Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees
kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. Infiltratsioon
järgmistest teguritest: pinnase omadustest, taimestikust, maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Kui maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, siis seal on kõige suurem auramine. Jõgede äravool. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaesetes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad ja vähene maapinnale langevad sademed kuluvad enamasti auramisele. Jõgede äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel jõgede vesi jõuab maailmamerre ja teisel jõuab jõgede vesi mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad on omapärase veeringega. Seal esineb ajutisi ja püsivaid jõgesid, mis on maailmamerega seotud ainult atmosfääri kaudu. Suurim neist on Kaspia-Aaralo äravooluala
· TEMPERATUUR Vee temp. Langeb pooluste suunas. Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi soojem kui lõunapoolkeral. · SOOLSUS Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Ekvaatoril ja poolustel on soolsus keskmisest madalam. Troopilisl alal on soolsus kõrgem. Soolsust mõjutavad tegurid: · Auramine · Sademed · Jõgede sissevool · Ühendus maailmamerega Soolsuse muutumine · Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede ssuubumisele ja liustikujää sulamisele ja auramine ka väike. Hoovused · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem.
HELCOM komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja. Auramisele kulub kõige rohkem energiat, mis sademetes uuesti vabaneb. 7. Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad auramist? Temperatuur Suurema temperatuuri korral on auramine suurem Õhu- ja maapinna niiskus Väiksema õhuniiskuse korral mahub veeauru õhku rohkem. Mida niiskem maapind seda rohkem aurab. Pinnase omadused - auramine on suurem seal, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Taimestik rohkem taimi, rohkem auramist Tuule kiirus tuulisel ilmal on aurmine suurem
seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. · Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Jagunevad: perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre ja sise-äravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. · Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha
Vee aurumisel kaasneb molekulide lahkumisega veest vee temperatuuri langus. 1 grammi vee aurumiseks kuluv soojus on aurumissoojus. See on vastavalt vee temperatuurie erinev. Aurumiseks kulunud soojuse viib veeaur varjatud kujul endaga kaasa, seega peituvad veeaurus suured soojusvarud. Auramine oleneb paljudest teguritest. Veekogude pinnalt võib auramine toimuda piiramatult, kuid pinnases pole alati auramiseks vajalikku vett, sellepärast on auramine veekogudelt suurem. Auramisele avaldavad suurt mõju õhutemperatuur ja õhu niiskus. Mida kõrgem temperatuur ja kuivem õhk, seda intensiivsem võib olla auramine. Pinna kohale, kust toimub auramine, koguneb rohkesti vee molekule, mis edaspidist aruamist vähendab. Tuul kui veeauru eemaldaja, soodustab auramist. Taimed vajavad väga palju vett, suurem osa sellest veest aurub taimedest lehtede kaudu välja. Auramise mõõtmisel määratakse, kui palju vett antud ajavahemikul on aurunud. Aurustumise
Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt 36-40º C. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel. Fotosünteesiks kulutab mets 2-3 ja transpiratsiooniks 1,4-1,5 korda rohkem soojuskiirgust, kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50 oC ja isegi madalamale, (harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg).
Millised ilmastikuolud halvendavad õhu kvaliteeti? 73. Millised Maa piirkonnad saavad palju ja millised vähe sademeid ja miks? 74. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. PILET nr 3 75. Milline on veeringe sise-äravoolualadel? 76. Selgitage veebilanssi. PILET nr 4 77. Miks väheneb Araali mere pindala? PILET nr 10 78. Milline on maailmamere osa Maa soojusbilansis? 79. Milline on aurumise osa soojuse ülekandumisel ookeanilt mandritele? Miks on ekvatoriaalses kliimas auramisele kuluv soojushulk väiksem kui troopilises kliimavöötmes? 80. Milline seos on merevee soolsuse ja meres elavate liikide arvukuse vahel? 81. Millised maailmamere osad on kalarikkamad ja miks? 82. Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel? PILET nr 13 83. Miks elab suur osa inimestest rannikualadel? 84. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade
isotermini), kus algab troopikavööde. Siia kuuluvad lisaks laialdastele Euroopa ja Aafrika aladele Kanaaride (ja teiste saarte, Asoorid Madeira) ja Vahemere provints (hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere). Vahemeres puudub samuti praktiliselt tõus ja mõõn, (see on ainult 20-40 cm, mõnes kohas 1-2 m), sest ühenduseks Atlandi ookeaniga on ainult kitsas, madal (350 m) Gibraltari väin. Soolsus: 36-39 promilli, suurenedes läänest itta tänu tugevale auramisele; soolane vesi lahkub Vahemerest süvahoovusena Gibraltari kaudu. Vesi on väga selge, läbipaistvus Secchi kettaga mõõdetult 50 m. Jerlovi j. IA või IB, vetikate levikupiir on 150-200 m sügavusel, kuhu ulatub 0.05% veepinnale langevast valgusest. Pinnavee temp 12-25 C läänes, 15-29 C idas.Kõige külmemad alad Hispaania- Prantsusmaa piiri lähedal ja N-Kreekas. Vertikaalne kihistumine iseloomulik, sellepärast kasvavad siin mõned külmaveelised seltsi
soolsus ookeanis eri laiustel 37 35 33 ekvaator 31 29 27 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 N S laiuskraad · Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamisele. Auramine on väike. 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine.
Koha mikrokliima parandamise võimalused. Teades, kuipalju soojust kulub ühele või teisele protsessile, võib vajaduse korral neid soojushulki teataval määral reguleerida. Näiteks kuiva stepi pinnast niisutades suurendame auramist. Pinnase ja õhu soojendamiseks kulutatakse sel juhul vähem soojust ning nende temperatuur auramise tagajärjel langeb. Sel teel on võimalik muuta kuiva ala mikrokliimat. Vastupidi, võib kuivendada liigniiskuse all kannatavaid alasid ja seega vähendada auramisele kuluvat soojust ning suurendada soojushulka, mis kulub pinnase ja õhu soojendamiseks seega tõsta nende temperatuuri. 52) Eesti kliima üldine iseloomustus. Eesti territoorium puutub põhjas, läänes ja edelas kokku merega, idas aga suure mandrialaga. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Et aga territooriumi lääneosa asub vahetult mere
Suurem on see kohtades kus on liiva,kruusa või lõhelisi kivimeid, väiksem kohtades kus pindmise kihi moodustavad savid,turvas ning põhjavee tase ulatub maapinnale - Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul.Kulupooleks auramine ja äravool ning tulupooleks sademed ja juurdevool. - Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab suure osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Suurim soojushulk auramisele kulub passaatide piirkonnas,vähem poolustel ning ekvatoriaalvööndis.Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur-92% päikesekiirgusest neeldub vees ja 8% peegeldub tagasi,tervikuna on jaheda veega,soojem piirkond asub 5' ja 10' laiuskraadi vahel.
Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem, kui fotosünteesil, tavaliselt 36-40 kraadi. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50 kraadi. Puud hingavad nii päeval kui öösel. Fotosünteesiks kulutab mets 2-3 ja transpiratsiooniks 1,4-1,5 korda rohkem soojuskiirgust, kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puude pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid erinevate liikide soojanõudlikkuse kohta annavad
aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt 36...40º C. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50º C. Puud hingavad nii päeval kui öösel. Fotosünteesiks kulutab mets 2...3 ja transpiratsiooniks 1,4...1,5 korda rohkem soojuskiirgust, kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. 11 Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puude pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid erinevate liikide soojanõudlikkuse kohta annavad
temperatuuride summat (üle 5º C) ja aktiivsete temperatuuride summat kitsamas mõttes (üle 10º C). Et aktiivne vegetatsioon toimub enamasti temperatuuril üle 10º C, siis nimetatakse nende temperatuuride summat G. Seljaninovi järgi aktiivseks temperatuuride summaks kitsamas mõttes. Fotosünteesiks kulutab mets 2...3 ja transpiratsiooniks 1,4...1,5 korda rohkem kiirgust, kui kulutavad rohttaimedega kaetud alad. Vähem kulub metsas energiat füüsikalisele auramisele ja turbulentsele soojusvahetusele. Seega kasutab mets soojusenergiat ratsionaalsemalt kui rohttaimestik. Puittaimede soojanõudlikkuse määramiseks on neid püütud kasvatada erinevates temperatuuritingimustes, kuid puuliikide pika kasvuperioodi ja suurte mõõtmete tõttu on see üsna raske. Hinnatavaid andmeid liikide soojanõudlikkuse kohta annavad temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse
annaabi.ee 
