Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab jääma samaks. Kaudne adresseerimine käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Käsukoodiga kaasas olev aadress võib olla ka lühike aadress, mis näitab registrile, kus on operandi aadress (kaudse adresseerimise erijuht). Uutele operandidele viitamiseks tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu. Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine seotud pinumäluga (stack). Autodekrementne adresseerimine on seotus pinumällu kirjutamisega (stack push). Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas, siis kirjutatakse operand mällu. Stackis sälilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega (stack pop). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja ss suurendatakse seda nii, et
Indekseerimine - baasaadressina mis vastab hetkel x0=0 vajalikud. On võimalik ka operandidest ning kuhu kasutatakse indeksiregistris Abstraktse automaadi töötamisel konjuktsioonmaatriks, kui salvestatakse automaatselt salvestatud aadressi sõna. toimub sisendsõnade muutumine dioodide asemel on transistorid. aritmeetika- loogikaploki tulem. Autoinkrementne - sarnane väljundsõnadeks, kusjuures Siis põletatakse välja Pinumäluviit e. pinuviit säilitab kaudsega, aga pärast operandi protsessis etendab olulist osa mittevajalikud emitterühendused. muutmälu selle piirkonna adresseerimist ja käsu täitmist automaadi sisemine olek antud 21.Siinid: Mikroprotsessorite ja aadressi, mida jooksvalt
NT: ADD D1, D0. Kaudne (Indirect) käsukoodis on operandiks aadressi aadress. Esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete aadress ning alles siis saadakse reaalne ligipääs andmetele enesele NT: MOVE (A0), D0 Autodekrementne enne aadressiregistri kasutamist dekrementeeritakse tema väärtus automaatselt tagasi/väiksemaks ühe mäluasukoha võrra NT: ADD.B-(A0), D0. Autoinkrementne pärast aadressiregistri kasutamist inkrementeeritakse väärtus automaatselt edasi/suuremaks ühe mäluasukoha võrra NT: ADD.B (A0)+, D0. Baseerimisega aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga Indekseerimisega aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist
Adresseerimise viisid Adresseerimise viis on viis, kuidas leida mälust operande või kohta, kuhu salvestada tulemus. Vahetu operand on kohe käsukoodis olemas konstandina. Otsene operand on mälus kindlas kohas, väärtus võib muutuda aga koht mitte. Käsukoodis on aadress kohe antud. Kaudne käsukoodiga on antud aadressi aadress. Autodekrementne seotud pinumällu kirjutamisega. Osutit vähendatakse nii et see näitaks kõige esimest vaba pesa, kuhu kirjutatakse siis väärtus. Autoinkrementne seotud pinumälust lugemisega. Võetakse osuti esimene väärtus ning suurendatakse seda siis. Baseerimisega on antud baasregistri väärtus nihe, ning nende summast saab aadressi. Indekseerimisega on antud baasaadress ja indeks ning nende summast saab aadressi. Bas + indeks kahe registri summa (ühes baasaadress, teises indeks) Suhteline nihe + käsuloendur Käsuformaadid (0, 1, 1.5, 2, 3) 0-aadressiga: käsukoodis pole aadresse. Põhineb pinumälul: operand
Operand peab asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Kaudne käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus Autodekrementne seotud pinumällu kirjutamisega PUSH. Vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale, siis kirjutatakse operand mällu. Autoinkrementne seotud pinumälust lugemisega POP. Loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti, siis suurendatakse osundit nii, et näitaks järgmisele sõnale. Baseerimisega käsukoodiga antakse baasregistri väärtus ja nihe, aadress arvutatakse nende summas. Indekseerimisega käsukoodiga antakse baasaadress ja registris säilitatav indeks, aadress nende summast. Baseerimisega ja indekseerimisega aadress kahe registri väärtuste summeerimisel.
aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP 28. Adresseerimise viisid: 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7
eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7
aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP 28. Adresseerimise viisid: 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7
Ringloendur Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. ADRESSEERIMISE VIISID otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPUde vahel autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop), aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) ja resultaat pinusse segmenteerimine kk + aadress segmendis, kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil
Väärtus võib aga muutuda. Käsukoodiga võib kaasas olla ka lühike aadress (asukoht registermälus). Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e käsuga kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Aadress võib olla ka lühike aadress, mis viitab registrile, kus on operandi aadress. Selleks, et viidata uutele operandidele, tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu. Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine – seotud pinumäluga. Autodekrementnte – seotud pinumällu kirjutamisega. Algul vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis kirjutatakse operand mällu. Osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega. Augul loetakse sõna, millele osutab osuti ja siis suurendatakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälus.
teada) ning uuemate mudelitega kaasnevad uued ja täiendavad lisafunktsioonid. PILET 11. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Adresseerimise viisid. 1. Otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel. 2. Kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel. 3. Vahetu adresseerimine operandide aadressid on sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus. 4. Autoinkrementne pinumälust lugemiseks saadakse aadress registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisse aadressi. 5. Autodekrementne registrist lühike aadress, mille järgi operandid ja mõõt pinumälusse. 6. Segmenteerimine käsukood ja segment aadressis kui kõik andmed on ühes pinumälu segmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil. 7. Indekseerimisega aadressi baas R indeks + nihe -> kui palju peab operandide liikumiseks edasi liikuma. 8
1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave) – Kahetaktiline triger. Tegevus käib, kas läbi Slave’i või Master’i. 4. Adresseerimisviisid. Otsene adresseerimine – operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel Vahetu adresseerimine – operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus Kaudne adresseerimine – käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel Autoinkrementne adresseerimine – pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi Autodekrementne adresseerimine – registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse Segmenteerimine – kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil
hex-number), ei viidata mälu- ega registrioasukohale. nt: ADD #12, D0. (st. programmi on konstant sisse kirjutatud). 2. Otsene adresseerimine operandid viitavad mälu või registri asukohtadele, kus admed asuvad. nt: ADD D1 ,D0. 3. Kaudne adresseerimine käsukoodis on operandiks aadressi aadress: esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete aadress ning alles seejärel saadakse reaalne ligipääs andmetele enesele. nt: MOVE (A0), D0. 4. Autoinkrementne adresseerimine Pärast aadressiregistri kasutamist inkremeteeritakse tema väärtus automaatselt edasi/suuremaks ühe mäluauskoha võrra.(postincrementing). nt: ADD.B (A0)+,D0. 5.Autodekrementne adresseerimine Enne aadressiregistri kasutamist dekrementeeritakse tema väärtus automaatselt tagasi/väikesemaks ühe mäluauskoha võrra.(predecrementing). nt: ADD.B -(A0),D0. 6. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab ära konkreetse
Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e. Käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Autodekrementne adresseerimine on seotud pinumälu kirjutamisega. Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas ja siis kirjutatakse operand mällu. Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega. Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine - selle korral aruvatatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv.
Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7
registermällu. 2. vahetu adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa konstant. Konstant paikneb mälus käsukoodide vahel või on pandud samasse mälu sõnasse käsukoodi juurde. 3. kaudne adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa adressi aadress. Seejuures võib vahepealne aadressi tabel olla ol põhimälus või vahemälus. 4. autoinkrementne adresseerimine Kasutatakse pinumälust (STACK) lugemisel. 5. autodekrementne adresseerimine Kasutatakse pinumällu (STACK) kirjutamisel. 6. segmenteerimine ja lehekülgedeks jaotamine kk-ga kaasas lühem aadress adress mis viitab operandile segmendi või lehekülje sees. 7. adresseerimine indekseerimisega kk-ga
operandi asukoht mälus. Operandi väärtus võib muutuda aga aadress jjääb samaks. Kaudne adresseerimine: Käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukoha mälus. AutoDEkrementne adresseerimine: on seotud pinumällu kirjutamiseg(PUSH) Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas ja siis kirjutatakse operand mällu. Pinumälu osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. AutoINkrementne adresseerimine: on seotud pinumälust lugemisega(POP). Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendadakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine: Arvutatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress aga nihe(index) võib olla lühem. See võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas
23. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine Käsukoodika antakse kaasa operandi aadress kas pika aadressina mällu või lühikese aadressina registermällu. 2. vahetu adresseerimine - Käsukoodiga antakse kaasa konstant. Konstant paikneb mälus käsukoodide vahel või on pandud samasse mälu sõnasse käsukoodi juurde. 3. kaudne adresseerimine Käsukoodiga antakse kaasa aadressi aadress. Sealjuures võib vahepealne aadressi tabel olla põhimälus või registermälus. 4. autoinkrementne adresseerimine Kastatakse pnumälust (STACK) lugemisel. Pikemalt käsitleti POP operatsiooni mälude juurest. 5. autodekrementne adresseerimine kasutatakse pinumällu (STACK) kirjutamisel. Pikemalt käsitleti PUSH operatsiooni mälude juures. 6. segmenteerimine Segmenteerimisel ja lehekülgedeks jagamisel on mälu jagatud osadeks (segmendid, leheküljed) ja siis on käsukoodiga kaasas lühem aadress, mis viitab operandile segmendi või lehekülje sees
Operand seega laetakse mälust automaatselt samal ajal kui laetakse käsku ning on kohe kasutamiseks olemas. Nii saab hankida ainult konstante. 3) Kaudne adresseerimine - Indirect Addressing. Määratava operand tuleb mälust ja läheb mällu, aga tema aadress ei ole instruktsiooniga püsivalt seotud. Selle asmel säilitatakse aadressi registris. Nii saab erinevate instruktsiooni täitmistega koos kasutada erinevaid mälu sõnu. 4) Autoinkrementne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant välja ja aadress säilitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumälu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse. 5) Autodekrementne - Autodecrement Addressing lahutamine. (sama, mis eelmisel). 6) Segmenteerimine - Segmentation vanem osa aadr.-st hoitakse lehekülje nr alles ja modifitseeritakse. Segmendi aadress + operandi aadress 7) Adresseerimine indekseerimisega – Indexed Addressing
Otsene - käsuga antakse ette operandi aadress, mille järgi see sealt ka leitakse. Vahetu - operand antakse koos käsuga, mälus on koos käsukood ja operant Suhteline - antakse operandi aadress käsuloenduri prog. jooksva aadressi suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri ja juhtaadressi summeerimisega. Kaudne - kõigepealt leitakse mälust operandi aadress ja seejärel teisest mälupesast operand. Indekseerimine - baasaadressina kasutatakse indeksiregistris salvestatud aadressi sõna. Autoinkrementne - sarnane kaudsega, aga pärast operandi adresseerimist ja käsu täitmist registri sisu kasvatatakse registri sisu 2 võrra või 1 võrra. Autodekrementne - 17 sarnane kaudsega, enne operandi adresseerimist kahandatakse registri sisu 2 või 1 võrra. 1. Vahetu adresseerimine direct addressing Operandi määratlemiseks kasutatakse tema täisaadressi. Instruktsioon pääseb ligi alati
annaabi.ee 
