müüma ja linna kolima, linnad täitusid talupoegadega, rikkad said maid juurde. 14) Kaitsevõime langus: 3. Rooma vabariigi langus, varane keisririik: 1) Vabariigi languse põhjused: Kodusõjad, Mariuse sõjaväereform. 2) Julius Caesari diktatuur 45-44 eKr. 3) Antonius – Caesari sõber, võitles Octavianusega, tappis ennast Kleopatra pärast. 4) Octavianus – Caesari poeg, võitles Antoniusega Rooma pärast, nimetas ennast hiljem võites ümber Keiser Augustuseks („auväärne“) 5) Imperaator – („käskija“) ainuvalitsejate edaspidine peamine nimetus 6) Kleopatra – Egiptuse riigi valitsejanna. 7) Keiser – tuleb Caesarist. Ainuvalitseja tiitel 8) Leegion – peamine väeüksus Rooma sõjaväes, mis koosnes umbes 5000 mehest. Raskerelvastuses jalaväelased ja ratsaväelased. 9) Õigusteaduse sünd – elukutselised õigusteadlased moodustasid terviklikud seadustekogud jne.
" Juuli - Julius Gaius Caesarile, Rooma riigimehele, väepealikule ja kirjanikule pühendatud kuu. Pärast vandenõu ohvriks langemist tõstis senat ta jumala seisusesse: Tema sünnikuu Quintilis (viies kuu) aga nimetati ümber Julius`eks. August - Rooma esimesele keisrile Octavianusele pühendatud kuu on tuletatud imperaatorile antud aunimest Augustus (püha, suursugune). Augustus suri vana kalendri järgi kuuendal kuul, mis nimetati tema auks ümber Augustuseks. September - September, algselt aasta seitsmes kuu. Oktoober - October, algselt aasta kaheksas kuu. November - November, algselt aasta üheksas kuu. Detsember - December, algselt, aasta kümnes kuu. Gregoriuse kalender Gregoriuse kalender ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust Juliuse
residents asus Mediolanis (Milano). Võtsid endale tiitli Augustus, oma kahele abilisele asendajale Caesar. Augustuse aegadest säilinud valitsusvorm printsipaat asendus dominaadiga - imp.võim -> absoluutne monarhia, imperaator polnud enam princeps (esimene) vaid dominus (isand), teda austati nagu jumalat. Pärast Diocletianuse lahkumist asus troonile Constantinus - jätkas oma eelkäija reforme. Konstantinus otsis tuge kirikult, 312 - Constantinus Augustuseks, 313 andis Mediolanis välja edikti, millega kristlus ametlikult legaliseeriti - teistega usunditega võrdselt. Esimene samm kristluse kuulutamisel riigiusundiks. Kristlik vaimulikkond osales Konstantinoopoli avamispidustustel (uus pealinn). Aastal 324 Constantinus haaras Ida imp. oma võimu alla. K. suri 337. Algasid järglastevahelised võimutülid. Poeg Constans võitis, hakkas valitsema, tema asendaja Julianus Apostata püüdis taastada paganluse juhtrolli ja võtta kristluse privileegid
Järgnevalt kerkis esile triumviraad (Crassus, Pompeius, Caesar). Crassus langes sõjakäigus Aasiasse. Caesari ja Pompeisue vahel puhkes kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väed ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Oma võimu seadustamiseks lasi end diktaatoriks nimetada. Pärast Caesari puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus purustas Antoinuse väed 31 eKr merelahingus. Octavinius hõivas 30 eKr Egiptuse ja ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla ja nimetas ennast Augustuseks. Seda sündmuste loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Institutsioonid ja võimu teostamine Augustuse võimuletulek ja tähendanud ametlikult vabariigi lõppu, Rooma riik oli ametlikult endiselt res publica. Igal aastal seati ametisse magistaraadid, senat pidas oma istunegid jne. Valitseja oli lihtsalt mitmes erinevas ametis, mis tagas talle vetoõiguse senati otsuste ja kontrolli sõjaväe üle. Varases keisririigis oli senatil valitseja nõuandjane oluline osa. Rooma impeerium oli õigusriik
. Ta oli Vana-Rooma keiser 25.juulist 36 a. Kuni surmani. Talle kuulusin ka lisanimed nagu näiteks: Persicus maximus, Germanicus maximus, Samanticus maximus, Britannicus maximus, Adiabencius maximus, Medicus maximus, Gothicus maximus, Cappadocicus maximus, Arabicus maximus, Armenicus maximus ning Dacicus maximus. Ta sündis Constantinus I Choruse pojana ning teenis Diolectianuse ja Galriuse sõjaväes. Pärast seda kui ta isa aastal 306 suri nimetas väeosa ta tänapäeva York'is Augustuseks. Augustus võitles edukalt Reini jõe ääres frankide ja alamannidega, hiljem aga Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Esialgu olid tema kaaskeisriteks Maximinus, Maximilianus, Valerius ja Licianus Licinius kuid siis võttis Augustus Maximilianuselt võimu ja alustas Galeriuse surma järel võitlust ainuvalitsuse eest. Aastal 312 võitis Augustus Liciniusega ühes olles Rooma lähedal asuva Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes katsel Tiberisse taganeda aga hoopis uppus
Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395). Theodosius oli viimane keiser, kes suutis kogu riigi pärast usurpaator Eugeniuse purustamist oma võimu alla ühendada, ühtlasi on teda nimetatud viimaseks suureks väejuhiks Rooma keisrite hulgas. Theodosius oli juba 383.a. nimetanud oma poja Arkadiose idaosa augustuseks, 393.a. sai lääneosa augustuseks poeg Honorius. Toetudes dünastilisele ühtsusele jäi riigi ühtsus formaalselt püsima, näiliselt säilus ka ühtne seadusandlus, kuid sisuliselt oli jagunemine siiski lõplik. Jagunemise ajaks oli riigi idaosa tihedama asustusega kui lääneosa. Majanduslikult iseloomustasid riigi idaosa: 1. elav väliskaubandus 2. kõrgetasemeline käsitöö (eriti tekstiil-, klaas-, metallitoodete osa) 3. väikemaavalduse domineerimine
Caesari pärija oli Octavianus (valitses Lääne-poolt), otsustas alustada salaseltslaste vastast sõda, koos Marcos Antoniusega (valitses ida-Roomat). Nad valitsesid koos kümmekond aastat. Antonius armus Kleopatrasse (Egiptuse impeeriumi pärija) ning kinkis talle maid. Octavianus kasutas seda olukorda aga ära ning lootes M.Antoniusest lahti saada, alustas ta sõda Antoniuse ja Kleopatra sõjavägede vastu. Octavianus võitis ning lasi end kuulutada eluaegseks diktaatoriks, nimetades end Augustuseks. Ta püsis võimul 45 aastat. Toimis näiline Vabariik, kuid reaalsuses valitses ja kontrollis olukorda siiski Octavianus.Ta oli hea ja mõistlik valitseja – väga edukas. Rooma impeerium toimis, laienes ja arenes pidevalt ning Rooma kehtestas täieliku kontrolli, ehk enam ei sõditud. Sellest ajast kehtib ka väljend ``Pax Romana´´ ehk Rooma rahu. – Kui linn elas rahus, elas ta rikkuses. Rooma elas põhimõttel, et ta ei saa kaitsta end küll sissetungi eest, kuid ta saab end kaitsta
aasta jaanuaris eKr ühe leegioniga üle Rubico (loe ruubiko) jõe, mis oli tema provintsi lõunapiiriks. See oli mäss vabariigi vastu: Caesarit ootas võim Rooma üle või häbistav surm. Legendi kohaselt (Plutarchose koostatud eluloos) mõtles Caesar Rubicol kaua valiku üle. Lõpuks ütles ta: "Liisk on langenud!" - ja liikus vägedega edasi. Väljend "ületada Rubico" tähendab tänagi ohtliku sammu ettevõtmist, millest ei saa enam taganeda. Octavianus saab Augustuseks impeeriumi algus Kui Octavianus võimule sai, võttis ta endale aunime Augustus ehk auväärne. Rooma riigis valitses pikk rahuperiood. Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta võttis endale aunimetuse princeps, ehk esimene. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta imperaatori ehk käskija tiitlit. Caesari lapsendatud pojana kandis ta oma kasuisa nime, mis muutus keisri tiitliks. Keisri määrusega anti kodakondsus kõigile riigi vabadele meestele.
aastal Hispaania ülikkonda kuuluva Aelia Flacillaga, kes 377 tõi ilmale esimese poja Arcadiuse. Theodosius pühendus oma mõisade valitsemisele. Pärast seda, kui goodid olid 378. aastal Adrianoopoli lahingus võitnud keiser Valensi, kutsus keiser Gratianus Theodosiuse Sirmiumis asuvasse õukonda ning nimetas ta Illüüria komandandiks. Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Sirmiumis Theodosiuse kaas-augustuseks. Tema võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist. Peale selle oli ta esimene, kes enda nimetamisest augustuseks ei teatanud üksnes Rooma, vaid ka Konstantinoopoli senatile. Residentsiks valis ta Tessaloonika. Sõdinud vahelduva eduga läänegootide vastu, sõlmis ta 382. aastal nendega rahu ning asundas nad sõjaväekohustusliku föderaatidena Doonau alamjooksust lõuna pool asuvale alale. 383.
võimu pärast. Tähtis hetk oli kui Caesar võitis Pompeiuse (nende omavaheline seotus on üsna huvitav, soovitan jällegi silmaringi laiendamiseks veidi uurida), keeldus loovutamast diktaatori positsiooni, kindlustas endale sõimu senati üle ja temast sai sisuliselt keiser. Varsti Caesar mõrvati, jällegi võimuvõitlused, kust väljus võitjana Caesari sugulane Gaius Octavian. Tema lasi ennast nimetada Augustuseks ja temast saigi esimene ametlik keiser. Rooma keisririigi algus. Sõjast. Jalaväelased olid hopliidid. Kasutati faalanksi-taktikat. Leegion koosnes umbes 5000 sõdurist. Olulised sõjad olid Rooma laienemine Itaaliasse 343-282 ekr, pyrhha sõda 280-275 ekr, puunia sõjad 264-146 (kartaagolastega, põhivaenlased pmst), makedoonia ja kreekaga 215-148 ekr ja muud sõjapealike kampaaniad. Natuke kultuurist. Vabariigi ajal olid linnas teatrid, saunad, gümnaasiumid, baarid. Enamikes
Pea kõik varakeskaegse Euroopa riikide valitsejad püüdlesid selle poole, et neid kroonitaks valitsejaks Rooma paavsti poolt.. Nii sai hilis-antiigist pärinevast ristiusust omamoodi sild antiikse ja keskaegse Euroopa vahel. Endise Rooma impeeriumi maadel tekkis hulk riike, mis tavaliselt püsisid tugevamate hõimude pealetungini. Üheks selliseks oli idagootide kuninga Theoderichi poolt 5.sajandil rajatud riik keskusega Ravennas, mille Bütsants küll juba 6.sajandi keskel alistas. End Augustuseks nimetanud Theoderichiga on seotud ka üks varase keskaja seni säilinud ehitismälestisi mausoleum Ravennas. Võtnud varakristlikust arhitektuurist üle tsentraalehituse põhimõtte, lõid ehitusmeistrid massiivse kahekordse haudehitise, mille alumise korruse moodustab kümnetahukas, ülemist silindrilist osa aga kroonib suhteliselt madal kuppel, mis on välja tahutud 300 tonnisest monoliidist. Alumise korruse tahud on
annaabi.ee 
