hästi lahustuv, külmumistemperatu hügroskoopne, õlijas, uri tõttu kasutatakse viskoosne, mürgine tema vesilahuseid Etaan-1,2- vedelik, mille raskelt külmuva diool ehk sulamistemp on vee jahutusvedelikuna etüleenglüko omast väiksem ja ehk antifriisina ol keemistemperatuur automootorites. suurem. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides ja lõhkeainetes.
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte
Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. Absoluutne alkohol - Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Denatureerimine - Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Antifriis - Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. 2. Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH-rühma? - Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega
soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata. Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlemisviisist lähtuvalt: 1. naftasaadustest toodetud 2
taaskasutatakse Biodiislikütus Biodiislikütuse kütteväärtus ja tsetaaniarv varieeruvad. Kütteväärtus on fossiilsest toormest diislikütusega võrreldes madalam kuid põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid. Biodiislikütuse kasutamine vähendab veidi auto võimsust ning eeldab tavalise diiselmootori mõnede osade (tihendid, kütusepump) välja vahetamist. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Euroopa Liidus automootorites kasutatav biodiislikütus peab vastama standardile EN 14214. Vastav eesti standard kannab numbrit EVS-EN 14214 "Mootorikütused. Rasvhapete metüülestrid (FAME) diiselmootorite jaoks. Nõuded ja katsemeetodid.". Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Metanooli ja etanooli on võimalik kasutada karburaatormootorites nii puhaste kütustena kui ka segus bensiiniga. Metanool on etanoolist korrodeerivam ja võib kahjustada
kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts. HNO3 NO2 (Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O) NO- värvuseta, mürgine gaas, õhus muutub pruuniks 2NO+O2 2NO3 NO2- pruunikas, terava lõhnaga, väga mürgine gaas NO tekivad automootorites, kütuse põlemisel NO2 leidub linnade ja tööstuskeskuste õhus Lämmastikuoksiidid NO ja NO2 tähistatakse valemidagi NO2 NO2 on tugev oksüdeerija, temas põlevad C; P; S, orgaanilised ained jm. 2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik *valguse ja/või soojuse mõjul muutub hape kollakaks (tekib NO2; mis osaliselt lahustub) *tugev hape *soolad nitraadid Keemilised omadused: *HNO3 reageerib metallidega, eralduvad lämmastikoksiidid Cu + lahj. HNO3 NO Cu + konts
suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus: suhkru kääritamisel saadud etanool Sünteetiline piiritus: kui eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Absoluutne alkohol:on veevaba ehk 100%-line etanool Denatureerimine: tehnilisteks vajaduseks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Antifriis: raskelt külmuva jahutusvedelik (automootorites) 6) Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, 12 - 20 liikmeni meenutavad tardunud rasvu ja alates 21 liikmest on alkoholid tahked. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest - mida pikem on süsivesinikahel ehk hüdrofoobne osa, seda halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb.
8) 1)Etaan1,2diool ja 2)propaan1,2,3triool (valemid, rahvapärased nimetused, füüsikalised omadused, kasutusalad) 1) etaan1,2diool e. Etüleenglükool, HOCH2CH2OH Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on 13 C ja keemistemperatuur on 197 C. Kasutusalad: *jahutusvedelikuna automootorites *emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. 2)propaan1,2,3triool e. Glütseriin e glütserool, Füüsikalised omadused: värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 C juures ja kuub 290 C juures. Kasutusalad: * parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel * emailvärvide, lakkide valmistamisel *antifriisis.
[1] ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool (HO-CH2-CH2-OH) On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. [1] 2) PROPAAN-1,2,3-TRIOOL ehk glütseriin ehk glütserool On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 ºC juures ja kuub 290 ºC juures
lihvimiskettad, piduriklotsid). Tuntumaiks fenoolvaikudel baseeruvaks materjaliks on bakeliit, mis töötati välja 1907.a. Belgia keemiku Leo Baekelandi poolt (koosneb fenoolvaigust ja puidupulbrist). Bakeliiti kasutatakse väga mitmesuguste toodete valmistamiseks: on kasutusel elektriseadmetes (näiteks lülitite korpused, autode jagajate rootorid, jagajakaaned), mehaanilistes ülekannetes (hammasrattad, vanemates automootorites kasutati bakeliithammasrattaid väändemomendi ülekandmiseks nukkvõllile). Samuti ka erinevaid teisi tooteid: nööbid, piljardikuulid, käepidemed, puhkpillide huulikud, malendid, täringud jt. Omadused PF , kg/m3 1250...1300 Rm, MPa 35...55 E, GPa 165 A, % 5,2...7 · Aminovaigud
HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. PROPAAN-1,2,3-TRIOOL ehk glütseriin ehk glütserool On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 ºC
HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC. Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. Lisaks kasutatakse teda veel emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. PROPAAN-1,2,3-TRIOOL ehk glütseriin ehk glütserool On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 ºC
Polümeeridest kasutatakse polüestreid, sest nendes on palju erineva koostisega vaike. Teiseks enamkasutatavateks materjalideks on epoksüüdvaigud, mis on odavamas ja saadakse polümeer polükondensatsiooni teel hapete või alustega, ning nad on väga nakkuvad teiste materjalidega, kuna sisaldavad ahelaid polaarseid –OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Töötemperatuur on tunduvalt kõrgem. Kasutatakse automootorites ja kosmosetehnikas. Turbiinides kasutatakse eriti kõrge töötemperatuuriga supersulamite keskkonnaga (Ni ja Co baasil) peenikeste volframtraadi kiududega materjali. Kasutatakse ka süsinikku nii keskkonnaks kui kiudude materjalina. Valmistatakse nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse pürolüüsile, mille käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasiliseteks aineteks. Töötemperatuur üle 2000 kraadi
Samas oli teema kohta just inglisekeelses võrgus tohutult materjali ja suurema ajaressursi korral oleksin soovinud teemat põhjalikumalt käsitleda. Üks huvitavamaid asjaolusid plastikute kohta on ehk see, et enamik tuntumaist plastmassidest on avastatud poolkogemata või suisa juhuslikult. Kuigi plastikud on tänapäeval praktiliselt asendamatud, ei maksa unustada, et tegemist on tänasel päeval enamasti naftaproduktidega ning nafta on taastumatu loodusvara. Kas nafta põletamine automootorites on mõistlik, arvestades, et keemiatööstuses leiab ta kasutust ravimitest ja kosmeetikast kodumasinate ja skafandriteni välja? 21 Kasutatud allikad [1] Talvik, A.T. Orgaaniline keemia. 1996. [2] Liddell, H. G.; Scott, R. A Greek-English Lexicon. Oxford. Clarendon Press. 1940. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D %2383506&redirect=true (Alla laetud 30.10.2011.)
nakkumine kiududega.. kasutatakse peamiselt polümeere ja metalle, kuna keskkond peab omama venitavust. Keskkonna materjal määärab ära kompsiidi kasutamise temp. Polümeeridest kasutatakse poöüestreid (võimalikud erinevad vaikude koostised). Epoksüüdvaik.-odav.saadakse polümeer polükondensatsiooni teel hapete või alustega. Väga nakkuvad, kuna sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Metallid- kerged materjalid ja nende sulamid: Al, Mg, Ti. Töötemp on kõrge. Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemp on supersulamite keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid (turbiinid). Süsinik- süsinikkioud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile. Pürolüüsi käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasiliseks aineks. Valmistamine kallis ja keeruline, kasutamine piiratud. Töötemp väga kõrge (vormelautode piduriklotsid) 21. Kiududega tugevdatud kompsiitide valmistamine. Kihilised kompsiidid.
· Dilämmastikoksiidi N2O saadakse ammooniumnitraadi mõõdukal kuumutamisel. · N2O on maitsetu, lahustub hästi rasvades ja väikestes kogustes ei ole mürgine. · N2O on vähereaktiivne, ei reageeri tavatemperatuuril halogeenide, osooni ja leelismetallidega. · Orgaanilised ained põlevad N2O-s süütamisel, kuna temast vabaneb kõrge temperatuuri mõjul hapnik. · Saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: · Õhulämmastiku muundumine NO-ks kuumades lennuki- ja automootorites on üheks happevihmade ja sudu tekke põhjuseks. · Samas esineb NO loomulikult inimkehas, kus osaleb närviimpulsside ülekandel, aitab laiendada veresooni jne. · Lämmastikoksiid osaleb osoonikihi hävitamisel: · Laboratoorselt saadakse NO-d nitritite pehmel redutseerimisel: · NO on värvusetu gaas, mis oksüdeerub õhus NO2-ks: · NO2 on mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas.
ja seda nimetataksegi pumpamise piiriks. Õli viskoosusest oleneb õli kiilu paksus laagrites. Ideaalne olukord oleks, kui õli viskoosus ei sõltuks temperatuurist vaid oleks konstantne. Õli viskoosuse sõltuvuse intensiivsus temperatuurist iseloomustatakse viskoosus indeksiga. [ν]. Mida suurem on viskoosusindeks [ν], seda vähem muutub õli viskoosus temperatuuri muutumisega. Laevamootorites viskoosusindeks jääb vahemikku 85 – 95 [ν], automootorites on see vahemikus 145 – 150 [ν]. Viskoosusindeks määratakse graafiliselt, õli passides näidatakse viskoosus eraldi õli kvaliteedi näitajana. KOKSI SISALDUS Koks ja pigi tekivad mitte täieliku põlemise tulemusena. Eriti palju koksi tekib õlides, milledes on suur vaikainete sisaldus. Koks katab kolvipõhjad paksu kihina ja see on suureks jahutustakistus, samas tekitab koks ka ohu kolvirõngaste kinni kiilumiseks. HAPPELISUS ÕLIS
epoksüüdliimis). Nad on väga nakkuvad teiste materjalidega (eriti metallide, klaasi ja polaarsete ainetega), kuna sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga komposiitidel. Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile
epoksüüdliimis). Nad on väga nakkuvad teiste materjalidega (eriti metallide, klaasi ja polaarsete ainetega), kuna sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga komposiitidel. Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile
Nad on väga nakkuvad teiste materjalidega (eriti metallide, klaasi ja polaarsete ainetega), kuna sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Tabelis (joon 10-7) on toodud mõned epoksüüd-keskkonnaga komposiitide omadused. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga (tabel joonisel 10-8). Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile. Pürolüüsi käigus
(kõvendajad, näiteks epoksüüdliimis). Nad on väga nakkuvad teiste materjalidega (eriti metallide, klaasi ja polaarsete ainetega), kuna sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga komposiitidel: Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile
Metaan on kujunenud maailma energiaturu üheks peamiseks kaubaartikliks. Teistest põlevatest maagaasidest on tähtsamad propaan ja butaan. 21 Propaan (C3H8)on värvuseta ja lõhnata põlev gaas, mille kriitiline temperatuur on 42,1 °C. Seda saadakse maagaasist ja naftatöötlemisgaasidest ning kasutatakse kütusena nii majapidamises kui automootorites, lahustina, eteeni, propeeni, nitroühendite tootmisel. Butaan (C4H10) on värvuseta ja lõhnata gaas kriitilise temperatuuriga 0,5 oC. Saadakse maagaasist ja nafta töötlemisel tekkivast gaasist. Kasutatakse majapidamises kütusena ja buteeni tootmisel. Propaani ja butaani veetakse meritsi aastas 35 miljonit tonni 8.3.2. Keemilised gaasid Veeldatutena veetakse harilikult ammooniumi, vinüülkloriidi, eteen- ja propeenoksiidi.
Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata. Oktaaniarvu tõstmiseks segatakse madala oktaaniarvuga bensiinidele hulka detonatsioonikindlaid komponente (tolueeni, isopentaani jt.) või antidetonaatoreid. Odavaim ja levinuim antidetonaator on tetraetüülplii - Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks.
Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata. Oktaaniarvu tõstmiseks segatakse madala oktaaniarvuga bensiinidele hulka detonatsioonikindlaid komponente (tolueeni, isopentaani jt.) või antidetonaatoreid. Odavaim ja levinuim antidetonaator on tetraetüülplii - Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks.
annaabi.ee 
