Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Automaatkäigukastid - 2011 A3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
automaatkäigukast, käigukastid, sidur, pidur, trafo, hüdrotrafo, turbiini, fluid, turbiiniratta, käiguvalits, vabakäigusidurhtratta, laba, lukusti, labad, kere, rõhuaku, õlid, ford, sidurite, ketas, ülekandearv, siibri, planetaarülekanne, kerega, vedava, labade, pöörlemissagedus, rõhuregulaator, klappide, siiberhtplokk, andur, siduridÜlevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel.
Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit Joonis 1. Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Joonis 2. Elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid Joonis 3
Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukasti põhikomponendid
Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator
Automaatkäigukasti hüdraulika Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja
hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb
1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi
Joonisel 15 on kujutatud automaatkäigukastide sidurite ehitust ja tööpõhimõtet, mis erinevatel automudelitel oluliselt ei erine. Siduri tähtsaimad detailid on vedavad (8) ja veetavad kettad (9). Vedavad kettad on mõlemalt poolt kaetud hõõrdekatetega. Vedavad kettad on oma siseservades olevate nukkidega ühendatud siduri rummuga (12), veetavad kettad on aga oma välisservas olevate nukkide kaudu ühendatud siduri trumliga (1). Kettaid surub kokku kolb (3). Kui sidur pole sisse lülitatud, on siduri kolb (3) vedrude (4) jõul surutud vasakpoolsesse asendisse ning siduri vedavad ja veetavad kettad on üksteisest lahutatud. Siduri sisselülitamiseks antakse õlirõhk siduri trumli ja kolvi vahele ning surveklapi kuul (11) surutakse õlirõhu toimel tihedalt oma pessa. Õlirõhk lükkab kolbi (3) paremale ning kolb omakorda surub siduri kettad tihedalt kokku. Siduri (12) rumm ja trummel (1) hakkavad koos pöörlema ja sidur on ühendatud.
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
(1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori vedavate ratasteni nii, et traktor oleks suuteline vedama ja arendama ka vajalikku kiirust sealjuures vajaliku veojõudu säilitades
dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas-
3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit)
annaabi.ee 
