...................................................... 13 2 Sissejuhatus Käesolev seminaritöö on koostatud Tartu Ülikooli aines inimgeograafia uurimismeetodid. Töö eesmärgiks on individuaalandmete uurimismeetodi tundmaõppimine, arvestades seda tüüpi andmete kasutamise piirangutega. Selle töö raames uuriti Tallinna läheduses elavate uus asumite elanike haridustase ning kuidas see mõjutab igapäevast elu. 3 Uurimisküsimused Eesmärgiks oli teada saada, kuidas haridustase on elanike igapäevase elu mõjutavaks teguriks. · Milline seos on haridustasemel perekonnaseisu, laste arvu ja töökohaga? · Millist eluaseme tüüpi eelistavad erineva haridustasemega inimesed?
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.10
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti.
2. Pooled astuvad samme tööstusettevõtete fosfor- ja lämmastik ühendite ning raskmetallide ja õlide ning teiste Läänemere keskkonnakaitsekomisjoni (edaspidi Helsingi Komisjoni) soovitustes määratletud vett reostavate ainete vähendamiseks väljalaskudes, moderniseerides ettevõtete tootmisprotsesse ja parandades reovee puhastusastet. Eesmärgiks oli reostuskoormuse vähendamine 1996. aastaks keskmiselt 50% võrreldes 1987. aastaga. 3. Pooled püüavad intensiivistada asumite reoveepuhastusseadmetesse juhitavate tööstusreovee eelpuhastust. 4. Poolte pädevad ametivõimud selgitavad välja sellised vanade tööstusettevõtete tootmisalased ja reovee puhastamist puudutavad muudatused ja lepivad kokku projektid, mille elluviimisega kahjulike ühendite ja toitainete reostuskoormus vees väheneks aastaks 2005 oluliselt võrreldes 1995. aastaga.
1. Kodanikuühiskonna peamised rollid on: Avaliku arutelu väljatooja 1) Telliskivi Selts - Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd säilitades, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine. 2) Kakumäe Rahva Selts - On Kakumäe piirkonnas tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda. 3) Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti.
elamuehituse rahastamine riigi tellimustega, motiveerides ehitustööstust tegelema elamuehitusega ehitusseadustest tulenevate õiguste kasutamine, soosides eramaavalduste kasutamist elamuehituseks Teine etapp: massiliselt ehitatud korruselamud tõid 60-ndail kaasa ekspluatatsioonikorralduse probleeme, muutus ka esteetiline arusaam selliste ehitiste sobivusest elukeskkonnaga, mistõttu hakati väärtustama uute elamute ehitust ja vananenud asumite kadumise linnadest Kolmanda etapi kujunemisel oli määravaks turusüsteem, mil rõhk asetus eluasemete jaotussüsteemile. Kasutust leidis põhimõte, et leibkond majutatakse tema vajadustest ja võimalusest vastavalt, kuivõrd suudetakse eluaseme eest täies ulatuses maksta, millest tulenevalt riiklikud subsiidiumid vähenesid ja seega vähenes ka uuselamuehitus Neljandat etappi määratletakse uue eluasemepuuduse lainena, mis ei väljendu
6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine
Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning selle kõrval asuv Miinisadam. Karjamaa asumis elab ca 5 000 elanikku. 19. sajandi lõpuni asus Karjamaa piirkonnas ainult üksikuid ehitisi. Olukord muutus, kui Karjamaa lähipiirkonda rajati Balti Puuvillavabrik ja elamurajoon. 1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed Tallinna esimesed suurpaneelelamud. Karjamaal asub Karjamaa Gümnaasium. Pelguranna asum paikneb Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumite vahel ning ulatub läänes Kopli laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940. aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on Pelguranna asumisse kerkinud 9-korruselised telliselamud. Pelgurannas on gümnaasium ja raamatukogu.
5. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. LINNADE RESTRUKTUREERUMINE Restruktureerumine kvalitatiivne muutus, areng või taandareng. OLULINE kasv või langus. Restruktureerumine võib sisaldada paljusid samaaegselt toimivaid: (1) majanduslikke (sektoraalsed või funktsionaalsed struktuurimuutused), (2) sotsiaalseid (elulaad, identiteet), (3) demograafilisi (leibkonna struktuur, elamispinna struktuur), (4) ruumilisi (asumite arvu ja iseloomu muutused), (5) visuaalseid (arhitektuuriline jm ilme) jm. muutusi. Restruktureerumine võib viia ka positsiooni muutusele tähtsuse kasvule või vähenemisele, uuele rollile tööjaotuses riiklikus või rahvusvahelises asustussüsteemis. LINNADE MAJANDUSLIK RESTRUKTUREERUMINE 1. majandusstruktuuri muutumine: erinevate majandussektorite dünaamika ja osatähtsus individuaalsetes linnades ja tüpoloogiate lõikes; 2
puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Vardaga lippude puhul eiratakse nimetatud nõudeid kahjuks tihti. Eesti linnades ja alevites kasutatakse sissejuurdunud kombe kohaselt enamasti 2,5...3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud nn normaalsuuruses (105 x 165 cm) lippe. Sellise heiskamisviisi ja suurusega lipud sobivad meie vanade asumite madalatele hoonetele ja kitsastele tänavatele. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius. Milleks heisata lipp? Öeldakse, et inimene küllastuvat kõigest, ka magusast unest ja armastusest. Kas ka pärast
muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Vardaga lippude puhul eiratakse nimetatud nõudeid kahjuks tihti. Eesti linnades ja alevites kasutatakse sissejuurdunud kombe kohaselt enamasti 2,5...3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud nn normaalsuuruses (105 x 165 cm) lippe. Sellise heiskamisviisi ja suurusega lipud sobivad meie vanade asumite madalatele hoonetele ja kitsastele tänavatele. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius. Milleks heisata lipp?
Wright oli kirjutanud: "Orgaaniline arhitektuur on demokraatia arhitektuur". Realiseeritavaks muutus see kontseptsioon tänu uutele tehnoloogiatele ning isiklikele transpordivahenditele. Brodacre ülikoolides pidid õpetama omaala spetsialistid. Poliitikute ülesandeks pidi olema valitsemine ja koordineerimine ning linnapeaks pidi olema arhitekt. Wright unistas klassivahede ja eelarvamusteta riigist absoluutse vabadusega ja piiramatute võimaluste, individuaalsete asumite ning individuaalsete ühepereelamutega. Väikseima majavormina arendas Wright välja nn Usonia maja, mille ta teostas esmakordselt 1936. aastal Jacobs House'i juures. Koos oma õpipoistega rajas ta ka Brodacre City 4 ruutmeetri suuruse mudeli. Oma linnaplaneerimise ettekujutustest rääkis Wright veel 6 raamatus. Brodacre City küll ei realiseerunud, kuid paljud selle detailid said hiljem tegelikkuseks: ümbersõiduteed, maa-alused parklad, jalakäijate tsoonid, tööstuspargid ja eeslinnade
on kohustuslik korraldada avalik arutelu; 2) avaliku väljapaneku lõpuni – detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel ei ole kohustuslik korraldada avalikku arutelu. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (7) Kohalik omavalitsus paneb hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta: 1) üldplaneeringu ja üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul – valla külade või linna asumite vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas (kauplus, raamatukogu, kool, bussipeatus või muu selline koht); 2) detailplaneeringu puhul – valla vastava küla ja linna vastava asumi vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal peab maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud isikute
Vestlusel kasutasin eelnevate intervjuude käigus täpsustunud küsimusi ja uurisin intervjueeritava arvamusi Stroomi ranna kohta, varem tehtud fotode näitel. Kasutatud otsingusõnad: liikumispuudega inimesed, ratastool, tegevustest ilmajäetus, puudega inimesed, vaba aeg, laudistee, ebatasasused. 22 4. TULEMUSED 4.1. Vaatluse analüüs Stroomi rand asub Põhja-Tallinna linnaosas, Pelguranna ja Merimetsa asumite servas Kopli lahe idakaldal. Mööda randa kulgeb Pelguranna tänav. Randa haldab Põhja-Tallinna Valitsus, järelevalvet teostab Terviseameti Põhja Talitus. Ranna hooldaja on ISS Eesti AS ning rannavalvet teostab G4S. (Joonis 8). Alates 5. juunist 2004 on Stroomi rand liitunud Sinilipu organisatsiooniga. See on rahvusvahelise garantiiga märk puhta, turvalise ja nauditava rannikuäärse puhkepiirkonna kohta. Selline tiitel omistatakse
Eesti iseseisvumine muutis otsustavalt erikeelsete nimede staatust: ametlike venekeelsete asemele tulid ametlikud eestikeelsed kohanimed. 7. augustil 1920 andis siseminister määruse avalikult väljapandavate nimelaudade, kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja platside nimed pidid olema eestikeelsed, nimesildid kirjavigadeta. 1919 anti välja ametlik postikohtade nimistu (saksa-eesti), 1923 avaldas Posti Peavalitsus "Üleriiklise asumite nimestiku", mis sisaldas linnade, alevite, valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks. Nimede keelsusele pöörati tähelepanu, propageerides eestipäraseid kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921.
märkimisväärselt tõusnud elamutega piirnevate teede (eelkõige kõnniteede) tasapind: pidevalt on lisatud tänavatele katendikihte (killustikku ning asfaltbetooni) tee kujundamiseks, samas ei ole arvestatud selle kõrgusega tänavatega piirnevate hoonete suhtes. Kõik hooned on rajatud kunagisi tänavahorisonte silmas pidades ning nende hoonete hilisem tõstmine on ebareaalne nii tehniliselt kui ka majanduslikult. Seetõttu tuleb 66 asumite teede- ja tänavavõrkude remontimisel ja arendamisel arvestada elamute vundamentide/keldrikorruste/soklite kõrgustega. Joonis 2.45 Soklit on parandatud. Puitvooder tuleb samuti parandada, et kaitsta palke (vasakul). Sillutisriba peab olema kaldega hoonest eemale (paremal). Tänavapindade suhteline tõstmine on kaasa toonud olulise niiskusrežiimi muutuse puitelamutele. Tänava poolt on sokkel üha sügavamalt „vajunud“ pinnasesse, kohati
annaabi.ee 
