Euroala liikmelisus tähendab ka Eesti kui väikeriigi usaldusväärsuse tõusu välisinvestorite silmis. Kaob krooni devalveerimisoht, ettevõtjatel pole vaja enam investeerida kursiriski maandamisse ning inimestel on lihtsam reisida. Kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist kuuluvad euroala liikmete hulka kuusteist. Senine areng on näidanud, et euroalaväliste riikide mõju Euroopa Liidu majanduspoliitikale on siiski väiksem kui euroala riikidel. Asutamislepingust tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks liitunud ka vahetuskursisüsteemiga ERM2, milles osalemise ajal tuleb neil riikidel täita euroala liikmeks saamise eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid. Pärast majandus- ja rahaliidu täisliikmeks saamist ja euro kasutuselevõttu hakkavad rahandusministeeriumi esindajad osalema niinimetatud eurogrupi töös. Eurogrupp on kõiki EL
järgi. Miks peab kohus kontrollima Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega? 1) Kui õigusvaidlust lahendaval kohtul ei oleks kohustust kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega või ta ei täidaks seda kohustust, siis ei saaks avastada ka võimalikku vastuolu EL-i õigusega. Seeläbi satuks aga ohtu võimalus täita ka Eesti kohtutel lasuvat EÜ asutamislepingu artiklis 10 (nüüd ELL art 4 lg 3) sätestatud kohustust tagada asutamislepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest tulenevate kohustuste täitmine ja aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele (vt selle kohta Euroopa Kohtu 10. aprilli 1984. aasta otsus kohtuasjas 14/83: von Colson ja Kamann, EKL 1984, lk 1891, punkt 26). 2) Kui kohtul ei oleks kohustust kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega, siis ei saaks kohus täita ka temal lasuvat kohustust tõlgendada Eesti õigust
finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) –, mida rahastati ELi eelarvest. Nende ajutiste skeemide asemele tuli 2012. aasta oktoobris Euroopa kaitsesüsteemi tugisammas ehk alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). See on euroala riikide rajatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on peamiseks vahendiks finantsraskustes olevate euroala riikide aitamisel. ESMi peakorter asub Luxembourgis. Tähtsamad punktid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingust Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamisleping on sõlmitud järgmiste riikide vahel: Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik. OLLES KOHUSTUNUD tagama euroala finantsstabiilsuse; MEENUTADES 25
rahvusvahelise õiguse süsteemis strukturaalne muudatus ning rahvusvahelised organisatsioonid saavutasid rahvusvahelise staatuse. Lisaks tavalistele rahvusvahelistele organisatsioonidele on tunnustatud ka supranatsionaalsete organisatsioonide eksistents. Neid iseloomustab kõrge integratsiooni tase ning mõjutavad tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust. Nt Euroopa Ühendus. Rahvusvahelise organisatsiooni õigus- ja teovõime tuleneb tema asutamislepingust ning on alati funktsionaalselt piiratud. Lisaks asutamislepingus reguleeritule on olemas viise, kuidas organisatsioonide õigusi ja kohustusi laiendada. Rahvusvaheline õigus tunneb effect utile ja implied powers teooriaid: a) Effect utile kaudu saab laiendada organisatsiooni õigusi ja kohustusi tema eesmärgist lähtuvalt. Selle lähenemise kaudu tõlgendatakse organisatsiooni asutamislepingu sätteid nii laialt, et
3. EESTI PANK ROLL JA OLEMUS 3.1. Eesti Panga õiguslikud alused Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.[3] Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. [3] Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest, Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ning oma põhikirjast. [3] Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult Eesti Panga seaduse muutmise seaduse kaudu. [3] Eesti Panga ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga Nõukogu välja otsuseid ning Eesti Panga president määrusi ja käskkirju. [3] Eesti Pank ja selle allasutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. 3. Otsused – on tervikuna siduvad adressaadi suhtes – kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. 4. Soovitused ja arvamused – mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga (nt Valged raamatud). Ei ole siduvad. 3 EL õiguse põhimõtted: 1) Asutamislepingust tulenevad põhimõtted. • Solidaarsuskohustus – liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. • Mittediskrimineerimine – lepingus käsitletud valdkondades on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Eesmärgiks võrdsete tingimuste loomine EL kodanikele ja juriidilistele isikutele. On siseturu keskne põhimõte – isikute, tööjõu, kaupade, teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine
) Muudetud Nice´i lepinguga (allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003). Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. ·Pärast Lissaboni lepingu jõustmist saab Euroopa Ühenduse Asutamislepingust Euroopa Liidu Toimimise Leping. (Lissaboni lepingule pole veel alla kirjutanud Iiirimaa ja Tsehhi, mistõttu leping pole veel jõustunud.) Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust? 1) COSTA VS ENEL doktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid energiatootmist riigistama) Euroopa primaarõiguse ülimuslikkus. 2) INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT 11/1970 Küsimus sellest, et kas EL määrusega või direktiiviga võib rikkuda riigi ps? EL ps
lepinguga täielikult ümber. Lepingul on järgmised kuus jaotist: ühissätted (I), sätted demokraatlike põhimõtete kohta (II), sätted institutsioonide kohta (III), sätted tõhustatud koostöö kohta (IV), üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta (V) ning lõppsätted (VI). Lissaboni lepinguga asendati senine Euroopa Ühenduse asutamisleping Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Euroopa Liidu toimimise leping lähtub Euroopa Ühenduse asutamislepingust. Lepingu ülesehitus järgib üldiselt asutamislepingu oma. Peamised muudatused puudutavad ELi välistegevust ja uusi peatükke energiapoliitika, kriminaalasjades tehtava õigus- ja politseikoostöö, kosmose, spordi ja turismi kohta. Põhiõiguste hartat Lissaboni lepingusse ei lülitatud, see lisati lepingule deklaratsioonina. Harta põhieesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi Euroopa Liidu õigusaktide ja nende kohaldamise taustal liikmesriikides. Euroopa Liidu põhiõiguste
(3) Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tuleneb Euroopa Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust. (4) Eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23). § 30. Avaldamismärge (1) Riigi Teataja avaldamismärge koosneb Riigi Teataja lühendtähisest, osa numbrist,
tehnoloogiline areng tõid endaga 19.sajandil kaasa rahvusvahelise koostöö tugevnemise ja tihenemise. Riikidevaheline koostöö ilma institutsionaalse koostööta muutus pea võimatuks. Just selles lüngas hakkasid tekkima rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvasteliidu (1919) loomisega tekkis rahvusvahelise õiguse süsteemis strukturaalne muudatus ning rahvusvahelised organisatsioonid saavutasid rahvusvahelise staatuse. Rahvusvahelise organisatsiooni õigus-ja teovõime tuleneb tema asutamislepingust ning on alati funktsionaalselt piiratud. Lisaks asutamislepingus reguleeritule on olemas viise, kuidas organisatsioonide õigusi ja kohustusi laiendada. Rahvusvaheline õigus tunneb effect utile ja implied powers teooriaid: a) Effect utile kaudu saab laiendada organisatsiooni õigusi ja kohustusi tema eesmärgist lähtuvalt. Selle lähenemise kaudu tõlgendatakse organisatsiooni asutamislepingu
Selle eesmärgi mõttes on ta siduv. Liikmesriigd peavad püüdlema ja saavutama sama eesmärgi, kuid see, millises vormis liikmesriik seda teeb, mis meetoditega ja mis viisil, see on liikmesriigi enda otsustada. Direktiiv jätab liikmesriikidele tugevalt vabamad käed kui määrus. Jätab otsustamisvabaduse. Kui aga riik jätab direktiivi realiseerimata, ei võta seda üle, sel juhul võib isik oma riigiasutusega vaidluses viidata direktiivile. Siseriiklikud sätted ei saa üle olla asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevast. Kuigi algul, 1964ndal aastal kohandati seda printsiipi ainult EÜ lepingute suhtes, laiendati seda põhimõtet hiljem kõikidele õigusaktidele. Põhimõte annab selge juhtnööri, kui tekib konflikt, kas vaadata siseriikliku või EL lahenduse poole, kuid probleem on selles, et see ülemuslikkuspõhimõte on ju keeld siseriidis, selliste õigustaktide vastuvõtmiseks, milles nad oleksid vastuolus ühenduse sätetega
Riik kui rv õ-se subjekt Klassikalise rv-se õ-se periood oli riikide valitsemise aeg. Subjektsus kõige laiemalt ja kauem tunn. Rv-sed organisats kui rv-se õ-se subjektid Euroopa Kontsert (1815) rv-se org eelkäija. Rahvasteliidu loomisega (1919) saavut org rv-se staatuse. Tunnustatud ka supranatsionaalse org eksistents. Need on org, mida isel kõrge integratsiooni tase ja mis mõj tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust, nt Euroopa Ühendus. Õigus- ja teovõime tuleneb asutamislepingust ja on alati funkts-lt piiratud. Õigusvõimet saab laien: Effet utile kaudu saab laiend org õigusi ja koh tema eesmärgist lähtuvalt. Implied powers teooria kohaselt laiendatakse tuletatud pädevuste kaudu, st org-le omist õigused, mida tal vaja ül täit-ks. Riikidest sõltumatu tegutsemine immuniteetide ja privileegide tõttu. Püha Tool ja Vatikani riik: suveräänne riik paavsti ülemvõimu all; neutraalne riik ja kultuuripärand
See annab kohustatud isikule teatada oma töötajatele, mida nad esitama peavad. Pangatöötajad täpselt ei tea, kuidas avaliku elu tegelasi kindlaks tuleb teha. Euroopa Keskpanga juhtimine ja keskpankade süsteem. EKP, EKPS Tegemist natuke erilise ühenduse institutsiooniga, kelle puhul ei ole tegemist mitte ainult EL asutusega, vaid kelle puhul on tegu ka jur isikuga. Riigiasutused, mis tegelevad riigi nimel. Teine erinevus selle juures on see, et õiguslik staatus tuleneb tegelikult asutamislepingust. Kolmas erinevus on selles, et EKP puhul on tegemist iseseisva eelarvega ja ei kuulu komisjoni ja komisjonile alluvate teiste institutsioonide vahendite hulka. Seotud kaudselt eelarvega ainult sellisel määral, et osa sellest kantakse riigieelarvesse. On olemas kaks põhilist juhtimisorganit nõukogu ja juhatus. Nõukogu, mida nimetatakse üldnõukoguks, mille puhul tegu rohkem konsultatiivorganiga. Tegevjuhtkond ehk juhatus Koosneb EPK presidendist, asepresidendist ja 4 juhatuse liiget
Ülemnõukogu aktidega, milles ÜN sisuliselt deklareeris ennast kõrgemaks võimuks. Need aktid olid sarnased Maanõukogu 1917.a. novembri otsusega nii sisuliselt kui ka selle poolest, et nad mõneks ajaks jäid deklaratsiooniks. Viimased paarkümmend aastat on räägitud EL kui sellise konstitutsiooniõigusest. EL formaalses mõttes ei ole riik, vaid riikide ühendus ja seni pole ühtegi akti, milles oleks EL seoses kasutanud sõna konstitutsioon. Senine Euroopa Liidu konstitutsioon tuleneb asutamislepingust ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest. (Euroopa Liit on praegu kohutavalt sarnane föderatsioonile.) 4. Kirjeldage riigiõiguse süsteemi. Harilikult räägitakse, et riigiõiguse süsteem koosneb normidest ja printsiipidest, mis koondatakse õigusinstituutidesse. Ühte instituuti kogutakse normid ja printsiibid, mis reguleerivad lähedasi suhteid. Riigiõiguse instituutide loetelu kattub laias laastus põhiseaduse peatükilise struktuuriga.
asutamisdokumendiks. Pärast juriidilise isiku registrisse kandmist jääb põhikiri ainsaks juriidilise isiku organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Ühinguleping on asutamise ja tegevuse aluseks korporatiivset struktuuri mitteomavatele juriidiliseks isikuks olevatele isikute ühingutele, s.o täis- ja usaldusühingule. Ühinguleping on vormivaba asutamisdokument, mida erinevalt asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Põhikiri on enamikul Eesti tegutsevatest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest.
annaabi.ee 
