60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
o kasvab modernismi osatähtsus o jätkub temaatiline ja vormiline avardumine: ülekaalus siiski Eesti-teemalised teosed Pagulasdraama eksiilteater on harrastuslik peamine ülesanne eestluse ja eesti kultuuri säilitamine ning omakeelse kultuurikeskkonna hoidmine autorid: Ilmar Külvet, Bernhard Kangro Pagulasproosa temaatika: 1. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. 2. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. 3. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. 4. Piiblitemaatika.
ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Laaban : tema loomingu maailmavaade oli sürrealism,iroonia,alltekstid,täpne sõnavalik viitavad selgetele taotlustele
Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”. Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks gruppideks: 1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima
Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel
Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad
kõrvale tuua. Nii hakkab sisserändajate osakaal asukohamaal järjest suurenema. Võõrtööliste hulgas tekivad väikesed kogukonnad, kus nad elavad, tehes lihtsamaid töid ja saades eluga hakkama. Võib- olla teistele, maa püsielanikele, näib nende elustandard veel küllatki madal, kuid see on ikka kordades kõrgem, kui oli nende emariigis, sest siin suudab riik tagada turvalisust ja stabiilsust. Võõramaalaste sündimus võrreldes asukohamaade inimestega on küllatki kõrge ja makse tuleb riigile vähe või üldse mitte. Paratamatult kuhjuvad probleemid. Kõige suurem osa Euroopa Liidu abirahast läheb Aafrikasse. See on omamoodi kõigi maailma probleemide sulatuskatel. Esineb näljahädasid, puhta joogivee nappust, AIDSi levik on raskesti takistatav ja elanikkond kasvab kiiresti. Võiks ju jätta Aafrika maad oma probleeme ise lahendama, aga tänapäeva globaalses maailmas puudutavad need probleemid meid kõiki
l Patriootiline võistlusluule, mida iseloomustab juubeldav stiil l Noorte eesrindlik töö, tööviljakuse tõstmine, poliitiline üleskutselaul l Nõukogude kodumaa kaitsja üllas kuju l Juhtivateks vormideks said poeem ja draama l Moskva oli rahvaste vendluse sümbol Pagulaskirjandus l Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: l kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda l asukohamaade argipäev l kodumaalt põgenemine l Piiblitemaatika l Teemad, mis kajastusid pagulasluules l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l
Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli jõulisem ja ületas nii mahult kui väärtuselt Eesti kirjandust. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. Ei puudunud ka piiblitemaatika. 16. Ilmar Laaban. Kirjanduselu 1950 60-ndatel. 17. Peale Stalini surma, Hrustsovi ajal, lõpetati Stalini isikukultus, toimus suur amnestia, paljud vabanesid vanglast ja said kodumaale naasta Siberist. Looming muutus mõnevõrra vabamaks. 18. Oli suhteliselt harimatu tänu halvale tervisele
1945 a okt. Otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. *Repatrieerus-ehk vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi. Lääneriikidesse jäi u.75 00 ja välja tuli sealt u. 20 000.Väliseestluse olulisemaks keskuseks olid Toronto, New Y ja Stock. Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tugevus tugines mitmesugustele pagulasorg. 1 osa moodustas sellest välisvõitlus, mille eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute inform. olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut. Nende eesmärkide nimel koostati märgukirju ja saadeti laiale, peale selle veel igal pool üritati tutvustada seda ja korraldati meeleavaldusi. 1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond. Ja siis moodustati E poliitiliste erakondade koostööorg. E Rahvusnõukogu
teistel füüsilistel tööaladel. Hiljem, peale kohanemisraskuste üleelamist, said esimesed eestlastest pagulased tööd ka riigiametites. Paranes ka eestlase materiaalne olukord: soetati paremad eluasemed ning otsiti tulusamad ametid või oldi eraettevõtluses edukas. Pagulaskonna tegevussuunad Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulusorganisatsioonidele. Üks osa oli välisvõitlus, mille peamine eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute informeerimine olukorrast okupeeritud Eestis ning lääneriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Korraldati ka poliitilisi meeleavaldusi ja osaleti teistel üritustel, kus oli võimalik oma eesmärke ja taotlusi tutvustada. Moodustati Eesti Rahvusnõukogu (1954) , mille toetajaskond moodustus pagulus- ehk eksiilvalitusel. Teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal oli New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kes ei tunnustanud eelnimetatud eksiilvalitsust
Aja möödudes said väliseestlased asukohti riigiametites, hakkasid tegelema ettevõtluses või leidsid rakendust mujal. Pagulaste teine, tähelepanuväärselt haritum põlvkond suutis edukalt läbi lüüa nii majanduses, teaduses kui ka teistes valdkondades. xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad Välis-Eesti poliitiline tegevus tugines mitmesugustel pagulasorganisatsioonidele. Ühe osa sellest moodustus nn välisvõitlus, mille peamine eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute informeerimine olukorrast okupeeritud Eestis ning lääneriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Korraldati poliitilisi meeleavaldusi ja osaleti teistel üritustel, kus oli võimalik oma eesmärke ja taotlusi tutvustada. Nende rahastamiseks loodi 1946. aastal Eesti Rahvusfond. Tähtsaks pagulaste poliitiliseks keskuseks sai esialgu Rootsi, kuhu jäid enamik Eesti Vabariigi ajal olnud tipp-poliitikuid. Loodi
vanaheebrea rahvast lähtunud, antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudel maadel“ – pange tähele mitmuse vormi, „rühm rahvaid“. Ennast juudina defineerinud 20. sajandi kirjanikest on teinud ilma põhiliselt jidiši taustaga aškenazi juutide järeltulijad (teine suurem juutide rühm, sefardi juudid, kes elanud Lõuna-Euroopa äärealadel, Aafrikas ja Aasias, jäi jidišist eemale ning tarvitas kas romaani keeli, araabia keelt või oma muude asukohamaade keeli, hiljem ka uusheebrea keelt). Jätan kõrvale need Ida-Euroopa aškenazi kirjanikud, kes jäid puhtjuudiusulises keskkonnas külakeste või linnakeste jutuvestjateks ja usuõpetlasteks ning sageli emigreerusid hiljem otse Palestiinasse, tekkiva juudiriigi aladele. Alustagem kirjanikest, kes mingilgi määral lülitusid kosmopoliitilisse euro-ameerika kirjandusse. Esimesi rahvusvaheliselt menukaid juudi kirjanikke oli Šolem Aš (Scholem Asch, eluaastad 1880 – 1957), kes
teenisid, aga ära viidi ju teisigi, kes millegagi olid avalikkuses tegelenud (ühistegevus, kaitseliit jne see oli kõik nõukogude valitsuse silmis kuritegu). Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70 tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Pagulusse läinud eesti ajakirjanikud jätkasid esialgu eesti ajakirjanduse traditsioone, kuid hiljem hakkas nende väljaannetes ka asukohamaade mõju suurenema, kuna oli selge, et pagulus kestab oodatust palju kauem. Väljaanded olid esialgu lühiajalise elueaga, mida tingis sealne majanduslik kitsikus. Evald Voitk pagulaseestlane, kirjutas viidatud ajakirjanike albumis: "Täiesti valesti on hakatud ajakirjanikke hindama selle järele, mida nad valitseva reziimi ajal on pidanud kaasa tegema, et anda edasi oma kaasaja igapäevase elu palet. /-/ Täiesti põhjendamatult vaadatakse ajakirjanikule kui võimu käsilasele ja need ongi
tingimused, tootmise struktuur ja tootmisettevõtete paiknemine, kaubavoogude liigid ja mahud ning logistikataristu. Veondustegevust reguleerivad mitmesugused rahvusvahelised lepingud, kon- ventsioonid, regulatsioonid ja asukohamaade õigusaktid. 128 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 8.2. Kaubaveod Kaubaveo all mõeldakse saadetise (veose) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajava-
annaabi.ee 
