,fiimane khord Berliinis", proua Itam, kes on nii peen ja õrnatundeline, et, kõnelemata kärbse surmamisest, ei suuda ise oma suitsugi tuhatoosi kustutada, vaid palub seda teha mõnd teist, kunstnik Mägar,
mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) · novell eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) 1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d,
põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3
põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur
annaabi.ee 
