Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis
17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud? Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22. Kirjelda muldade erosiooni. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgemateslt osadelt madalamatele. 23
elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi. Erosioon mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid. Mulla happesus mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge. Muld on happeline kui pH on madalam vihmaveest (5,6). Meil happevihmasid ei ole, happesuse tasakaalustab paekivi. Raskemetallid mullas plii ja elavhõbe (ka tsink, koobalt) on toksilised ained
Niisugune jää põletaks käsi, kui me saaksime teda puudutada. Kuid just seda on võimatu teha : jää 5 tekib võimsa pressi survel parimast terasest tehtud paksuseinalises nõus. Näha või kätte võtta seda ei saa ja kuuma jää omadusi õpitakse tundma kaudsel teel. Huvitav, et kuum jää on tihedam tavalisest, tihedam isegi veest : tema tihedus on 1,05 g/cm3. Kuum jää upuks vees, kuna harilik jää tõuseks pinnale. Jääta "jääkapp" Aurustumisega kaasneval jahtumisel põhineb toiduainete säilitamiseks määratud külmkapi, omamoodi jääta "jääkapi" ehitus. See on õige lihtne : puust (või veel parem tsingitud rauast) kastis on riiulid, millele pannakse jahutatavad toiduained. Kasti ülemises osas on lame, piklik anum koos puhta külma veega; kasti tagaseinas ripub tükk lõuendit, mille üks ots ulatub vette, teine on aga alumise riiuli alla pandud anumas. Kangas imbub vett täis; veis liigub selles nagu
Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja keemiliste ühendile lagunemisega. Juhul, kui valandi pind ei ole veel piisavalt tardunud, siis kui nad ei saa väljuda läbi vormi seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga. Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2
erinevate temperatuuridega kujunevad seal välja keeruka ehitusega mullad. Mullad on sageli liivakad ja vett hästi läbilaskvad mistõttu tugevate vihmasadudega uhutakse toitained mullast välja. Sellises mullas on levinud vähenõudlikud okaspuud, mille okkad annavad ka mullale juurde org ainet. Okkad lagunevad jahedas aeglaselt ja seetõttu on maapinnal püsiv kõduhorisont. Lagundajateks on seal peamiselt seened. O A E B C D Rohtlate mullad- Sademed on tasakaalus aurustumisega mis laseb tekkida viljakatel mustmuldadel. Orgaaniline aine laguneb soojas kiiresti, aga ainult niikaua kui mullas jätkub niiskust. Kuivemal perioodil seiskub aktiivne lagundamine ning tekib juurde hulga huumust. Seda protsessi nim. kamardumiseks. Tänu suurele bioloogilisele aktiivsusele toimub mullas pidev mulasegamine. Kõrbete ja poolkõrbete mullad- Sealsed mullad on soolarikkad. Aktiivset mullateket esineb, ainult seal kust mullad saavad niiskust juurde jõgedelt või põhjaveest
c. Kasutatakse puuride sabadel, kulumiskindluse suurendamiseks. 8. Kroomimine a. Kroomimine kindlatel tingimustel suurendab märgatavalt pinnakõvadust. b. Kasutatakse konstruktsiooni-, süsinikterasre, vase ja pronksi töötlemisel. 9. Pinna katted a. Neid saab jagada kaheks: i. Füüsikalised 1. Protsess toimub madalal temperatuuril. Katmine toimub füüsiliselt kas vaakumis aurustumisega, pealepritsimisega või ioon katmisega. Tulemuseks saadakse õhuke kiht kõvadest osakestest. Reaktsiooni temp 700 ⁰C. Saab katta HSS. Protsess on küllalt kiire. ii. Keemilised 1. Protsess kus reaktsioonil gaas juhitakse kõrge temp. kambrisse. Keemilise reaktsiooni käigus kaetakse terikud õhukeste kõvade osakeste kihiga
vastava oleku saavutamise teest. Tööd kulumata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. Faasiülemineku entroopiamuut Aurustumisega kaasneb alati aine korrapära kahanemine, seega on aurustumise entroopiamuut alati positiivne. Analoogiliselt saab arvutada ka sulamise entroopiamuudu, mis on samuti alati positiivne ja väiksem kui aurustumise entroopiamuut. Keskkonna entroopiamuut Terve rida protsesse näib eiravat TD II seadust (näiteks vesi külmub). Tuleb meeles pidada, et TD II seadus kehtib isoleeritud süsteemi kohta, s.t sellist süsteemi, kus ei toimu aine ega soojuse vahetust ümbritseva keskkonnaga.
ka vihmaussid ja bakterid. Seetõttu tekkib kevadeks korralik huumushorisont, mis omakorda ei lase toitainetel mullast välja uhtuda. Lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid pole nii happelised ja kvartsirohked, nii tugevat väljauhtumist ei toimub ning profiilis puudub ka eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsades on enamasti pruunmullad. ROHTLATE MULLAD. Kontinentaalses kliimas, kus sademete rohkus on tasakaalus aurustumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Rohttaimede lehed ja ja mullas olev taimejuurestik tekitavad soodsa keskkonna taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti ainult piisava niiskuse korral. Muldade kuivamise korral seiskub aktiivne mikrobioloogiline tegevus ja tekib rohkelt huumusaineid (kamardumine). Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea
madalama tihedusega tooteid, suurendavad toote poorsust ja külmakindlust, vähendavad kütusekulu põletatava toote kohta ja vähendavad termilisi pingeid. Eriotstarbelised lisandid on savimassi plastfitseerivad lisandid, mida kasutatakse seguvee hulga vähendamiseks. Sulandid on ained, mis moodustavad saviaine komponentidega kergestisulavaid lisandeid. Kuivatamisprotsess on keraamikatoodete tootmisel üks kõige tundlikumaid- kuivatamisel leiavad aset suurimad mahumuutused. Koos vee aurustumisega toimub toote mahu tunduv kahanemine ja võivad tekkida praod, kõverdumised ja toote mittevastavus mõõtudele. Mida kõrgem on temp, seda kiiremini ja suuremate kahjustustega protsess toimub. Põletamine- hariliku poorse eh.keraamika põletamise temp on 900-1000°C. On võimalik massi tihenmine ehk paakumine. Põletusprotsess viiakse läbi kas ring- või tunnelahjus. Keraamikatooted jagatakse vastavalt toote veeimavusele peen- ja jämekeraamikaks.
Ookeanid toimivad kui soojuse akumulaatorid. (Atlandi ookeani põhja osa annab talvel atmosfäärile ligikaudu 2 korda rohkem energiat aurumise teel kui Vaikene ookean samadel laiustel.) AURUMISE MÕJU MAAKERA SOOJUSBILANSILE Looduslikult aurustub aastas 4.23*1020 g vett ja selleks on vaja 1020 *2257 = 0.995 * 10 J energiat. Maa saab aastas energiat 5.51 * 1024 J. Seega kulub vee aurustumisele 24 17% Maale langevast energiast. Aurustumisega sotud energia on latentne energia, mis kondensatsioonil uuesti vabaneb. Niiskete õhumasside liikumisega (ümberpaigutumisega) toimub vertikaalne ja eriti suurel määral horisontaalne energia ülekanne. -3- MAISMAA VEEBILANSS, MM/A EVAPOTRANSPIRATSIOONI JAOTUS, MM/A -4- ARIIDSUSINDEKS Ariidsusindeksid saab määrata mitut ei moodi: · Budõko Ariidsuse indeks = Rn/LP
In ECV Out Veekäive: imik 0,7 1,4 0,7 liitrit /päevas täiskasvanu 2,0 13,0 2,0 Ööpäevas sekreteerub soolestikku ja taas absorbeerub ca 7 liitrit vett. Vee biofunktsioonid organismi tasandil: - termoregulatoorne / kaitsefunktsioon (ülekuumenemist väldib liigsoojuse vabanemine vee aurustumisega) - ainete transport organismis (vere- ja lümfiringe) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga Biokeemia - organismi hüdrostaatiline skelett (veesisalduse vähenemine on üheks põhjuseks kortsude tekkel vananeval nahal) - kaitsefunktsioon (nt
olla ulatuslikum. Selle kihi ulatus võib olla väga suur. See kiht saab ja annab ära energiat kiirguse kaudu (seda näitab meile kiirgusbilanss B palju saab juurde või annab ära). Kui pinnast antakse energiat sügavamale või saadetakse sügavamalt pinnasest energiat juurde seda voogu nimetatakse energiavooks . Kui pind annab maapinnalt ära või mida tuleb õhust juurde tähistatakse P (mingi energiavoog maapinnal vms). aurustumisega edasi kantud energia T. Siseenergia muutus - Q = C * 1*x * t Energia jäävuse seadus = Q + P + T + B + = 0 (kogusumma peab olema null, aga teised arvud võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed). Temperatuurimuutumise seaduspärasused 1. Muutused pinnal ja sügavuses toimuvad sama perioodiga kui maapinnal on maksimum ja järgmine maksimum toimub ööpäeva pärast. Muutuste perioodid on samad (pinnal ja sügavuses). 2
Suhtelist õhuniiskust mõõdetakse karva pikkuse järgi. Maa on ainuke päikesesüsteemi planeet, kus vesi on kõigis kolmes olekus. Enamus veest, mis on Maa ajaloo jooksul vulkaanidest pursatud on kuhugi kadunud (99%). Väga väike osa veest on atmosfääris 0,001%, ookeanides 97%, jääs 2,4%, põhjavees 0,6%, järvedes ja jõgedes 0,02%. Vee hulk muutub kõrguse, asukoha kui ka temperatuuriga seoses. Ta võib olla atmosfääris kõigis kolmes faasis. Kondensatsiooni ja aurustumisega on seotud väga suured latentse energia vood, mis on olulised atmosfääri enetrgiatranspordis ja on atmosfääri dünaamika käivitajad. Veeauru profiil määrab temperatuuri profiili atmosfääris. Vihm on oluline atmosfäärisaaste väljapesi ja veeaur on olulisim kasvuhoonegaas. Küllastatud veeauru rõhk kasvab temperatuuriga. Ühel ja samal temperatuuril on vee kohal küllastatud veeauru rõhk suurem kui jää kohal. Kõige niiskem on troopikas, sest seal on soe
· süsivesikuvaesel perioodil hüpoglükeemiast põhjustatud nõrkus, kurnatus, psüühiline ärritatavus, kuid ka lihaste ülekoormusnähud. Ilma veeta ei oleks elu võimalik, organism peab igal päeval toiduga vett saama. Inimene ise aga peamiselt just veest koosnebki, sest vedeliku osa sõltuvalt elueast ja kehaehitusest on 50- 70 % kogu kehamassist. Inimene kaotab vedelikku uriiniga, higistamisega, kopsude kaudu, aurustumisega nahalt. Vedelikubilanss peab aga tasakaalus olema ja kaotatud vedelik tuleb asendada. Keskmiselt vajab mees 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas, sest keskmise kehalise aktiivsusega inimene vajab vedelikku 1 ml ühe energia kalori kohta. (mõõdukas kliimas). Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab keha 0,5 1 liitrit vedelikku tunnis, intensiivsel koormusel aga ligi 3 liitrit
Niiske auru isotermilisel kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on J/kg. Tehniline töö 4). Adiabaatne: l = –∆u = u1 – u2 lt= –∆h = h1 – h2 .. 20. Aurujõuseadme skeem ja ringprotsess. KO ehk jahuti nt gradiier. jahutusvee kadu aurustumisega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Veeldunud veeaur suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda paneb generaatori tööle, mis hakkab elektrit jne. tootma.
Viskoosne õli: · vee molekulaarne lahustumine kuni kontsentratsioonini 100 10 6 - C osa vett · vesiemulsioon alates kontsentratsioonist 100 10 6 - C osa vett Vesiemulsioon minitilgakesed dipoolid sillakesed läbilöök 42. Temperatuuri mõju õli elektrilisele tugevusele Joonis 3.7 Temperatuuri mõju õli elektrilisele tugevusele 1) kuiv õli 2) niiske õli · Kuiva õli elektriline tugevus hakkab temperatuuri tõustes üle 80°C langema seoses mõnede fraktsioonide aurustumisega · Niiske õli temperatuuril 40 ....0°C on vee emulsioon asendunud tahkete osakestega temperatuuril 0...80°C emulsioon asendub osaliselt molekulaarse lahusega temperatuuril üle 80°C hakkavad fraktsioonid aurustuma 43. Õli-barjäärisolatsioon katmine Joonis 3.10 Elektroodi katmine · Katte paksus 1...2 mm · Elektrivälja kuju praktiliselt ei muutu · Takistab püsivate sillakeste moodustumist elektroodide vahele
Lehe energiabilanss • Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest • Energiavoog sisse: neeldunud päikesekiirgus, neeldunud kaugpunane kiirgus teistelt kehadelt • Energiavoog välja: kaugpunane kiirgus, konvektiivne soojusvahetus, vee aurustumisega kaasnev soojuse eraldumine • Lehes seotud energia: fotosünteesi ja muu ainevahetuse käigus seotud Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest Lehetemperatuur võib olla õhutemperatuurist madalam kui: - õhulõhed on lahti - õhk on
) Radiatsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta näiteks asub külma seina lähedal ja see külm sein jahutab teda. Konduktsiooni teel kaotab laps soojust siis, kui ta on otseses kontaktis külma pinnaga, näiteks külm madrats või külm röntgeni plaat. Selleks soovitatakse, et pinnad, millel näiteks vastsündinud laps lamab, oleksid soojad. Konvektsiooni kaudu toimub soojuse kadu peamiselt last ümbritseva õhu temperatuuri toimel. Evaporatsiooni teel kaotatav soojus on seotud vee aurustumisega nahalt, hingamisteedest. Näiteks kui last pestakse, siis lapse naha pinnalt vee auramine jahutab teda ning selleks soovitatakse märjad nahapinnad lapsel võimalikult kiiresti kuivatada. (Jirapaet & Jirapaet 2000, Kliegman jt 2008.). Juba ka selle tõttu on intubeeritud lapse hoolduses oluline manustatav hapnik eelnevalt niisutada ja soojendada, et me ise ei põhjustaks lapse mehhaanilist jahutamist (Todd jt 2001). Lapse normaalne kehatemperatuur on 36° ja 37°C vahel
ja õhuniiskusest gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse suhtelise intensiivsuse puhul tõuseb rektaaltemperatuur seda enam, mida suurem on õhuniiskus. See on seletatav asjaoluga, et õhuniiskuse suurenedes väheneb higi aurustumine keha pinnalt, seega väheneb ka aurustumisega kaasnev soojuskadu. TREENITUSSEISUND Ühekordse treeningukoormuse mõju inimese organismile võib küll olla väga tugevasti väljendunud, kuid sellega kaasnevad muutused organismi talitluses jää- vad lühiajalisteks. Seevastu kutsub regulaarne treening ajapikku esile võrdlemisi püsivad muutused nii inimorganismi ehituses kui ka talitluses. Nende muutuste
annaabi.ee 
