puuvilla. Tekkisid kariibimete saartele => soe ja niiske kliima tööjõuks orjad ja saareline asend ei lase orjadel ära põgeneda. Kolooniate kasu emamaalt: *paranes haridustase *rajati teedevõrk *uued töökohad Kujunes välja jõukate kiht. Hakkas kolooniate iseseisvumine. Ameerika ühendriigid => 1776 austraalia =>1901 ladina- ameerika => 19 saj algul Aafrika => 1960 umbes. 18 saj lõpp, 19 saj algus. Aurumasina leiutamine => aurikud, auruvedurid, aurukatlad. Oluline vabriku töölevik. Hoogne kivisöe kaevandamine. Juhtivaks riigiks Suurbritannia 19saj lõpp, 20 saj algus. Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan. Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem. Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas.
nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19
Tehase asukohaks valiti Kehra, kuna Jägala jõe näol oli kättesaadav tselluloosi tootmiseks vajalik vesi ning asulat läbis raudtee. Lisaks asus koht pealinnale suhteliselt lähedal. Ehitamist alustati 1937. aasta kevadel ning pooleteise aasta pärast (1937. aasta sügisel) oli tehas valmis. See läks maksma 7,7 miljonit eesti krooni. Tootmishooned laoti paekivist, tellistest laotud 90-meetrine korsten oli tol ajal Baltimaade kõrgeim. Ehitusmaterjali telliti enamasti välismaalt, üksnes aurukatlad valmistati kohalikus Franz Krulli masinatehases. 25.augustil 1938 saabusid Kehrasse erirongiga äsjavalminud tehast avama tolleaegne Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja peaminister Kaarel Eenpalu. Avatud tehase omanikuks oli firma „Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing“, mis asutati kaks aastat varem. Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi põhiliselt USAsse ja Inglismaale
Valmimise järel läks katlamaja Tamsalu EPT omandusse. Katlamaja rajamise peamiseks põhjuseks oli 1970. aastatel Tamsalu valla piirkonnas märkimisväärne soojatarbijate ehk korterelamute ja munitsipaalasutuste hulga tõus. 13 Tamsalu katlamaja krundil asub praegusel hetkel lisaks katlamajale veel Tamsalu valla saun ning põlevkiviõli-, hakkepuidu- ja põhuhoidla. Pärast katlamaja valmimist 1980. aastal paigaldati katlamajja ka kolm esimest katelt: DKVR 6,5-13 aurukatlad, mida hakati kütma raske kütteõliga (kõnekeeles masuudiga). Hilisemate projektide käigus eemaldati aurukatlad katlasüsteemist. Praegusel hetkel asub katlamajas neli töökorras katelt: esimese põhikatlana tegutsev hakkepuidukatel BIO 2,5 MW; teise põhikatlana tegutsev põhukatel K-850 ja tagavarakateldena tegutsevad põlevkiviõlikatlad FUTER-2 ning K-110.14 12 AS AVM-Term. (1999). Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan. [Lõpparuanne]. Tamsalu. 13 Kasekamp, E. (01.12.2013)
111. Elektrolüüsi kasutamine- H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest; Leeliste ja raske vee tootmine. XI KORROSIOON 112. Korrosioon- materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Liigitus- keemiline korrosioon, elektrokeemiline korrosioon, biokorrosioon, erosioonkorrosioon. 113. Keemiline korrosioon- toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes. Näited: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid. 114. Elektrokeemiline korrosioon- toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Näited- raua rooste. 115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; Pinnavete ärajuhtimine. 116
Veetorukatlaid on mitme pöördgaasikäiguga või ühe gaasikäiguga. Kombineeritud kateldes on osa küttepindu leektoru, osa veetoru tüüpi. Enamasti on need leektorukatlad, kus aurustusprotsesside intensiivistamiseks kasutatakse ka veetorusid. Soojusallika järgi liigitatakse laevakatlaid kütuste põletamisel eralduva soojusenergia arvel töötavateks koldega aurukateldeks, heitsoojust (heigaaside soojust) kasutavateks utilisatsioonikateldeks ja segatüüpi kateldeks. Koldega aurukatlad töötavad orgaanilistel kütustel (raskekütused, masuudid või diislikütused; LNG tankerite kateldes maagaas), mida põletatakse kolderuumis. Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks
Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O
Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O
Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O
Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O
Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad aga vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika
Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O
gaasid läevad korstnapoole. Katla abisüsteemid ja abi seadmed · Kütuse vastuvõtu töötlemise, ettevalmistuse ja katlasse transportimise süsteemid ja seadmed. · Tuha ja slaki edastus seadmed · Toitevee etteandmise ja valmistamise seadmed · Õhu etteandmise ja valmistamise seadmed · Suitsugaasidse eemaldus süsteem(gaasikäigud , ventikad, korsten) Katelseadmete klassifikatsioon: Toodetava lõpp produktialusel jagunevad katlad: Aurukatlad Veesoendus katla Veetoru ja gaasitoru katlad- valdavalt levinud on elektrijaamades ja tööstusettevõtetes on levinud veetorukatlad- veetorukateldes toodetav lõppprodukt vesi v aur liigub torud sees. Gaasitorukatlal torude sees liiguvad kuumad gaasid ja vesi paikneb väljaspool torusi. Katlad liigitakse töörõhujärgi: *madalrõhukatlad *keskrõhukatlad *kõrgrõhukatlad
võimsuse (kW või MW), aurutootlikkuse (kg/s või t/h), toodetava auru rõhu ja temperatuuri, vee ja auru tsirkulatsiooni korralduse jt näitajate alusel. Eristatakse gaasitorukatlaid, näiteks leektoru-suitsutorukatlad, ja veetorukatlaid. Katla konstruktsiooni mõjutavad tugevasti ka tema võimsus, kasutatav kütus ja põletustehnoloogia. Energeetilised suure võimsusega (soojuslik võimsus kuni 2000 MW, aurutoodang kuni 700 kg/s) aurukatlad on reeglina trumliga või otsevoolu veetorukatlad, milles auru rõhk võib ulatuda kuni 35 MPa ja temperatuur kuni 650°C. Kamberkoldega trummelkatlas on aurustusküttepindadeks veetorudest moodustatud koldeekraanid, milles vesi osaliselt aurustub. Tekkiv vee ja auru segu liigub auru väiksema tiheduse tõttu üles (loomulik tsirkulatsioon) ja suundub katla trumlisse, milles vee ja auru segust aur eraldub e separeerub. 45(113)
energiakuluga ning sageli ka elektrolüüsiga. 279 Korrosiooni liike · keemiline korrosioon · elektrokeemiline korrosioon · biokorrosioon · Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2 Mg + O2 2 MgO · Praktikas on sagedamini tegemist kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. 280 Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni tüüpiline näide on metallide oksüdeerumine kuiva hapniku toimel raua kõrgtemperatuuriline korrosioon: 2Fe + O2 = 2FeO Reaktsioon toimub elektronide üleminekuga raualt hapnikule ja tekkinud oksiid koosneb eeskätt Fe2+ ja O2- ioonidest. 281
Korrosiooniks nimetatakse materjalide hävinemist ümbritseva keskkonna (looduses õhk, vesi; tehiskeskkonnas lahused, gaasilised ained, temperatuuri ja mehaanilised mõjutused) tõttu. Klassifikatsioon: keemiline korrosioon - toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg + O 2 2MgO (N: kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon: ahjud, kolded, aurukatlad); elektrokeemiline korrosioon - toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe 2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O;
annaabi.ee 
