SELGROOTUD Jane Niklus 8 klass Lüllemäe Põhikool Käsnad Järvekäsn (Spongilla) Toitumine- protistid ja bakterid Elukoht- järv ja aeglasevooluga jõgi Liikumine- ei liigu Ainuõõssed Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) Toitumine- algloomad, kalade ja teise loomade munad Elukoht- paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp.
MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued t...
kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallikaks,meremullikaks, merevasikaks, tüüdinguks, merekellaks, merenataks, nõlgiks või nälgiks. Nimi "meririst" tuleneb neljast hobuseraua- või täisringikujulisest sugunäärmest, mis moodustavad ümber tema suuava ristikujulise kujundi. See ongi valdavalt veekarva, läbipaistva kehaga olendi ainus silmatorkavam detail. Üldiselt on millimallika ehitus üks lihtsamaid, mida loomariigi esindaja puhul ette võib kujutada
62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ; b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE 66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70
62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ; b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE 66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70
(võrgusilma suurus 90 kuni 200 m). CPR (Continuous Plankton Recorder). Kogutakse mereplanktonit pikkadel vahemaadel. Filtriks on planktonsiid, mis asetseb rullikutel. Rullikuid ajab ringi propeller. Tööpõhimõte: Siidikassettidelt eemaldatakse siid ja seda uuritakse laboris. Zooplanktoni horisontaalne levik. Mõjutegurid. 1. Temperatuur. 2. Soolsus. 3. Hapnikureziim. 4. Toitumistingimused (eraldi loeng). 1.1 Temperatuur. Eurütermsed: meririst Aurelia aurita, rübik Evadne normanni, Acartia bifilosa. Stenotermsed soojalembesed: tavaline paunik Pleopsis polyphemoides (temp. 15-16ºC); Bosmina maritima, Podon intermedius, putak Centropages hamatus ja koodik Temora longicornis (temperatuuril > 16ºC). Stenotermsed, külmalembesed: Limnocalanus macrusus. Keriloomad, vesikirbud ja aerjalgne Acartia bifilosa talvituvad puhkestaadiumis (resting eggs). Aerjalgsete vastsete arvukuse tõus korreleerub temperatuuri tõusuga kevadel
Harilik kukeseen Kukeseen Kukeseenelised Kukeseenelaadsed Kandseened Seened Cantharellus cibarius Cantharellus Cantharellaceae Cantharellales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia
muscaria) (Amanita) (Amanitaceae) kitsemampel (Rozites kitsemampel vöödikulised (Cortinariaceae) caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae harilik vihmauss (Lumbricus vihmauss vihmauslased (Lumbricidae) terrestris) (Lumbricus) harilik järvekarp (Anodonta järvekarp (Anodonta) jõekarplased (Unionidae) anatina) söödav südakarp südakarp südakarplased (Cardiidae) (Cerastoderma glaucum) (Cerastoderma) söödav rannakarp (Mytilus rannakarp (Mytilus) rannakarplased (Mytilidae) edulis)
Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne). Läänemere lõunaosas elab meririst, kelle suguisendeid, meduuse, võib suve teisel poolel kohata ka Eesti rannikuvetes. Teine liik meriseen on Eesti vetes haruldane. Karikmeduuside seas on liike, kelle puudutus võib inimese nahal põhjustada tugeva põletusele sarnase kahjustuse. Liigid: meririst Aurelia aurita , meriseen Cyanea capillata. Liikide arv: 2 Kirjandus: - Hõimkond: Kammloomad Ctenophora Ainuõõssetele lähedane grupp. Väliselt veidi meduuse meenutavad (keha sisaldab kuni 99% vett), ehitusplaanilt radiaalsümmeetrilised, kuid väliselt kombitsate paigutuse tõttu bilateraalsümmeetrilised. Pelaagilised (veekihis elavad) mereloomad. Mesoglöa on väga paks. Keha pinnal paiknevad liikumiselundite ehk kammplaadikeste read. Tuntum liik on
· harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens) · must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4
) vastseta. RÖÖVLOOMAD. Hüdraloomad elavad põhiliselt meres, toimub põlvkondade vaheldumine: polüübid(kolooniatena) ja meduusid. Läänemeres elab järvetõlvik, pisike kombitsateta hüdraloom Protohydra leuckarti. Karikmeduus põlvkondade vaheldumine: meduus ja polüüp, kombitsad, suujätke, 4 osaline magu, meeleelundid ja lihased paremini arenenud kui hüdraloomadel. Vastsest arenev polüüp hakkab eraldama uusi meduuse. Läänemeres elab millimallikas e. meririst (Aurelia aurita) 14. Placozoa ja Mecozoa kuuluvad väidetavalt pärishulkraksete rühma. Placozoa ja mecozoa. neil loomakestel pole muud sümmeetriat kui ülemine ja alumine pool. Kaks erinevat epiteelikihti. Aga on eristunud isend, kes aktiivselt liigub. Võibolla sekundaarselt lihtsustunud? 15. Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg.
kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Hõimkond kammloomad: Ovaalsed või meduusitaolised. Kehapinnal kaheksa rida kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria. Kiirloomade näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, meririst (Aurelia aurita), Mnemiopsis leidyi, kammloom Cydippe. Loeng: alamad ussid 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid Hõimkond lameussid (Plathelminthes) Klass ripsussid (Turbellaria) Klass ainupõlvsed (Monogenea) Klass imiussid e. kahepõlvsed (Trematoda, Digenea) Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad.
taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored puutaimed, mis on suutnud rohustust üle kasvada, hakkavad aga kiiresti sirguma ja võidavad rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8 Märgatavad muutused toimuvad niitmise katkemise tagajärjel ka rohurindes. Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest
lühikese terava tipuga, laineliselt saagja servaga, pealt veidi karvased, rohelised, alt hallikasrohelised, viltkarvased. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad, hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Haljastuslikku tähtsust omab sort: 'Böschungsteppich' - kuni 1 m kõrgune laiuv hea pinnakattetaim, pioneerliigina uushaljastustel kasutatav. Kõrvpaju (Salix aurita L.) Kõrvpaju on madalam põõsas, kasvades 1 max. 2 m kõrguse rohkesti hargneva põõsanakõikjal üle Eesti soodes, kraavikallastel, metsaservades jm. Üldareaal Euroopa ja Siberi põhjaosa. Võrsed peened,noorelt pruunikashallid, karvased, vanemad punakaspruunid, läikivad, paljad. Pungad hoiduvad võrsest eemale, kuni 4 mm pikad, punakaspruunid, veidi karvased. Lehed ümarad kuni äraspidimunajad, kuni 5 cm pikad
annaabi.ee 
