Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
eksport 43,010 bbl/päevas; import - 117,100 bbl/päevas ● Maagaas- eksport 34.75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20.46 miljonit kWh maailmas 9. ● Import – 23.26 miljonit kWh Elektri tootmine 13% 28% Taastumatud Energiaallikad Tuumakütused Hüdroelektrijaamad Muud taastuvad energiaallikad 60% Süsihappegaas ● Paisatakse õhku - 67.18 million mt Maailmas 50. ● Palju toodetakse naftasaadusi, maagaasi ja elektrit Analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed Elektrit ei toodeta Üsna suur CO2-e saaste tuumakütusest Elektrit toodetakse Kõike imporditakse rohkem
mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas. · Eesti eesmärgid energeetikavalkonnas on suurendada taastuvenergia tootmise osatähtsust ning ehitada tuumaelektrijaam. Taastumatud energiaallikad · Taastumatud energiaallikad on energiaallikad, mis vähenevad seda kasutades · Tavaliselt on nendeks fossiilsed kütused näiteks nafta, gaas, põlevkivi kui ka tuumakütused. Taastuvad energiaallikad · Taastuvenergia allikad on energia ressursid, mis taastuvad ökosüsteemi aineringe käigus. · Taastuv energiaallikateks on tuuleenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, biokütus jne edasi. Taastuv ja taastumatu energia osatähtsus elektri tootmisel Eestis. Kordamis küsimused 1. Mis on energeetika? 2.Mis on Eesti kasutatuim energiaallikas? 3.Kuidas jaotatakse energiaallikaid? 4.Millised on kolm suuremat energiaallikat
Fissioon ja Fusioon Tuumalõhustumine Spontaanne Võimalik esile kutsuda ja ahelreaktsiooni kontrollida Keemiliste elementide isotoobid ehk tuumakütused U235/Pu239 Tuuma kasvades seoseenergia väheneb Elekter? Tuumaühinemine Energia vabaneb või neeldub? Looduslikult toimub tähtedes Tingimused Eeldused Coulomb'i barjäär Tuumajõud versus tõukejõud Ajalugu Selle potentsiaal teada juba 1920 neli H aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks heeliumi aatom Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal
Kas Eesti vajab tuumajaama? Tuumaelektrijaama kasutamise plussid: · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. · Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama kasutamise ohud: · Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
Tuumajaama põlvkonnad Eristatakse 4 tüüpi tuumajaamu. Tänapäeval kasutatakse 2. ja 3. tüüpi tuumajaamu. 4. tüüpi tuumajaamu veel arendatakse. Tuumajaam Eestis Tuumajaama asukohtade sõelale on jäänud Suur-Pakri ja Keibu. "Suur-Pakri on asukoha mõttes kõige soodsam, sest seal puudub praktiliselt inimtegevus. Seal puuduvad kaasaegsed ehitused. Suur- Pakri puhul ei ole ka vähemolulisem jahutusvee kättesaadavus. Seda on seal piisavalt," selgitas Tropp. Tuumakütused Uraan · Tuumakütusena kasutatakse uraan-235 isotoopi. · Uraanimaagis on ~0,711% uraan-235 isotoopi. Selletõttu peab uraani rikastama. · Kommerts tuumajaamades kasutatakse 3% rikastusega uraani. · 1kg uraan-235 võrdub 3000 tonni söega. Uraanirikastamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan
tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. , biokütused- energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus , riigi energeetiline julgeolek- , tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja geotermaalenergia- , energiakriis- , Kyoto protokoll- rahvusvaheline kokkulepe hoida Kasvuhoonegaase samal tasemel 1990. aastal või vähem , saastekvoot
6.Millised isotoobid võivad olla tuumapommi kütuseks ja kuidas neid saadakse? 1) Looduslik uraan - isotoobid lõhustuvad hästi aeglaste neutronitega. 2) baasil töötavad reaktorid kasutatakse rikastatud uraani,mis sõelutakse uraanimaagist välja. 3) Pu-d (plutooniumi) tootvad reaktorid seda looduslikul kujul ei esine. Seda toodetakse - st. 7.Kuidas tekib uraanist(U) plutoonium(Pu)?Võrrandid. 1) 2) 3) 8.Reaktorite liigid ja nendes kasutatavad tuumakütused. 1) baasil töötavad reaktorid.Kasutatakse rikastatud uraani. 2) Pu-d tootvad reaktorid e briiderreaktorid. 9.Reaktori koostisosad ja nendes kasutatavad materjalid. 1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad · Neutronite aeglusti vardad(grafiidivardad) võtab neutronite kiiruse maha;(osades kasutatakse deuteeriumi) · Reguleerimis- ehk juhtvardad(Boor,Cd) 2) Neutronite peegeldi(Be) peegeldab neutronid tagasi aktiivtsooni.
Anti-Ballistic Missile Treaty, mis piirab ballistiliste rakettide tootmist. 2.Ehitus 2.1 Tuumareaktsioon Üks tuumareaktsooni valemitest on: Kui vaba neutron tabab uraani aatomituuma, aatomituum lõhestub ja tekitab kaks uut aatomit ning neutroneid.Protseduur on ammendamatu. Poolitatud tuumad säilivad kuni 200 000 aastat. 2.2 Tuumakütused Tuumarelvades kasutatakse Uraani isotoope: U-235 ja U-238 ning Pluutooniumi. Uraani avastas aastal 1789 Martin Heinrich Klaporth. 1940. Aastani oli uraan raskeim element. U-235 poolestusaeg on 703,8 miljonit aastat. U-238 poolestusaeg on 4,468 miljardit aastat. Enrico Fermi avastas pluutooniumi aastal 1934. Pluutooniumi poolestusaeg on 24,100 aastat. 2.3 Stardiplatvormid ning kandjad Esimene tuumarelv oli vabalt langev pomm. Vabalt langevad pommid on disainitud
kättesaadava maagina. Lantanoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane lantanoid luteetsium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos aktinoididega peatabelist allapoole. Aktinoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 89...103. Nad on nime saanud neist esimese, aktiiniumi järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik aktiiniumiga. Aktinoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane aktinoid lavrentsium. Aktinoidid on kõik radioaktiivsed. Nende hulka kuuluvad tuumakütused uraan ja plutoonium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos lantanoididega peatabeli alla.
tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 7. Geotermaalenergia 8. Biomassienergia (puit jne) Taastumatud: 1. Fossiilsed kütused: - Nafta - Maagaas - Süsi (pruun- ja kivisüsi) - Põlevkivi - Turvas 2. Tuumakütused: - Uraan - Plutoonium Energiatehnoloogiad - arengusuunad 1. Traditsioonilised - On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel energiavara, millest energiat saab - Enamasti fossiilsed kütused ja vananenud tehnoloogiaga hüdroelektrijaamad - Saastavad keskkonda - Fossiilsete kütuste puhul varud piiratud 2. Alternatiivsed
Minimaalset tuumakütuse kogust, mille puhul ahelreaktsioon veel ei käivitu, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumapommis paigutatakse tuumakütus üksikute osadena, millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad omavahel kokku – nüüd ületab tuumakütuse kogumass kriitilise massi ning algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete tuumade (näiteks deuteeriumi tuumade ühinemine ülikõrgel temperatuuril heeliumi aatomituumadeks, mille juures vabaneb hetkega meeletu kogus energiat – toimu termotuumaplahvatus. Vajalik kõrge temperatuur
Tehnoloogilises ühiskonna 24300 kcal. Nii siis praigu inimene tarbib energiat 100 korda rohkem kui temale tegelik vajab, et oma keha temperatuuri hoida. Mida rohkem meie heaolu kasvab , seda rohkem me tahame hüvesid tarbima, seda suurmaks kasvab energia tarbimine. 31. Elektrienergia saamise üldloogika Kuidas me üldse saame energia? Traditsiooniline tootmise viis, selleks et see hakkab töötama. Inimene leidis ainult üks meetod kuidas fossiilsete küteseid, tuumakütused või biokütuse kasutada. See on üles soendada vesi, saada aur, aur teeb oma töö, ajab seda turbimini ringi, turbiin ringkäimine viib elektrigeneraatorisse ja tekkibki energia. Selle kaigus tekkivad energia kaod. See tekkib jaaksoojus, ilma selleta ei saa. Kõik sõltub sellest kui efektiivselt me saame seda energia ära kasutada. Tuul või vesi mis ajavad kohe turbini või propelleri ajavad ringi. Sellisel juhul kadusid ei tekkis, kui meil on vaja vee üleskütta või maha jahutada.
annaabi.ee 
