14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega praktilise ateismi vorme on metoodiline naturalism - ,,filosoofilise naturalismi omaksvõtt teaduslikus meetodis, seda ise täielikult aktsepteerides või mitte."
Spinoza peen ja tark traktaat on mitmes mõttes nii tugevalt oma ajast ees, et pole ime, et see nii sügavalt tema kaasaegsete usulisi tundeid riivas. Sama kaua kui harrastatud religiooni, on vastuolu väliste tunnusmärkidega piiratud usklikkuse ja sisemise, isiklikult kogetud usklikkuse vahel olnud valuliste tülide põhjuseks. Spinoza teoloogiline-poliitiline traktaat vallandas tormi, mille tulemusena autorit süüdistati ateismis, ketserluses, isiklikus jultumuses. Nende vaidluste lained lõid nii kaugele, et Spinoza esimene ingliskeelse tõlke toimetajal R.H.M. Elwisel oli aastal 1883 oma sissejuhatuses põhjust nentida, et "peaaegu terve sajandi jooksul ka pärast tema surma räägiti Spinozast viisil, mida iseloomustas täielik arusaamatus tema tähendusest ja tähtsusest". Kui Spinoza teoloogilis-poliitiline traktaat aastal 1670 ilmus, oli tema hea nimi hoobilt kadunud.
Riigi tähtsaim ülesanne on rahvustunde äratamine ja selle eest hoolitsemine. Fichte oli kuulus ka kõnemehena, peale seda, kui ta pidas Berliinis oma ,,Kõnedes saksa rahvale" (1807-1808) äratas Fichte sakslaste rahvustunnet võitluseks vabaduse eest ja Prantsuse survevalitsuse vastu. Fichte usufilosoofia sõltub tema põhivaateist. Jumal oli talle algul elav, aktiivne, moraalne maailmakord. Selle õpetuse pärast süüdistati Fichtet ateismis. Hiljem näeb Fichte Jumalas absoluutsust, kes on maaima ,,mina", absoluutne mõistus ja puhas tegevus. [1] Olla tähendab tegutseda Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei saa loogiliselt tuletada seaduspära. Fichtet vapustas aga see, et vastupidises suunas kehtib
Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese mõttevabadust (Piibel lubab tema arvates olla mõistusel vaba)Ei olnud nõus sellega, et Piibli iga lõik on jumalik ja tõde.Teoses Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (pärast teose ilmumist süüdistati ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).Põhiteos Eetika (Descartes - ainus filosoof, keda mainib) ilmus pärast surma (seal seisukohad radikaalsemad).Kolmest ratsionalistist (Descartes, Leibniz) kõige radikaalsemaks.Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.Mõtlejana väga ratsionaalne.Vaatleb maailma holistlikult, st terviku kaudu (Descartesil oli see näiteks mina- keskne).Filosoof, kellest on sageli otsinud inspiratsiooni kunstnikud ja kirjanikudSuri 44-aastasena tuberkuloosi
kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest". Hiljem kandideeris edutult Edinburghi professori kohale, kuid teda kahtlustati ateismis ja nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär. 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega. 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis. Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele. Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. Teosed. Kirjutas oma 600-lk
Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii. Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja nii. Kõiges olid kristlased süüdi. Tagakiusud tugevndas kristluse mõju, inimesed just rohkem astusid kristlusesse. Sel ajal oli palju raskem saada kristlaseks, kõige pealt üks
Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik, klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik. Sksm prof.. keeldub. Pidas vabadust filosofeerida tähtsamakas. Pole religioosne usk. Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele. Sisse: piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub, et piible iga lõik on jumalik ja tõde, selline usklikkus, mis on seotud kombetalitusega, on Jumalateotus ja ebausk, see tugineb hirmul ja mõtte piiratusel, mõttevabduse ahistamine. Lisaks räägib riigi puhul loodusõigusest. Igal inimesel peaks olema õigus
Oma hinge läbi oleme me vabad. Hingel on positiivne jõud, mille läbi avaneb sisemaailm. BARUCH DE SPINOZA (1632-1677) Juudi päritolu. Elab Hollandis. Pühendunud tõe otsimisele. Elukutselt on klaasläätsede lihvija ja optik. Pidas tähtsaks "filosofeerimise vabadust." Filosoofia on segi ratsionalismist ja müstikast. Sügavalt jumalakartlik. "Teoloogilis-poliitiline traktaat" (1670) - sisadab üht kirjutist Spinoza kaitseks, kuna teda süüdistati ateismis. Kirjutise eesmärgiks on filosoofia lahutamine teoloogiast, kasutab seejuures mitmeid Piibli tõlgenduse põhimõtteid. Piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub tunnistamast, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. "Traktaat mõistuse seisundi parandamiseks" (1677). "Eetika" (1677) - kujundatud geomeetrilise meetodiga - eetika tõestatud geomeetrilisel viisil. Iga lõik koosneb definitsioonidest, aktsioomidest,
Inimeste elu muutus raskemaks ja ebakindlamaks. Filosoofia muutus pessimistlikumaks, enam ei püütud niivõrd seletada maailma olemust ega kehtestada õiglust, vaid huvituti pigem sellest, kuidas eluga toime tulla. PERIPATEETIKUD Theophrastos (370-285 eKr) Lesbose saarelt. Ta kuulas koos Aristotelesega Platonit. Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka
arvuliselt määratletavate suhetega. Hollandis. · Traditsioonilised küsimused asjade olemusest jäävad tahaplaanile. · "Teoloogilis-poliitiline traktaat" 1670 · Teaduse areng · See sisaldas üht varasemat kirjutist enda kaitseks, · Koos teaduse arenguga kaob enam ja enam kuna Spinozat süüdistati ateismis. käsitlus maailmast kui "hädaorust". Seda asendab · Selle peamiseks eesmärgiks on filosoofia elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse lahutamine teoloogiast. kui ümbritsevasse ellu. · Ta ütleb, et ei kristlik ega juudi usk ei ole seadnud · Eriti leiab see peegelduse kunstis. mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid
1655 De Corpore ("Ihust"), sisuliselt teaduslik materialism. Hobbes teeb vigu matemaatikas, saab suure kriitika osaliseks ning teadusringkonnas peetakse teda selle tõttu marginaalseks. Kriitikud läksid isegi nii kaugele, et ütlesid, et Hobbes oli see, kes oli süüdi Londoni katkus 1665-66 ja tulekahjus 1666. Ega suurest edust ei olegi palju muid teid peale languse... Peale kuningavõimu taastamist sai Charles II-lt iga-aastase pensioni (100 naela), kuid kirik süüdistas endiselt ateismis. Oli pikka kasvu, mängis mingit keelpilli (tsello-laadset), tavatses käia jahil, mängis tennist kuni 75- aastaseni, kopsude tuulutamist pidas väga tähtsaks sulges uksed, läks voodi ja laulis täiest kõrist... tõlkis muu hulgas ka Thukydidest, võimalik, et oli vahepeal ka Francis Baconi (1561-1626) sekretär. Elas 90 aastaseks. Oli Hobbes kristlane või ateist? Tugevalt antiklerikaalne, tundis põlgust jutluste suhtes, samas
annaabi.ee 
