kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Prantsusmaale + 70 000 meest mandrile VENEMAA SÕJAPLAAN: nn aururulli strateegia (otse Preisimaa kaudu suurte jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades Saksamaa toetusega. LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi suurema vastupanuta, 4. Augustil Belgiasse, kus osutati vastupanu. Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod.
· 2.08 Saksamaa esitab Belgiale ultimaatumi-> Belgia palub Inglismaa abi -> 4.08 Inglismaa kuulutab Saksamaale sõja. · Suurriikide sõjaplaanid o Saksamaa: A. Schlieffeni plaan rünnata läbi Belgia Pariisi-> väed idarindele. o Prantsusmaal kindral J.J.Joffre kaitsestrateegia otsesuunal, eesmärk kurnata Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne
rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati, kuid ei usutud Kokku tegid prantslased enne sõda ligi 20 plaani Venemaa ja Inglismaa plaanid Venemaa soovis lüüa Saksamaad Ida Preisimaal, kasutades ära oma hiiglaslikku sõjaväge (nn aururulli taktika). Vene armees oli ligi 6 miljonit meest Inglismaa lootis sõda pidada võõraste kätega, pakkudes liitlastele peamiselt finantsabi. Mandrile sooviti saata vaid 70 000 meest Mõrv Sarajevos 28.06.1914 Gavrilo Princip mõrvab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Gavrilo Principi arreteerimine G. Pricip kuulus salaorganisatsiooni "Must Käsi" koosseisu Must Käsi nõudis Bosnia väljaviimist Austria-Ungari koosseisust ja riigi ühinemist Serbiaga
kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks oli Schlieffeni plaan: rnnatakse Prantsusmaad Belgia kaudu. Idas plaaniti kaitsesda ning loodeti austerlastele. Prantsusmaa kartis 1870-1871a kordumist ja kinldustas Saksamaaga klgneva piiri. Venemaale jeti sjas "aururulli" osa, mis pidi rndama Ida-Preisimaad. Inglismaa plaan ngi ette finantseerida liitlaseid. Saksamaa ei suutnud Prantsusmaad vallutada ja algas positsioonisda ehk "lnerindel muutusteta". 1915a kasutasid sakslased esimest korda lnerindel Ypries lahingus keemiarelva. Pikaajaline sda ei olnud Saksamaa huvides ning 1915 otsustati lbi tungida idarindest, et sundida Venemaad alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest
Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealetung, taheti saada tagasi Elsass ja Lotring(plaan 17). Austria-Ungari ja Itaalia soovisid tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 3.Analüüsi I ms tagajärgi ja mõju maailma arengule: Lagunesid impeeriumid (A- Ungari ja Venemaa). Saksamaa kaotas osa oma territooriumist, lisaks kaotas asumaad ja suurriigiseisundi. Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USA- st,välja laenati ligi 21 miljardit
jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). 3. teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: 1. loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. 2. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: 1. lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. 2. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni
Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin. Prantsusmaa lootis sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel. Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. VENEMAA Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. INGLISMAA Inlismaa lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. SÕJAKÄIK Sõda sai alguse sellega, et serblaste poolt tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand. Kuu aega pärast seda kuulutati ametlikult välja I maailmasõda. I maailmasõja ajal toimus
Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan. Arvestas Saksa toetusega, võitles mitmel rindel. 3. I MS lahingud: Marne´i lahing, Ypres´I lahing, Verduni lahing, Somme´i lahing, Jüüti merelahing (olulisemad märksõnad igaühe kohta) – Marne’i lahing: Läänerinne. Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne
aug. sõja Venemaale vastuseks mobilisatsioonole saksam Prantsusmaale sõja. Vastuseks mobilisatsioonile Suurbit. Sõja saksam Austria ungari sõja venema. Sõjaplaan Saksamaa- schliffeni plaan. välksõjaga purust prantsusm, seejärel rünnata venemaad.. välksõda. Prantsum vallutamine 39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud. Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide vahel. Tähtsaim leping oli Versaillesi leping, mis kirjutati lossis 28.juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile
Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid seda ei usutud. Venemaa sõjaplaan Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Inglismaa sõjaplaan Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Antanti eesmärgid:
Sõja algul püstitavad keskriigid eesmärgid, mis lõpuks ei täitu. Need on kolooniate suurendamine, kontroll Kesk-Euroopa üle, kõrvaldada Briti ülemvõim ja separaatrahuga sõjast kõrvaldada Venemaa. IMS on veel manööversõda 19 sajandi põhimõtete järgi. Sakslastel oli koostatud Schlieffeni plaan, mis nägi ette välksõda. Prantslaste plaani iseloomustas kaitsetaktikale pühendumine, sest taheti vältida 1870 aasta kordumist. Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust. Inglastel polnud plaani, vaid nende eest pidid sõdima teised. Sakslaste plaan vajus kokku kohe, kui rünnati Belgia efektiivseid kindlusi. Kui juba ühe äravõtmisele kulutati 11 päeva, tähendas see, et sõda võis venida oodatust pikemaks.
ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga. Prantsusmaa oli oma kaitseks piirile ehitanud tugeva kindlustuste süsteemi, see aga tähendas passiivse kaitse strateegiat. Venemaale oli sõjas jäetud aururulli osa (silmas peeti Vene armee suurust 6 miljonit meest). Vene armees ei jätkunud aga püsse ja mürske. Inglismaa plaan nägi ette oma sihtide saavutamise võõraste kätega. Briti Impeerium pidi aitama finantseerida liitlaste sõjalisi tellimusi. Mandrile saadetava Inglise armee suurus oli ainult 70 000 meest. Läänerinne. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi. 21. augustil tungis sisse Belgiasse
passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Peep Reimer 2 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) · Läänerinne: Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed.
Belgia piirile seda ei tehtud Pr.maa pidi hõivama Lotringi ja Elsassi piirkonna(seda loeti Pr.maa ajalooliseks osaks) Seejärel sissetung Saksamaale Hoogne pealetung! kogu plaani kandev idee!) Venemaa: · loodeti Saksamaad lüüa IdaPreisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. · loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Marjanne Priidik 12.c klass (Võimaldas valida kahe rünnakusuuna IdaPreisimaa ja Austria Ungari vahel Pr.maa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata IdaPreisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök AustriaUngarile Sõjaks nõrgalt valmistunud, armee varustus kehv) Inglismaa:
(prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. VI Sõjategevus: (lk 27-31) Peamine sõjategevus toimus kahel rindel - Läänerindel ja Idarindel. Sõda võttis maailmasõja
- teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. 3) Venemaa: - loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. - loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. 4) Inglismaa: - lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. - mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. 1.5. Sõjategevus 1914-1918: 1) Läänerindel võitlesid peamiselt Inglismaa, Prantsusmaa ja Belgia
- teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. 3) Venemaa: - loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. - loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. 4) Inglismaa: - lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. - mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. 1.5. Sõjategevus 1914-1918: 1) Läänerindel võitlesid peamiselt Inglismaa, Prantsusmaa ja Belgia
annaabi.ee 
